Rohkem liikumisvabdust, vähem ametiühingute väljapressimist

Mitte just eriti tihti ei juhtu, et Euroopa Kohtu eelotsus erineb märgatavalt lõplikust otsusest, kuid täna satub olema üks nendest juhtudest. Õnneks tehti taoline erakordne otsus kaine mõistuse kasuks nagu ka inimeste vaba liikumise toeks Euroopas. Teiste seas vahendab otsust ka Postimees:

ELi kõrgeim kohus andis löögi Rootsis laialt levinud kollektiivsetele protestiaktsioonidele, asudes seisukohale, et sealsed ametiühingud ei saa sundida välisfirmadele peale oma palgamäärasid.

Kauaoodatud otsusega tunnistati ebaseaduslikuks Rootsi ametiühingu boikott riigis lätlaste tööjõudu kasutanud Läti ettevõtte vastu, mistõttu viimane läks pankrotti, vahendas EUobserver.

The Local pakub natuke tagatausta ja sukeldub mõnevõrra sügavamale detailidesse:

The ECJ noted in particular that since Sweden has no mininum pay levels, the union had no right to set a wage level that the Latvian company would have to respect.

It said that, in this case, the right to collective action was liable to make it more difficult for the firm "to carry out construction work in Sweden and therefore constitutes a restriction on the freedom to provide services."

Kellele sellest veel väheks jäi, siis alati on võimalik tutvuda ka otsuse pressiteatega (PDF).

Tore, et taolised sigadused tulevikus ära jäävad või on vähemalt keerulisemalt korraldatud. Ida-Eurooplastesse võiks ikkagi kui inimestesse suhtuda mitte võõrastesse kollidesse. Isegi osad rootslased pidasid enda kaasmaalaste käitumise pärast vajalikuks lätlaste ees vabandada nagu sai kirjutatud ja viidatud 2005. aasta juunis.

Euroopa "ühtsusele" oli see kaasus algusest peale keeruline juhtum, kus valida tuli kahe erineva kriitika vahel ja Euroopa Komisjonis tajutakse seda väga selgelt. Miks muidu võib Postimehe loo lõpust leida sellise huvitava lõigu:

Euroopa Komisjon märkis oma reaktsioonis, et tegemist on «väga nüansirikka» otsusega, mida tuleb analüüsida «väga hoolikalt». Seejuures juhiti aga tähelepanu otsuse põhiosale, mis kinnitab, et ühe liikmesmaa organisatsioonid peavad arvestama kollektiivsete palgalepingutega võõrfirmas, olenemata nende sisust.

Kuidagi peab ju ametiühingutele lootust andma, et nende blokaade lihtsalt ei ignoreerita.

Rootsi kaotab sundteenistuse aastaks 2010

Esimesed vihjed taolistest muutustest ilmusid juba 2006. aasta juulis, kuid nüüd on siis jõutud natuke konkreetsemate tegudeni:

The government on Thursday announced the creation of a parliamentary committee to decide on how conscription can be abolished.

The committee will complete its work by February 2009, with the changes in the law due to take effect in 2010.

In the current system, 8,000 people out of an annual cohort of 120,000 Swedish citizens are called in to carry out military service. A number of people are still jailed every year for refusing to carry out compulsory military service.

"The current system must be replaced by recruitment based on the voluntary principle," said Defence Minister Sten Tolgfors in a statement on Thursday.

See on ainult aja küsimus, millal sundteenistusele Eestis lõpp tehakse.

Palun Soomet võrdluseks mitte tuua, sest meie süsteem näeb enda totruses ja puudulikus rakenduses välja märksa rohkem Rootsi kui Soome oma moodi.

Ostke rootslaste kaupu ja toetage (kaudselt) sõnavabadust

Kes veel ei tea, siis hiljuti puhkes järjekordne karikatuuriskandaal - seekord siis Rootsis:

Swedish artist Lars Vilks was invited by an art school to participate in an exhibit with the theme, of all things, of dogs. Vilks, something of a provocateur (his website has a cartoon of a Jew’s head on a pig’s body), submitted cartoons including one with Mohammed’s head on a dog’s body (it’s connected to the contemporary Swedish craze for “roundabout dogs,” but that’s another story). Before the exhibit opened, his drawings were removed by the organizers, citing possible security threats. Another gallery followed suit, claiming similar worries.

Praeguseks on jõutud nii kaugele, et osad mitmed islamistide veebilehed nõuavad enda lugejatelt rootslaste kaupade boikoteerimist:

Websites run by militant Islamists have listed the names of over 100 Swedish companies as possible targets in the ongoing row surrounding the publication in Swedish newspapers of a caricature of the Muslim prophet Muhammad.

Detailing the addresses, maps and logos of Swedish businesses, the websites called for their readers to boycott these firms and "take revenge" on Sweden for the publication of a controversial cartoon by artist Las Vilks.

SAS, H&M, Alfa Laval, TV 4 and Arla were among the companies listed, according to SVT news programme Rapport, which based its report on a study carried out by the Washington-based SITE Institute (the Search for International Terror Entities).

Johan Norberg pakkus selle peale, et taoliste aktsioonide tühistamiseks oleks vaja juurutada vastupidist mentaliteeti nende seas, kes toetavad sõnavabadust ja ei soovi näha liigset enesetsensuuri:

So what do we do to save our liberties from Jihadists and unprincipled politicians? It´s easy. The opponents of freedom and democracy are fewer than the supporters and their purchasing power is smaller. The only thing that makes them influential is that they act in unison. But we can do that too.

Why don´t we decide to try to buy goods from companies that find themselves in the middle of free speech conflicts like this? If we, thousands of bloggers and writers and our readers do that, the effect of every boycott will be diminished. Spread the word now, around the world, that we are buying Swedish if we need beer, food, furniture or phones this week. And then, if Canadian or Georgian companies are the next targets, we´ll buy Canadian and Georgian goods next.

Proovida ju võib!

Rootsi rohelised pooldavad elukutselist kaitseväge

Ajateenistus on jätkuvalt teema, mida on plaanis Vabalogis kajastada kuni selle kaotamiseni Eestis. Kui kohalikest erakondadest on isegi Reform otsustanud võimu ihast või koalitsioonipartnerite heameeleks teemat mitte käsitleda, siis Rootsis on Rohelised jõudnud ainuõige järelduseni:

The Green Party has called for Sweden to replace its conscript army with a professional force. Writing in Friday's Dagens Nyhter, party spokesman Peter Eriksson called for an army consisting of 6,000 professional soldiers and 3,000 officers (rather than today's 11,000).

The Local kirjutab, et Roheliste plaanid kaitseväge kärpida on päris drastilised ja tähendavad muu hulgas allveelaevade kasutuselt võtmist ja lennuväe ulatusliku ohjamist.

Ilma NATO liikmelisuseta mina nii julge taoliseid samme astuma ei oleks, kuid põhimõtteliselt on suund ikkagi õige. Samas on Roheliste plaan paljuski orienteeritud Euroopa Liidule, sest ümber struktureerimise tulemusena jääks Rootsile sisuliselt ainult Euroopa kiirreageerimisüksustesse kuuluvad üksused. Kuidas reageerivad taolistele seisukohtadele sotsiaaldemokraadid ja praegune valitsuses oleks huvitav teada, kuid vaevalt nad eriti usinalt seisukohta hakkavad võtma.

Huvitav, kas Eesti rohelised ka sellele teemal kunagi selgema seisukoha kui status quo toetamine võtavad?

Rootslased tahavad kaotada põllumajandustoetused EL'is

Eelmisel nädalal kirjutasin sellest, et põllumajandustoetused tuleks Euroopas kaotada ja sellele nädalal on rõõm teatada, et rootslased on EL'i Komisjonile just sellise ettepaneku ka teinud:

The idea of completely abolishing farm subsidies, leaving a fully market-oriented farming sector, is controversial.

"We are the first country in the EU to propose this," Erlandsson told journalists at the Swedish parliament on Tuesday.

Sweden wants export subsidies, intervention subsidies and production subsidies to be phased out completely, leaving only subsidies for environmental protection. The proposed system would closely resemble the system in place in Sweden before the country joined the European Union.

Eelnev tsitaat pärineb artiklist, kus Rootsi põllumajandusminister ütleb ka kohe välja kui väike tõenäosus on ettepaneku realiseerumisel, sest mitmed suuremad Euroopa Liidu liikmed nagu Prantsusmaa, Poola ja isegi Kreeka hakkavad tõenäoliselt taolisi initsiatiive torpedeerima.

Kui ajalooliselt vaadata, siis raamatust The Great Deception selgub, et üks peamisi põhjuseid miks Prantsusmaa üldse enda suveräänsust Euroopa Liidule oli valmis loovutama, olid ulatuslikud põllumajandustoetused, mida ainuüksi Prantsusmaa eelarvest finantseerida polnud enam reaalne samas kui "ühiskassa" lõi selleks kõik eeldused.

Kui võtta prantslastelt ära põllumajandustoetused, siis peaks oluliselt vähenema nende huvi ka Euroopa Liidu vastu, mis võib pikemas perspektiivi kosutada tervet institutsioonide rägastiku, mis praegu Euroopa Liidu nime taha on koondunud, kuid oleks naiivne arvata, et prantslased sellel ilma suurem kisa ja kärata lasevad juhtuda.

Mõtteid kommunismist - soomlane, rootslased, Hollywood

Viimases Mötes arutles Sofia Oksanen artiklis Sirp ja vasar ajavad naerma, haakrist mitte selle üle, kuidas lääne haritlaskond on küll üheselt hukka mõistnud natsionaalsotsialismi, kuid pole kaugeltki nii valmis aldis olnud kommunismi hukka mõistmisega:

Üks keskseid põhjusi, miks Lääs ei ole mõistnud kommunismi kuritegusid hukka samal viisil kui natsismi omi, tuleneb lihtsalt sellest, et kommunistlikku ideoloogiasse kuulub asju, mis on ligitõmbavamad kui natside rassistlik mõtteviis. Kommunistid pasundasid sotsiaalsest õiglusest ja võrdsusest ning seepärast oli nende süsteem vähemalt KUULDAV sellisena, nagu Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide järglased seda soovisid. Kuna see oli KUULDAV samasugusena, siis kujutati selle kuritegusid ka väiksematena ning seda tehakse ikka veel. Natsid sümboliseerisid absoluutset kurjust, N Liidul läks aga väheke viltu.

Oksaneni artikli taustal ei tule vast eriti suure üllatusena 9. mail Rootsis avaldatud uurimus, mis käsitles noorte rootslaste (15 - 20 aastased) suhtumist ja teadmisi kommunismist. Midagi rõõmustavat uurimuse autoritel tulemuste kohta öelda pole, kuid mõned masendavamad numbrid:

- 90% noortest ei tea, mis asi on gulag

- 43% arvab, et kommunismi ohvreid on alla miljoni ja viiendik arvab, et neid oli alla 10 000 (tegelik arv on lähemal 100 miljonile).

- 40% usub, et kommunism suurendas globaalset rikkust

Johan Norberg toob aga välja, et noortel rootslastel on peale ajaloo probleeme ka tänapäevaga, sest 82% küsitletutest ei tea, et Valgevene on diktatuur.

Üheks põhjuseks, miks noored kommunismit suurt midagi ei tea on kindlasti informatsioon ja meelelahutus mida tarbitakse. Nii ilmus kunagi aastaid tagasi Reasonis artikkel sellest, kuidas Hollywood suhtus kommunismi ja miks natsi teemaliste filmide kõrvale ei tõusnud kunagi kommunismi negatiivselt kajastavad filmid.

Artiklist võib leida põhjaliku ülevaate kommunistide tegevusest Hollywoodis, mis väljendus mitte niivõrd filmides, mis lõpuks vaatajateni jõudsid kuivõrd filmides, mis jäid tegemata või lasti juba varakult põhja. Ühtlasi arutleb artikli autor Kenneth Lloyd Billingsley selle üle, millise jälje on 30ndatel, 40ndatel ja 50ndatel toimunu jätnud Hollywoodile.

Artikkel on pikk, kuid soovitan lugeda vähemalt selle algust, kus artikli autor räägib ühest olematust filmist Total Eclipse:

Dustin Hoffman's persuasive portrayal of Soviet dictator Josef Stalin obviously emerges from his close study of how power and perversity converged in the dictator. Likewise, Jurgen Prochnow sparkles as Hitler's foreign minister, Joachim Von Ribbentrop, and so does Robert Duvall as Vyacheslav Molotov, his Soviet counterpart. Duvall's delivery of Molotov's line that "fascism is a matter of taste" is a key moment, and deserves at least as much admiration as Duvall's famous quip from Apocalypse Now about the smell of napalm in the morning. The Molotov speech has drawn some objections for being over the top, but it was not invented by screenwriter William Goldman (Marathon Man); it's an actual quote.

Rootslased hindavad McKogemust ja ei pea lugu ametiühingutest

Paljud noored rootslased omandavad liiga kaua kõrgharidust, millega pole hiljem suurt midagi peale hakata. Tulemus? Enamus noori on üle haritud samas kui tööandjad otsivad ka kogemusi:

A new report - commissioned by McDonalds - has shown that 59 percent of personnel managers consider the experience gained from a job with the global fast food chain more beneficial than a term spent studying political science.
. . .
The managers surveyed were overwhelmingly in favour of young people finding their way into the labour market at the earliest possible opportunity: 85 percent said that job seekers had satisfactory levels of education but lacked practical experience; 91 percent believed that a lack of work experience made it more difficult for many young people to get a job.

Artiklis saab kriitika osaliseks ka Rootsi haridussüsteem, mis ei panusta piisavalt kutseõppele, ja noorte nõudmised palgale, mis kohati on ebarealistlikult kõrged. Tõenäoliselt on siit võimalik tõmmata paralleele ka Eestiga, kuid pajude noorte õpingute kõrvalt töötamist tasuks küll pigem kiita kui laita.

*

Ametiühingute roll võib Eestis olla väike, kuid isegi suht suure toetuspinnaga riigis nagu Rootsi selgus hiljutisest institutsioonide usaldusväärsuse uuringust, et Europarlamendi kõrval on ühed vähem usaldatud institutsioonid ametiühingud:

Unions fared badly, as they have done in previous surveys by SOM. 41 percent had little or very little confidence in the labour organizations, while only 21 percent had great or very great confidence.

Huvitav, miks see küll nii on?

Viimaste aastate kinnisvaraprojektidesse investeerimise otstarbekusest (I osa)

Olen juba mõnda aega mõelnud, et kirjutaks õige natuke produktiivsusest ja innovatsioonist, kuid seda mitte mingis fatalistlikus mõttes a la eestlased ei ole piisavalt innovaatilised või meie produktiivsus on sedavõrd madal ja meil pole pääsu majanduskriisist. Pigem üritaks vaadata laiemalt ja üldisemalt ning pakkuda välja üks "lugu" sellest, mis Eesti majanduses praegu toimub.

Kui ma Rootsis õppisin, siis Trendchart'i tulemuste analüüs ja tõlgendus oli üks huvitavamaid harjutusi, mida grupitööde raames läbi viisime. Just nende grupitööde ajal jõudsin ma järeldusele, millest pole veel lahti saanud ja millele kinnisvaraturu toimuv on paljuski usku juurde andnud.

Järeldus ise on minu arvates tegelikult paljuski intuitiivne: üpriski vaba turumajandusega riikides, tegelevad inimesed ja ettevõtted alati kõige lihtsamini kõige suuremat tulu andvate projektidega ehk raha liigub sinna, kus tal on kõige kõrgem tootlikus. Eestis on viimase paari aasta jooksul selleks valdkonnaks vaieldamatult olnud kinnisvara, millest annab tõestust juba ainuüksi see, et iga vähegi suurem firma, mis omab kinnisvara on tekitanud endale kõrvale tütarfirma, mille põhitegevuseks ongi kinnisvara haldamine ja kinnisvara projektide realiseerimine.

Tõenäoliselt suudab iga lugeja välja tuua üks-kaks tootmisfirmat, mis varem tegelesid tootmisega suht Tallinna keskel, kuid mis on tänaseks tootmise kolinud kui mitte Tallinnast välja, siis kindlasti Tallinna piirile lähemale. Väga palju võimekaid ja ettevõtlike inimesi tegeleb praegu kinnisvaraga ja paljuski õigustatult. Pikemas perspektiivis on tegu oluliste muudatustega, mis kujundavad ümber nii mõnegi firma tootmisvõimalused samas kui nende vanade tootmishoonete asemele või sisse ehitatakse uut elamispinda.

Eestis on üpris palju inimesi, kes vaatavad (ja loomulikult kommenteerivad) ahastusega kohalikul kinnisvaraturul toimuvat kõrvalt samas omamata ülevaadet ehitus- ja kinnisvarasektorites toimuva detailsemast kulude/tulude poolest. Kui ma vestlesin ühe hea sõbraga, kes just kinnisvara projektide kulude/tulude ja kasumlikkuse küsimustega tegeleb, selgus üpris kiiresti, et kui näiteks Saksamaal on kinnisvara projektide kasumimarginaal parimatel juhtudel kuskil 5% kandis, siis Eestis on see jätkuvalt kordades suurem ulatudes üsna sageli isegi 20%-ni, mis sakslaste jaoks on kohati lausa müstiliselt suur präänik, millest tahetakse võimaluse korral osa saada.

Sarnased tendentsid pole jäänud märkamata ka Rootsi pankadel, mis läbi kohalike filiaalide hulgaliselt odavat raha kohalikule laenuturule paiskavad. Tõsi, viimasel ajal küll ettevaatlikumalt, kuid kuna Rootsi majandus on samuti jõudmas järjekordse majandustsükli haripunkti on oodata Riksbanki poolset intressimäärade tõusu, mis teeb raha kallimaks rootslastele ja seepärast on ka Ida-Euroopa (ja loomulikult Eesti) jätkuvalt atraktiivseks investeeringute sihtpunktiks isegi kui kasumimarginaal on kuskil 10-15% juures.

Täiesti kaine talupojamõistus ütleb, et kõigepealt tuleb tegeleda kõige lihtsamate ja tulusamate projektidega ning alles siis kui enamus võimalusi ühes valdkonnas on ammendatud - kui projektide kasumimarginaalid lähenevad 5%'le - hakatakse tegelema intensiivsemalt teiste valdkondadega. Minu tõlgendus majandusteooriast ütleb, et nii innovatsioon kui tootlikkuse kasv eeldavad ühte kallist sisendit, mida meil napib - korraliku hariduse ja rahvusvahelise kogemusega inimesi. Lisaks sellele vajavad nii innovaatilisus kui tootlikus täiendavaid investeeringuid, mille tootlikus ei ole kahjuks kaugeltki nii kõrge kui kinnisvara projektidel.

Innovatsioonist ja produktiivsusest on eestlaste jaoks tõenäoliselt märksa saavutatavam tootlikkuse kasv, mille kõrvalnähuks võib olla innovatsioon. Samas napib Eestis inimesi, kes suudaksid enda firma kasvatada ettevõtlikust algajast välisturgudel tegutsevaks edukaks ja konkurentsivõimeliseks ettevõtteks. Meil pole eriti kuskilt võtta piisavalt võimekaid inimesi, kes on nõus pühenduma ettevõtte arendamisele ja investoreid, kes sooviksid enda raha investeerida projektidesse, mille tootlikus ei tule ulatu selleni, mida on võimalik saavutada kinnisvaras. Samas kaldun arvama, et investorite jaoks on mitte-kinnisvaralised projektid üha ahvatlevamad juba ainuüksi riskide maandamise kohalt. Tõenäoliselt on sellisel juhul üks esimesi tegevusi tootlikkuse tõstmine, sest piiratud tööjõuhulk avaldab läbi kõrgemate palkade survet "millegi" muutmiseks.

(vaata ka: Viimaste aastate kinnisvaraprojektidesse investeerimise otstarbekusest - II osa)

Varia

Praegu on hullud päevad tööl, mis seotud Ülemiste inkubaatori peatse piduliku avamisega ning kuhu on oodata nii linnapead kui majandusministrit.

Vähemalt ma pääsesin selle ürituse korraldamisest :P

Peatselt kirjutan natuke pikemalt enda magistritöö hindest ja panen selle ametliku hinnangu siia samuti üles. Heal juhul juba mõne päeva pärast kui natuke rohkem aega on.

Seniks väike, kuid kummaline, seik Rootsist.

Nimelt peab Rootsis isikuttõendava dokumendi pildil oleme näha vähemalt üks sinu kõrvanibudest. Seal tundus ka mingi süsteem olevat, kuid mille järgi seda määrati ei tea. Aga, kui järgmine kord näete mõnda rootslast, siis nõudke näha nende isikuttõendavat dokumenti ja saate näha ka pilti, kus upitatakse ühte kõrva fotograafi poole - mõnede inimeste taolised pildid näevad välja eriti kelmikad.

Pärast väikest veenmist õnnestus enda õppejõudude dokumente näha ja saime päris parajalt naerda.

Ametiühingute väljapressimistaktikast Rootsis

Hetkel on Rootsis käimas huvitav konflikt salatibaari Wild'n Fresh ümber, mille omanik Sofia Applegren ei ole nõus olnud kohaliku hotellide ja restorianide ametiühingu palgapoliitikaga. Tema töötajad pole ametiühingu liikmed ja vähemalt osade allikate kohaselt on neile makstav palk kõrgem sellest, mida ametiühingut pakuvad. Kuid samas on ka teisi allikaid, mis väidavad vastupidist:

"When we talked to her she acknowledged that her workers would have better pay and benefits if they were part of a collective agreement," Daniel Färm, spokesman for the restaurant union, told The Local.

Hotellide ja restoranide ametiühing on kuulutanud Sofia salatibaarile blokaadi, kuhu nüüd üritatakase kaasata teisi ametiühinguid seal hulgas transporditöötajate ametiühingut, mis on läinud väga konkreetset väljapressimise teed:

The Transport Workers' Union on the other hand has agreed to lend its active support to the blockade, calling on recycling company Renova AB not to handle refuse from the Wild'n Fresh Salad Bar. The transport union's strike action is due to come into force on 22 December.

Selline väljapressimine tekitab vastikust, et kui sa ise ei ole ametiühingu liige ega soovi ametiühingusse astuda, siis me üritame su tööandja äri põhja lasta. Mul pole ametiühingute vastu midagi seni kuni ei tegeleta väljapressimisega. Kui hakatakse konkreetselt teistele sitta keerama enda võimupositsiooni tugevdamise nimel, siis on tegu juba sigatsemisega.

Inimestel peab olema võimalus töötada ka kohtades, mis pole kollektiivse palgapoliitikaga kaasa läinud ja neid sundida ametiühingusse vastu nende endi ei tohiks ühelegi õiglust hindavale inimesele olla aksepteeritav.