Põllumajanduse toetamine tuleb lõpetada, et säästa keskkonda

Kunagi 1990ndatel võeti Eestis vastu üks igati mõistlik otsus: põllumajanduse toetamine lõpetati. Kõik oli ilus ja kena selle hetkeni kui me liitusime Euroopa Liiduga ja nüüd oleme olukorras, kus prantslaste jonnakuse tõttu oleme sunnitud jälle põllumajandust toetama kõige selle negatiivsete kõrvalnähtustega.

TCS Daily avaldas hiljuti Kristyn Birrelli Uus-Meremaa põllumajandustoetuste reformi (loe: kaotamist) kajastava artikli, kust tuleb muu hulgas selgelt välja, et põllumajandustoetuste kaotamisele ei järgnenud massilist töötust, põllumajandussektori osakaalu vähenemist ega konkurentsivõime kadumist. Pigem vastupidi. Eraldi tähelepanu pälvib aga keskkonda puudutav lõik:

Production decisions, though, were constrained by the type of land being farmed. In order to be competitive, farmers had to keep costs down and this meant using resources efficiently. Subsidies for fertilizer had resulted in its wasteful application. Without subsidies, fertilizer use decreased, water quality increased, and yields were not affected. Additionally, farmers fit their production to the land. Marginal land, which was only farmed to receive subsidies, went out of production and reverted to native bush.

Seda lugedes tuli meelde mõned aastad tagasi loetud artikkel Lõuna-Korea põllumajandustoetustest, mis on maailma ühed kõrgemaid ja mille tulemusena on oluliselt kannatad saanud just vee puhtus põllumajandusega tegelevates piirkondades, paljuski tänu väetiste ja pestitsiidide üleliigsele kasutamisele.

The Economic and Environmental Impacts of Agricultural Subsidies (PDF) on aga uurimus 2003. aastast, mis analüüsis just põllumajanduse jätkuva toetamise tagajärgi. Üks asjakohane tsitaat uurimuse kokkuvõttest:

Higher subsidies such as provided for in the 2002 US Farm Bill lead to an intensification of agricultural production in OECD countries which can generally be considered detrimental to the environment in terms of exposure to pesticides and fertilizers and habitat destruction, to mention just a few. In addition, some forms of subsidies may have a technology “lock-in” effect that might impede the shift to less environmentally harmful practices. They also lead to increased specialization and reduced agro-biodiversity. A reduction in domestic support farmers to diversify production to reduce risk, thereby improving agro-biodiversity.

Ainuüksi keskkonna hoidmise argumendid on päris mõjuvad põllumajandustoetuste kaotamiseks, kuid lisaks sellele võimaldaks toetuste kaotamine põllumajanduses konkureerida ka arenguriikidel, see julgustaks innovatsiooni põllumajandussektoris ja võimaldaks madalamaid toiduainete hindasid kõigile.

Iga inimene, kes peab ennast roheliseks mõtteviisi kandjaks, peaks igati toetama põllumajandustoetuste kaotamist, kuid kahjuks ei ole mina sellist tendentsi märganud.