Kas eestlaste alkoholiturism Helisngisse?

Värskelt välja kuulutatud kuivseadus võib põhjustada olukorra, kus tallinnlased, kes satuvad Helsingisse, võtavad ette alles paar päeva tagasi täiesti mõttetuna tunduva reisi alkoholipoodi.

Kodus midagi ei müüda ja üle pika aja on mõtet, midagi Soomest kaasa osta.

Maailm on kummaline.

Lugedes viimaste päevade sündmustest - 10 mõtet toimunust

1. Eesti demokraatlikust pole viimase paari päeva sündmused minu arvates mõjutanud. Need, kes väidavad vastupidist võiksid tuua mõne illustreeriva näite või enda väiteid lahti mõtestada nii, et loogikat ja ratsionaalsust mitte emotsioonidest tiinet hüperbooli armastavad inimesed suudaksid nende mõttekäiku jälgida.

2. Kodanikuühiskond ei ole ainult MTÜ'd ja pime vastandumine valitsusele vaid valmisolek vabatahatlikuna, ilma igasuguste tasudeta, ühineda ka riiklike institutsioonidega. Inimesed, kes seda soovivad teha ei ole tõenäoliselt keskmisest eestlasest vägivaldsemad vaid pigem näevad võimalust toetada avaliku korda. Nendele antav väljaõppe annab juhised käitumiseks teravamates olukordades, kuid ühtlasi kaasneb abipolitseiniku staatusega ka märksa kõrgem vastutus enda tegude eest ehk abipolitseiniku poolt tehtud rikkumised on karmimalt karistatavad.

3. Ükski riik ei ole politseiriik ainuüksi sellepärast, et mõne päeva jooksul on mõnes piirkonnas tavalisest kordades rohkem politseinike. See, et Venemaa-Eesti jalgpalli mängu ajal oli staadioni ümbruses ja linna peal tavalisest rohkem politseinike ei pannud kedagi deklareerima, et tegu on politseiriigiga. Või tähendab politseiriik seda, et teiste vara lõhkumise ja varastamise eest on kinnipeetud mitusada inimest, kellest enamus on hiljemalt paari päeva jooksul vabastatud? Sellisel juhul oleks nii Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland kui Inglismaa politseiriigid.

4. Kui palju inimesele valitsuse tegevus ka ei meeldiks, eriti kui see ei piira ega kitsenda tema õigusi, ei anna see mingit alust teiste inimeste vara ega omandi lõhkumiseks ega röövimiseks. Rüüstajate ohvriks langesid mõlema rahvuse esindajate ärid - midagi poliitilist vandaalitsemises, lõhkumises ja röövimises ei olnud. Mingeid poliitilisi nõudmisi peale pronkssõduri jätmise tema kohale pole minu teada kuskilt mujalt kui Venemaalt tulnud.

5. Paljude inimeste soov kaitseväge tänavatele tuua on problemaatiline. Kaitsevägi on enne kõike välisagressori tõrjumisega tegelev institutsioon, mille liikmed saavad ka vastava väljaõppe. Meetodid, mida kasutavad sõjaväelased ja politseinikud, erinevad paljuski juba enda olemuselt. Kaitseväe sekkumine taolistesse rahutustesse tooks endaga kaasa rida probleeme, mis kindlasti kannavad endas Venemaa jaoks kõrget propagandistliku väärtust.

6. Integratsioonile matuseid pidada on ilmselgelt liiga vara. Tundub, et mingid probleemid eksisteerivad, kuid keegi ei tegele nende sõnastamisega. Eestis elavad venelased ei ole ühtne mass ning neil puuduvad ühtsed seisukohad, millest võiks järeldada, et integratsioon on ebaõnnestunud. On palju neid venelasi, kelle elus ei mängi pronkssõdur mingit olulist rolli ning kellele meeldib Eestis elada. Siiani on Eestis ainult üks erakond saanud arvestatava hulga venekeelse elanikkonna toetusest. Kahjuks on Keskerakondlik populism nende inimeste ootusi pigem ära kasutanud kui reaalset dialoogi tähendanud.

7. Edgar Savisaar võib küll olla osav poliitik, kuid viimaste päevade sündmuste üle sisuliselt parastamine ja näpuga näitamine, mille toel lõikab inimene lihtsalt sisepoliitilist kasu, masendav vaatepilt. Võimuahnus võib hulluks ajada ning viia inimese arvamuseni, et temast ei saa peaministrit muud moodi kui mõne totalitaarsusesse kalduva suurriigi toel.

8. Kui sa jalutad läbi linna ja pole mingit agressiivsust üles näidanud, siis üks kõik, millist keelt sa ka ei räägiks, ei tohiks politsei sind lihtsalt läbi otsima hakata. Eile kahjuks just seda vaatepilti mul Estonia ees õnnestus näha, samas kui olukord oli täiesti rahulik. Läbiotsitud noormeestelt midagi ei leitud ja neil lasti edasi minna, kuid põhimõte jääb. Ükski inimene ei tohiks avalikus ruumis klassifitseeruda automaatselt läbiotsitavaks.

9. Ma ei mõista, miks tulevad tänavatele õpilased ja kust saab alguse Nõukogude Liidu glorifitseerimine? Kodust? Klassist? Venetelekanalitest? Kas nooruslik naiivsus või üleüldine tendents, mis aastatega ainult süveneb? Millised on võimalused olukorra mõjutamiseks?

10. Välismeedia (kui välja arvata BBC Moskva korrespondent) on üldjuhul kajastanud toimunut väga tasakaalukalt ja suutnud paljuski Venemaa propagandast hoiduda. Kas on järgi mõni riik, mis jagab Venemaaga piiri, kuid millel on Venemaaga head suhted? Minul esimese hooga peale Mongoolia ühtegi meelde ei tule.

Pronkssõduri võimalikust mõjust Eesti majandusele

Kuulsin ühelt healt sõbrannalt, kuidas üks tunnustatud majandusanalüütik neile Eesti majanduse tulevikustsenaariumeid lahkas. Ma ei hakka peatuma nendel väikestele tõenäosustel, mis ta määras Eesti majanduskasvu jätkuvale kasvule (oluline kasvu kiirenemine ja sama kasvutempo hoidmine) vaid hoopis tõenäolisematele stsenaariumitel.

Loomulikult hoiatas kõnealune majandusanalüütik kõiki kuulajaid sellest, kui tänamatu tegevus on ennustamine enne kui midagi ütles, kuid siis pakkus välja, et "pehme maandumise" tõenäosus on praegu nii 0.6 ja tõsisema kriisi tõenäosuseks pakkus ta aga 0.3, mis pidavat aga realiseeruma pigem äärmuslikul juhul a la inimesed hakkavad "mõisaid põletama".

See oli mõned päevad enne neljapäeva ja reede öösel Tallinnat vallanud rahutusi, kus keerati autosid katustele, tänavatel süüdati lõkkeid, rüüstati poode ja vandaalitseti niisama.

Tõenäoliselt on praegu veel vara hakata ennustama kriisi, kuid kui olukord pärst 9. maid ei normaliseeru ja marodööritsemin jätkub ka siis, tuleb otsa vaadata ka tõsiasjale, et inimesed hoiavad õhtuti Kesklinnast eemal - kannatavad poed, baarid ja restoranid. Rahvusvahelisest meediast välja imbuvad uudised panevad potentsiaalsed turistid Tallinnasse tuleku otstarbekuses kahtlema. Osad poed tuleb uuesti varustada ja remontida, mis kõik võtab aega ja raha. Samal ajal teevad politseinikud ületunde, mille eest nõile kõigile on ettenähtud ka õiglane tasu, mis kindlasti ei ole lõppkokkuvõttes sugugi odav.

Valitsuses lubadus korvata kõik kahjud või kulud (oleneb sellest, kes räägib) on aga piisavalt üldsõnalised, et sinna alla ei mahu saamata jäänud tulu. Rahandusministri sõnavõttu kuulates jäi minule mulje, et korvatakse ikkagi ainult reaalsed kahjustused ja varastatud kaup ning seda kuludokumentide alusel pärast politseisse esitatud avaldust ning rahandusministeeriumisse toimetatud õiendit. Vähemalt lubatakse esimesed väljamaksed teha 10 tööpäeva jooksul, kuid tõenäoliselt hakkab see periood päris kiiresti venima.

Lõppude lõpuks ei ole aga otsesed kahjud need, mis võivad oluliselt mõjutada kohaliku majanduskliimat vaid inimeste optimistlikus või pessimistlikus, valmisolek teha kulutusi täna mitte ülehomme või järgmine aasta. Siin kohal väike tsitaat Keynes'ilt:

"Even apart from the instability due to speculation, there is the instability due to the characteristic of human nature that a large proportion of our positive activities depend on spontaneous optimism rather than mathematical expectations, whether moral or hedonistic or economic. Most, probably, of our decisions to do something positive, the full consequences of which will be drawn out over many days to come, can only be taken as the result of animal spirits - a spontaneous urge to action rather than inaction, and not as the outcome of a weighted average of quantitative benefits multiplied by quantitative probabilities."

Eesti viimaste aastate majanduskasv põhineb paljuski eestlaste tuleviku ootustel, mida siiani on tagant utsitanud kohati õigustamatult kõrge optimism enda ja Eesti tuleviku perspektiivide osas Euroopa Liidus.

Paar ägedamat päeva ei muuda tõenäoliselt eriti midagi, kuid pikem rahutuste periood, kuhu lisandub näiteks kaubanduslike suhete katkemine Venemaaga on märksa problemaatilisemad. Lisame siia veel teravama välismeedia tähelepanu ja polegi rohkem vaja, et inimesed muutuksid enda investeerimis- ja ostusotsustes oluliselt konservatiivsemaks.

Ennustamine on üks ülimalt tänamatu töö, kuid mõne mõtteharjutuseks liigitatava stsenaariumi võiks välja tuua.

Negatiivsemalt poolt tekitab üldine nõudluse vähenemine vajaduse osade inimeste vallandamise järgi, mille tulemusena jäävad töötuks just madalama hariduse ja sissetulekutega inimesed - sealjuures eestlased -, kes on aga märksa rahvuslikuma mentaliteediga. Vastatsikused süüdistused viivad aga konfliktide ja kokkupõrgeteni, mis võivad rahutustele hoogu juurde anda ja luua allakäigu spiraali. Õnneks eeldab selline stsenaarium pikemaid rahutusi, mis eilsete sündmuste taustal tunduvad ebatõenäolised juba täna.

Samas, näidake mulle inimest, kes taolist marodööritsemist isegi teisipäeval oleks osanud ennustada.

Positiivse stsenaariumi puhul rahunevad vandaalid maha ja saavad aru, et lõhkumise ja laamendamisega ei saavutata peale täiesti asjasse mitte-puutuvate inimeste pahameele mitte kui midagi. Ilmselgelt ei ole poepidaja süüdi pronkssõduri teisaldamises ning tema poe rüüstamine ei avalda Ansipile ega tema valitsusele praktiliselt mingit mõju. Tulevad tähtpäevad ja lähevad. Tuleb tavapärasest meeldivam suvi, mis meelitab nii turiste kui eestlasi Eestis puhkama ja elu läheb edasi.

Ma ei näe mingit põhjust integratsioonile hingekella lüüa, sest pätte ja kaabakaid on alati olnud. Enamus pronkssõduri juures meelt avaldanud inimesi on rahulikud ja töökad. Paljudele venelastele ei lähe pronkssõdur aga suurt midagi korda. Jah, osad neist oleks võib-olla tahtnud, et pronkssõdur jääks sinna, kus ta on, kuid on ka neid venelasi, kes meenutavad enda vanemate jutte Teisest maailmasõjast - kuidas punaarmee tuli ja võttis ka neilt kõik, mis võtta andis - ja neid jätab pronkssõdur suht külmaks.

Mis mind aga murelikuks teeb on noorem põlvkond, keda just eile suuremas koguses tänavatele imbus. Loosungid nagu "CCCP 4-EVER" saavad tulla ainult teadmatusest ja annavad ühtlasi mõista, et meie haridussüsteem ei täida praegu päris neid funktsioone, mida oleks vaja. Ühtlasi oleks huvitav teada, mida arvavad nende laste õpetajad enda õpilaste tegevusest Tallinnas.

Parim lause prokssõduri kohta, mida täna lugesin...

Kaalukaim argument pronkssõduri teisaldamise poolt on minu arvates aga just see, et kui pronkssõdur praegu paigale jätta, siis võib Eesti valitsus kaotada nii rahvusvahelise kui ka kodumaise tõsiseltvõetavuse.

Andres Laiapea Infopartisanis. Ja tõsi ta on. Nüüd juba enam kui aasta eestlasi meedias kummitanud monument on pälvinud piisavalt palju tähelepanu, et selle lihtsalt sinna jätmine - kogu teemale käega löömine - näeks eriti selgrootu ja lömitav välja.

Rootslased hindavad McKogemust ja ei pea lugu ametiühingutest

Paljud noored rootslased omandavad liiga kaua kõrgharidust, millega pole hiljem suurt midagi peale hakata. Tulemus? Enamus noori on üle haritud samas kui tööandjad otsivad ka kogemusi:

A new report - commissioned by McDonalds - has shown that 59 percent of personnel managers consider the experience gained from a job with the global fast food chain more beneficial than a term spent studying political science.
. . .
The managers surveyed were overwhelmingly in favour of young people finding their way into the labour market at the earliest possible opportunity: 85 percent said that job seekers had satisfactory levels of education but lacked practical experience; 91 percent believed that a lack of work experience made it more difficult for many young people to get a job.

Artiklis saab kriitika osaliseks ka Rootsi haridussüsteem, mis ei panusta piisavalt kutseõppele, ja noorte nõudmised palgale, mis kohati on ebarealistlikult kõrged. Tõenäoliselt on siit võimalik tõmmata paralleele ka Eestiga, kuid pajude noorte õpingute kõrvalt töötamist tasuks küll pigem kiita kui laita.

*

Ametiühingute roll võib Eestis olla väike, kuid isegi suht suure toetuspinnaga riigis nagu Rootsi selgus hiljutisest institutsioonide usaldusväärsuse uuringust, et Europarlamendi kõrval on ühed vähem usaldatud institutsioonid ametiühingud:

Unions fared badly, as they have done in previous surveys by SOM. 41 percent had little or very little confidence in the labour organizations, while only 21 percent had great or very great confidence.

Huvitav, miks see küll nii on?

Kaks artiklit, mis valgustavad India majanduses toimuvat

Isegi Eestis on päris palju juttu Hiinast, kuid Indiast, mis tekitab tänu kõnekeskuste ja tarkvarainseneride töökohtade üleviimisel USAst Indiasse hulka kära, on märksa vähem juttu. Minu arvates võiks aga rohkem olla ja seega väike minupoolne panus - kaks artiklit, mis tähelepanu köitsid ja ehk teistelegi huvi pakuvad.

Kõigepealt üks mõtlemisainet pakkuv artikkel India väidetavalt ammendamatutest inseneride varudest. Artiklist selgub, et pole need varud nii ammendamatud midagi, sest lisaks kõrgkoolidele, kust kaob tundideks elekter, kuhu osad õppejõud ei vaevu kohalegi tulema ja kus õpikud on sageli kümneid aastaid vanad, on kohalikel probleeme ka kõige elementaarsemate oskustega, millele lihtsalt ei pöörata tähelepanu:

"Everything else is forgotten: the capacity to think, to write, to be logical, to get along with people," said Mohandas Pai, human resources chief for Infosys Technologies Ltd., the software giant that built and runs the Mysore campus for its new employees.

The result is smart, well-educated people who can have trouble with such professional basics as working on a team or good phone manners.

Sealt, kus Indias avaliku sektori võimalused lõppevad, läheb edasi erasektor, mis panustab üha suuremaid ja suuremaid summasid kvalifitseeritud tööjõu koolitamisele. Millises ulatuses ja kui mitmesaja miljoni dollari eest võib lugeda juba artiklist. Üks on aga kindel: haritud ja töökatest indialastest on meile kõigile kasu.

Miks? Eks ikka sellepärast, et haridus võimaldab kohalikele paremaid töökohti, seeläbi kõrgemaid palku ja lõppude lõpuks turgu toodetele, mis muidu jääksid üldse loomata.

Üks hea näide on autotööstus.

BusinessWeek avaldas hiljuti huvitava loo India autotööstusest ja sellest, millise hinnaga kohalikele autosid müüma hakatakse:

In early April, Ghosn was in India to inaugurate a plant in Nashik jointly run by Renault and Indian carmaker Mahindra & Mahindra (MAHDY) that will produce an economy car called the Logan. The base model will cost $9,700, but Ghosn also hopes to launch an ultra-cheap model in India—that will retail for about $3,000—later in the decade.
. . .
Tata has audacious plans for a four-door, 33 horsepower engine that will go for $2,500 when launched in 2008. If it takes off, India's car sales could easily surpass 6 million units later in the decade.

Artiklis ei ole sellest küll juttu, kuid ega nende odavate autode turvavarustus ei ole kõige rikkalikum ning tõenäoliselt Euroopa või USA standarditele vähemalt esialgu erilist rõhku ei panda. Võiks arvata, et tegu on inimeste elude ohtu seadmisega, kuid samas on aeg näidanud, et mida turvalisemad on autod, seda suuremaid riske võtavad juhid. Kui ikka tõsise vigastuse või surma tõenäosus on väike, siis kipub juhi jalg gaasipedaalile natuke kõvemini vajutama.

Need kaks artiklit kokku aitavad ehk isegi ümber lükata veel ühe palju armastatud müüdi: inimesed Hiinas ja Indias ei saa kunagi endale lubada sarnast elustandardit sellele, mida saavad lubada endale inimesed USA's või Euroopas, sest meil ei jätku ühte, teist või kolmandat.

Inimesed on leidlikud. Mida rohkem on inimesi - mida paremini on nad haritud - seda tõenäolisem, et luuakse juurde uut rikkust, mis võimaldab inimestele paremat elustandardit. Ja seda mitte ainult Hiinas või Indias vaid terves maailmas, sest kui mõne probleemi lahendamisega tegeleb kordades rohkem inimesi, siis ei jää ka lahendused tulemata.

Parim lõik, mida ma täna lugesin...

Ära palka ajakirjanikke, vaid majanduse, juura, arstiteaduskonna, sotsiaalteaduskonna jne lõpetajaid. Neile saab kirjutamist õpetada, ajakirjanikele mingi valdkonna peensuste selgeks tegemine on raske või üldse võimatu. Konkurents kõiksugu majandusspetsialistidele on ju tugev? Kindlasti laekuks palju cv-sid. Paljud noored on omandanud teadmised välismaal, paljudel on mitmeaastane kogemus ärimaailmast. Oleks paju huvitavam lugeda asjatundjate vaadetest eesti majandusele, kui generalistidest ja humanitaarse taustaga ajakirjanike sisuta üldistusi.

Toivo kirjutab sellest, mida tema soovitaks meediaärisse sisenevale Oliver Kruudale. Toivol on ka teisi mõtteid, millest nii mõnigi mõjuks vägagi kosutavalt kohalikule meediamaastiklule.

58 dimensiooniline objekt, IBM "visualiseerib" jne.

Viimase kuu jooksul ei ole ma saanud sulgeda päris mitut akent enda veebibrauseris, sest neis sisalduvad viited ja artiklid on ühel või teisel moel huvitavad. Selleks, et nad igavesti ei kaoks tekitan siia väikese mälestuspostituse neile.

New York Times kirjutas täielikust sümeetriast matemaatikas ja selle graafilisest väljendusest:

Eighteen mathematicians spent four years and 77 hours of supercomputer computation to describe this structure, with the results unveiled Monday at a talk at the Massachusetts Institute of Technology.

Artiklist leiab ka pildi sellele abstraktsuses kohta, kuid sõnades seda kirjeldada on keeruline. Samas mõned füüsikud ikkagi üritavad seda kujundit kirjeldada, kuid ega nemadki suuda leida paremaid sõnu kui: "It’s some sort of curvy, torus type of thing!"
. . .
IBM targad ajud on hakkama saanud projektiga "many eyes", mis peaks võimaldama üleslaadida andmeid, mis siis visualiseeritakse ehk kuvatakse graafiliselt. Pärast seda on kõigil võimalus visuaalset informatsiooni kommenteerida (näiteks esile tõsta huvitavaid seoseid) või sisestatud andmeid mõnel teisel moel graafiliselt kuvada (variante on mitmeid). Eraldi huvitav on erinevate andmete vaheliste korrelatsioonide otsimise/kajastamise võimalus.

Üldiselt võimalusi on palju ja mulle tundub, et tegu väärtusliku lahendusega, kuid ma ei suuda välja mõelda kui väärtuslikuga ja kuidas seda väärtust sealt kätte saada.
. . .
Kui palju on erinevaid viise graafiliselt informatsiooni esitada? Vähemalt ühe päris huvitava tabeli jagu. Igale "elemendile" vastab vähemalt üks info esitamise viis, kust võib leida lihtsaid klassikuid nagu ka abstraktseid monstrumeid. Kui sa arvad, et sa oled seda tabelit juba kuskil näinud, siis tõenäoliselt oledki.

Vähemalt ma saan selle tabeliga akna enda brauseris pärast kuude pikkust venitamist sulgeda.
. . .
Ja kellel läheb korda Eestis müüdavate ravimite ja hambaarstide reguleerimine võib lugeda Sirje postitust teemal nagu ka minu arvamust kommentaarides.

Avameelusest internetis objektiivsuseni ajakirjanduses

Kuna ma ise kirjutan praegu seoses NBIA konverentsiga rohkem blog@inkubaatorisse, siis ei ole lihtsalt jõudu Vabalogi pikemalt kirjutada.

Samas jõuan ma lugeda igasugu huvitavaid postitusi siit ja sealt ning viimaste päevade üks huvitavamaid pärineb Andreselt Infopartisanist, mis on tegelikult Punase Hanrahani blogist alguse saanud teema arendus:

Alandi juhtis tähelepanu ühele väga tõsisele probleemile, mis ei puuduta tegelikult ainult ajakirjanikke, vaid kõiki avalikke ajaveebe pidavaid isikuid. Nagu hiljuti üht temaga seotud teemat kommenteerides märkisin: kui ajaveebile on võimaldatud vaba juurdepääs, siis asub see juba definitsiooni kohaselt avalikus internetiruumis. Loomulikult ei saa tahta, et eraviisiliselt peetavates ajaveebides järgitaks tingimata ajakirjanduseetika koodeksis toodud reegleid (ajaveeb on vaid tehniline vahend, nagu trükkipress), mida ajakirjanikud ei järgi alati isegi oma kutsetöö käigus, kuid avalikku ajaveebi pidades tuleks pidada meeles, et see ON avalik.

Andres arendab teemat edasi ühe hiljutise huvitava näite varal, millega saab põhjalikumalt tutvuda tema postitust lugedes. Soovitan. Küll aga väärib üks lõik tema postituse lõpust eraldi tsiteerimist:

Minu meelest on suuremad eestikeelsed meediakanalid selgelt vasakule kaldu (rääkigu neis töötavad vasakpoolitsevad ajakirjanikud üksteisele jagatavates intervjuudes objektiivsusest või mitte) ja kui mul kunagi suuremal hulgal aega üle jääb, siis kavatsen seda sisuanalüüsi abil tõestada. Tegelikult oleks Eestis vaja mõnda sellist organisatsiooni nagu Accuracy In Media, mis tegelekski sellega, et juhib tähelepanu ajakirjanduse kallutatusele.

Minu arvates on objektiivsuse taga ajamine ajakirjanduses suht lootusetu tegevus, eriti kui seda teevad väga tugevate ideoloogiliste eelarvamustega inimesed nagu Arni Alandi, kes kipuvad teistsuguseid seisukohti kui nad on põhjalikult (minu arvates) argumenteeritud lihtsalt ignoreerima, sest need ei lähe nende maailmavaatega kokku.

Kaldun arvama, et blogid on pigem hea võimalus inimeste eelarvamuste ja seisukohtadega tutvuda ning lõpetada objektiivsuse teesklemine. Kui mul on piisavalt informatsiooni, siis ma saan teha järeldusi selle kohta, kui tõsiselt ma autori artikleid tahan võtta. Näiteks Alandi nime nägemine mõne uudisloo juures teeb mind - pärast tema blogi lugemiste ja tema suhtumise teadmist - ettevaatlikumaks ja skeptilisemaks ning paneb vähemalt osade lugude puhul täiendavat informatsiooni otsima.

Loomulikult ei ole see ainult vasakpoolsete probleem ja siit ka veel üks põhjus, miks ma loen nende inimeste blogisid, kes ennast vasakpoolsemana määratlevad, et mõista kuidas nemad maailmas toimuvast aru saavad ning mida oluliseks peavad.

Meil kõigil on oma maailmavaade, mille peitmine objektiivsuse taha tundub sageli olevat lihtsalt mõttetu enesepettus, mille tulemus on pealiskaudsus ehk veelgi mõttetum uudislugu.

Kõigi aegade suurim auhind - 25 miljonit dollarit

Väikese hilinemisega, kuid pigem tuleviku silmas pidades, ei saa jätta mainimata ühte viimaste aastate suurimata auhinda, mille väärtus ulatub 25 miljoni dollarini. Tegu on Richard Bransoni poolt välja kuulutatud Earth Challenge auhinnaga:

"The Earth cannot wait 60 years," he said at the news conference. "I want a future for my children and my children's children. The clock is ticking."

He said if the planet was to survive, it was vital to find a way of getting rid of the greenhouse gas carbon dioxide.

He said he believed offering the $25m (£12.5m) Earth Challenge Prize was the best way of finding a solution.

Overseeing the innovations are James Hansen, the noted climate scientist and head of the Nasa Institute for Space Studies; the inventor of Gaia theory James Lovelock; UK environmentalist Sir Crispin Tickell; and Australian mammalogist and palaeontologist Tim Flannery.

They are looking for a method that will remove at least one billion tonnes of carbon per year from the atmosphere.

Auhinnale on tekkinud ka oma lehekülg, mis esialgu on pealiskaudne ja sisaldab vähe täiendavat informatsiooni.

Mind teeb esialgu murelikuks see, kui vähe detailset informatsiooni on väljastatud reeglite ja tingimuste kohta. Ajalugu on näidanud, et mida segasemad on tingimused, mis üldisem on sõnastus, seda suurem on tõenäosus, et tõeliselt originaalsete mõtetega inimesed hoiavad enda ideed endale.

Praeguse seisuga puuduvad igasugused tagatised ja täpsustused. Kuna tegu on üpris ambitsioonika projektiga, siis võib-olla kogutakse alles hoogu ja auhind kuulutati enne välja kui midagi reaalselt tehtud oli.