Avameelusest internetis objektiivsuseni ajakirjanduses

Kuna ma ise kirjutan praegu seoses NBIA konverentsiga rohkem blog@inkubaatorisse, siis ei ole lihtsalt jõudu Vabalogi pikemalt kirjutada.

Samas jõuan ma lugeda igasugu huvitavaid postitusi siit ja sealt ning viimaste päevade üks huvitavamaid pärineb Andreselt Infopartisanist, mis on tegelikult Punase Hanrahani blogist alguse saanud teema arendus:

Alandi juhtis tähelepanu ühele väga tõsisele probleemile, mis ei puuduta tegelikult ainult ajakirjanikke, vaid kõiki avalikke ajaveebe pidavaid isikuid. Nagu hiljuti üht temaga seotud teemat kommenteerides märkisin: kui ajaveebile on võimaldatud vaba juurdepääs, siis asub see juba definitsiooni kohaselt avalikus internetiruumis. Loomulikult ei saa tahta, et eraviisiliselt peetavates ajaveebides järgitaks tingimata ajakirjanduseetika koodeksis toodud reegleid (ajaveeb on vaid tehniline vahend, nagu trükkipress), mida ajakirjanikud ei järgi alati isegi oma kutsetöö käigus, kuid avalikku ajaveebi pidades tuleks pidada meeles, et see ON avalik.

Andres arendab teemat edasi ühe hiljutise huvitava näite varal, millega saab põhjalikumalt tutvuda tema postitust lugedes. Soovitan. Küll aga väärib üks lõik tema postituse lõpust eraldi tsiteerimist:

Minu meelest on suuremad eestikeelsed meediakanalid selgelt vasakule kaldu (rääkigu neis töötavad vasakpoolitsevad ajakirjanikud üksteisele jagatavates intervjuudes objektiivsusest või mitte) ja kui mul kunagi suuremal hulgal aega üle jääb, siis kavatsen seda sisuanalüüsi abil tõestada. Tegelikult oleks Eestis vaja mõnda sellist organisatsiooni nagu Accuracy In Media, mis tegelekski sellega, et juhib tähelepanu ajakirjanduse kallutatusele.

Minu arvates on objektiivsuse taga ajamine ajakirjanduses suht lootusetu tegevus, eriti kui seda teevad väga tugevate ideoloogiliste eelarvamustega inimesed nagu Arni Alandi, kes kipuvad teistsuguseid seisukohti kui nad on põhjalikult (minu arvates) argumenteeritud lihtsalt ignoreerima, sest need ei lähe nende maailmavaatega kokku.

Kaldun arvama, et blogid on pigem hea võimalus inimeste eelarvamuste ja seisukohtadega tutvuda ning lõpetada objektiivsuse teesklemine. Kui mul on piisavalt informatsiooni, siis ma saan teha järeldusi selle kohta, kui tõsiselt ma autori artikleid tahan võtta. Näiteks Alandi nime nägemine mõne uudisloo juures teeb mind - pärast tema blogi lugemiste ja tema suhtumise teadmist - ettevaatlikumaks ja skeptilisemaks ning paneb vähemalt osade lugude puhul täiendavat informatsiooni otsima.

Loomulikult ei ole see ainult vasakpoolsete probleem ja siit ka veel üks põhjus, miks ma loen nende inimeste blogisid, kes ennast vasakpoolsemana määratlevad, et mõista kuidas nemad maailmas toimuvast aru saavad ning mida oluliseks peavad.

Meil kõigil on oma maailmavaade, mille peitmine objektiivsuse taha tundub sageli olevat lihtsalt mõttetu enesepettus, mille tulemus on pealiskaudsus ehk veelgi mõttetum uudislugu.