Lugedes viimaste päevade sündmustest - 10 mõtet toimunust

1. Eesti demokraatlikust pole viimase paari päeva sündmused minu arvates mõjutanud. Need, kes väidavad vastupidist võiksid tuua mõne illustreeriva näite või enda väiteid lahti mõtestada nii, et loogikat ja ratsionaalsust mitte emotsioonidest tiinet hüperbooli armastavad inimesed suudaksid nende mõttekäiku jälgida.

2. Kodanikuühiskond ei ole ainult MTÜ'd ja pime vastandumine valitsusele vaid valmisolek vabatahatlikuna, ilma igasuguste tasudeta, ühineda ka riiklike institutsioonidega. Inimesed, kes seda soovivad teha ei ole tõenäoliselt keskmisest eestlasest vägivaldsemad vaid pigem näevad võimalust toetada avaliku korda. Nendele antav väljaõppe annab juhised käitumiseks teravamates olukordades, kuid ühtlasi kaasneb abipolitseiniku staatusega ka märksa kõrgem vastutus enda tegude eest ehk abipolitseiniku poolt tehtud rikkumised on karmimalt karistatavad.

3. Ükski riik ei ole politseiriik ainuüksi sellepärast, et mõne päeva jooksul on mõnes piirkonnas tavalisest kordades rohkem politseinike. See, et Venemaa-Eesti jalgpalli mängu ajal oli staadioni ümbruses ja linna peal tavalisest rohkem politseinike ei pannud kedagi deklareerima, et tegu on politseiriigiga. Või tähendab politseiriik seda, et teiste vara lõhkumise ja varastamise eest on kinnipeetud mitusada inimest, kellest enamus on hiljemalt paari päeva jooksul vabastatud? Sellisel juhul oleks nii Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland kui Inglismaa politseiriigid.

4. Kui palju inimesele valitsuse tegevus ka ei meeldiks, eriti kui see ei piira ega kitsenda tema õigusi, ei anna see mingit alust teiste inimeste vara ega omandi lõhkumiseks ega röövimiseks. Rüüstajate ohvriks langesid mõlema rahvuse esindajate ärid - midagi poliitilist vandaalitsemises, lõhkumises ja röövimises ei olnud. Mingeid poliitilisi nõudmisi peale pronkssõduri jätmise tema kohale pole minu teada kuskilt mujalt kui Venemaalt tulnud.

5. Paljude inimeste soov kaitseväge tänavatele tuua on problemaatiline. Kaitsevägi on enne kõike välisagressori tõrjumisega tegelev institutsioon, mille liikmed saavad ka vastava väljaõppe. Meetodid, mida kasutavad sõjaväelased ja politseinikud, erinevad paljuski juba enda olemuselt. Kaitseväe sekkumine taolistesse rahutustesse tooks endaga kaasa rida probleeme, mis kindlasti kannavad endas Venemaa jaoks kõrget propagandistliku väärtust.

6. Integratsioonile matuseid pidada on ilmselgelt liiga vara. Tundub, et mingid probleemid eksisteerivad, kuid keegi ei tegele nende sõnastamisega. Eestis elavad venelased ei ole ühtne mass ning neil puuduvad ühtsed seisukohad, millest võiks järeldada, et integratsioon on ebaõnnestunud. On palju neid venelasi, kelle elus ei mängi pronkssõdur mingit olulist rolli ning kellele meeldib Eestis elada. Siiani on Eestis ainult üks erakond saanud arvestatava hulga venekeelse elanikkonna toetusest. Kahjuks on Keskerakondlik populism nende inimeste ootusi pigem ära kasutanud kui reaalset dialoogi tähendanud.

7. Edgar Savisaar võib küll olla osav poliitik, kuid viimaste päevade sündmuste üle sisuliselt parastamine ja näpuga näitamine, mille toel lõikab inimene lihtsalt sisepoliitilist kasu, masendav vaatepilt. Võimuahnus võib hulluks ajada ning viia inimese arvamuseni, et temast ei saa peaministrit muud moodi kui mõne totalitaarsusesse kalduva suurriigi toel.

8. Kui sa jalutad läbi linna ja pole mingit agressiivsust üles näidanud, siis üks kõik, millist keelt sa ka ei räägiks, ei tohiks politsei sind lihtsalt läbi otsima hakata. Eile kahjuks just seda vaatepilti mul Estonia ees õnnestus näha, samas kui olukord oli täiesti rahulik. Läbiotsitud noormeestelt midagi ei leitud ja neil lasti edasi minna, kuid põhimõte jääb. Ükski inimene ei tohiks avalikus ruumis klassifitseeruda automaatselt läbiotsitavaks.

9. Ma ei mõista, miks tulevad tänavatele õpilased ja kust saab alguse Nõukogude Liidu glorifitseerimine? Kodust? Klassist? Venetelekanalitest? Kas nooruslik naiivsus või üleüldine tendents, mis aastatega ainult süveneb? Millised on võimalused olukorra mõjutamiseks?

10. Välismeedia (kui välja arvata BBC Moskva korrespondent) on üldjuhul kajastanud toimunut väga tasakaalukalt ja suutnud paljuski Venemaa propagandast hoiduda. Kas on järgi mõni riik, mis jagab Venemaaga piiri, kuid millel on Venemaaga head suhted? Minul esimese hooga peale Mongoolia ühtegi meelde ei tule.