Mart kirjutab
Tarbijakaitseameti "keniaalsusest" Estonian Airi piletite hinnapoliitikat kujundama hakata, mille tulemusena soovitakse internetist ostetud pilet võrdsustada kassast ostetud piletiga.
Sõna Mardile:
Kaupa või teenust müües koosnebki müüja-ettevõtte kulu erinevatest komponentidest, sh näiteks teeninduse hind. Miks inimesed, kes on nõus pileti ise välja trükkima, peavad kinni maksma Vabaduse väljaku kontori ja teenindajate ülalpidamise? Las maksavad seda need, kes sellist teenust vajavad.
Ainuke “kasu”, mida tarbijakaitse siin võib saavutada, on, et kahaneb firmade motivatsioon oma protsesse e-asjakorralduse kaudu optimeerida - niikuinii peab kõigile ühe hinnaga müüma. Miks peaks riik olema efektiivsuse ja innovatsiooni vastu? Ei saa aru.
Samas leiab
Larko, et Tarbijakaitseamet käitus õigesti ning toob võrdluseks oma näite:
Kui ma näiteks Prismast 1000 krooni eest toitu ja viina ostan, ei sõltu mu arve lõppsumma sellest, kas tasun sulas või kaardiga, ehkki üks on arvatavasti Prisma jaoks kallim arveldamise viis kui teine. Kui ma hiljuti endale uue arvuti soetasin, otsisin endale sobiva pakkumise eelnevalt veebist üles. Poes juba teadsin, millise masina osta tahtsin, mistõttu polnud mul vaja omavahel lobisevaid klienditeenindajaid oma küsimustega segada. Kui aga oleksin jultunult palunud nendel mulle erinevaid raale tutvustada ja siis ostnud selle, mis juba ette otsustatud, kas ma sel juhul oleksin pidanud konsultatsiooni eest täiendavalt tasuma? Kui jah, siis kui palju poleks liiga palju?
Tegelikult on Tarbijakaitseameti loogika puudulik ning ületab isegi nende
volitusi, sest ühtegi tarbija õigust ei rikuta.
Antud juhul on igal inimesel selge valik, mingit informatsiooni tema eest ei varjata. Larko poe näide on aga puudulik ning isegi eksitav. Poes võtab sularahaga maksmine sageli vähem aega kui kaardiga maksmine, samas on inimestel kaardiga makstes aga kalduvus rahaga natuke vabamalt ümber käia. Teenustasu kompenseerib kliendi suurem kulutus. Ajaliselt pole aga vahet, kas sa maksad kaardiga või sulas. Lisaks sellel töötab enamuses poodidest üle viie kassa samas kui lennufirmadel pole sageli rohkem kui ühte kassat müügipunktis põhjust lahti hoida.
Kui sa hakkad aga lennujaamast pileti ostma, siis tähendab see lisaks kliendi soovide täpsustamisele, talle sobiva lennu broneerimisele ja pileti välja trükkimisele täiendavat ooteaega ka kõigile teistele klientidele.
Mul oli Rootsis õppides lennukiga põhjust üpriski tihti lennata ja sealjuures ostsin paar korda pileti ka kassast, kus avanes võimalus kogeda seda, kuidas inimesed heietavad, et kas ja mis kell ja kas soodsamalt äkki ei saaks enne kui maksmiseni jõuti. Kaks inimest enne mind tähenda vähemalt poolt tundi passimist (heal juhul!) selleks, et sulle pilet välja trükitakse.
Pileti väljatrükk on 5 minuti asi. Sul on raha makstud ja sa oled teadlik erinevatest võimalustest ja enda valiku juba teinud. Kõik. Selle asemel, et teenindada ühte klienti 15 minutit ja tehes teised kliendid närviliseks saab sama ajaga teenindada kolm klienti, kes lähevad rahulolevalt minema, sest neid on kiiresti teenindatud.
Mida rohkem on inimesed ise ära teinud, seda vähem aega kulub müüjatel klientide teenindamiseks. Kui praegune hinnavahe kaob ära, siis miks ma peaks netist tellima? Nii või naa passin nagu tola.
Lisatasu võimaldab järjekorrad hoida lühikesena või lausa olematuna nende jaoks, kellel ei pruugi olla teist võimalust ilma, et nad peaks pool päeva sabas passima ja närve kulutama - võib-olla isegi lennukist maha jääma.
Millega kogu see Tarbijakaitseameti pull lõpeb - halvimal juhul sellega, et KÕIK maksavad nüüd 250 krooni rohkem mitte ainult need, kes kannatavad suhtlemisvaeguse all. Aitäh Tarbijakaitseamet tänu teile pean nüüd võib-olla 200 krooni rohkem maksma.
Õnneks on Estonian Air'il kaks võimalust see jama lahendada. Neist esimene on
Mardi pakutud variant:
Või siis tehakse kõrvale riiulifirmad, mis müüvad sama kaupa odavamalt. A la Estonian Airi E-teeninduse OÜ, mis müüb juhtumisi odavamalt kui AS Estonian Air (või mis see EA ärinimi ongi). Noh sel juhul vähemalt tõuseb raamatupidajate tööhõive.
Teine, ja minu arvates lihtsam võimalus, on serveerida interneti teel tellimist kui kokkuhoidu internetist tellijale ehk kõik netist tellijad arvatakse kohe mingi Estonian Airi e-klientide klubi liikmeks, kellele laieneb piletite tellimisel 200 kroonine soodustus, sest nad loobusid isiklikust teenindusest. Kõik.
Mida Tarbijakaitseamet saavutas? Mitte kui midagi peale maksumaksjate raha kulutamise kõigepealt enda ametnike palkade maksmisel ja siis innovaatiliselt mõtleva ning tegutseva firma tegevuse keerulisemaks ajamisel. Selle asemel, et soodustada läbipaistvat ja mitmekülgset hinnapoliitikat soovitakse hindade kujunemist hägustada ja potentsiaalselt kõigile klientidele pileti hinda tõsta.
Täiesti mõttetu asutus, mille kohta võiks veel igasuguseid pikantseid väljendeid kasutada, kuid mis sündsuse huvides jäävad siiski minu teada!
PS. Ja kuidas peaks suhtuma nendesse firmadesse, mis ainult interneti teel enda pileteid müüvadki? Ma tahaks näha, kuidas EasyJet'i piletile täiendavad 13-14 Eurot juurde keevitatakse ja mida nad edaspidi Eestisse lendamisest siis arvavad.