Immigratsiooni vajalikusest Eestis

Olen juba pikemat aeg otsinud head võimalust kirjutada immigratsioonist ja selle vajalikusest Eestis. Sealjuures ei pea ma silmas ainult kõrgharidusega spetsialiste vaid kõiki inimesi, kes on valmis tööd tegema.

Kuna töötan ettevõtlusinkubaatoris ja puutun seal igapäevaselt kokku väikefirmade probleemidega, siis kirjutasin ühe pikem loo immigratsioonist inkubaatori blogisse:

Eesti vajab juba mõnda aega mitte ainult kõrgharidusega spetsialiste vaid kõiki inimesi, kelle on olemas oskused ja motivatsioon - ehitajaid, viimistlejaid, autojuhte, müüjaid, teenindajaid, koristajaid jne. Küsimus on pigem selles, keda ja kuidas vastu võetakse. Hirm Venemaa kodanike sissevoolu ees on mõnes mõttes arusaadav, kuid mitte õigustatav väidetega nagu võtaks külalistöötajad eestlastelt ära töökohad, sest nad on valmis madalama palga eest töötama. On valdkondi, kus eesti keele oskus on vajalik kliendi teenindamiseks, kuid on mitmeid valdkondi, kus see ei ole vajalik.

Eestlased, kes on praegu hõivatud näiteks ehituse või koristusega, saaks liikuda suurema lisandväärtusega töökohtadele, kus nende keeleoskus oleks maksimaalselt ära kasutatud. Paljudest inimestest võiksid saada aga ettevõtjad, kes suudavad kliente leida ja tööde teostamist organiseerida selle asemel, et sellega ise tegeleda. Turule siseneksid uued firmad, mis suudaksid pakkuda madalamaid hindu ja mis sunniks pseudo-monopoolset seisundit nautivaid firmasid rohkem tähelepanu pöörama enda konkurentsieelistele nagu kvaliteet.

Inimesed on kõige väärtuslikum ressurss ja nende eemal hoidmine aegunud immigratsiooni poliitikaga on lühinägelik ja pikemas perspektiivis ohtlik meie kõigi heaolule.