Saadavuskaskaadid ja krooni devalveerimine...jääkarudega

Wall Street Journal'is küsib Henry Jenkins, et kas äkki usuvad inimesed globaalsesse kliimasoojenemisesse, sest enamus teistest inimestest usub globaalsesse kliimasoojenemisesse? Jenkins arvab, et tegu võib olla Kahnemani ja Tversky uurimustest tuttavate saadavuskaskaadidega:

Their insight has been fruitful and multiplied: "Availability cascade" has been coined for the way a proposition can become irresistible simply by the media repeating it; "informational cascade" for the tendency to replace our beliefs with the crowd's beliefs; and "reputational cascade" for the rational incentive to do so.

Kuigi jutt käib kliimasoojenemisest, siis ma ei saa üle mõttest, et pidev krooni devalveerimisest jahumine võib ühel hetkel samuti viia saadavuskaskaadini, kus mõne ootamatu välisshoki tõttu lööb inimeste usaldus majandusse tugevalt kõikuma ja esimeseks suureks ootuseks on devalveerimine. Taoliselt juhul jääb üle loota, et kaine mõistus päästab päeva, kuid mine sa tea.

Valuutakomitee süsteemist loobumine ei ole õnneks lihtne ja peaks seega tagama isegi tugevate välisshokide järel stabiilse majanduskeskkonna, kus taustsüsteem pole tundmatuseni muutunud. Jah, kõigil ei lähe taolisel juhul hästi, kuid vähemalt ei pea ebaõnne korral täieliku kaose keskelt alustama enamus vaid pigem ikka vähemus.

Loomulikult on miljardi krooni küsimus, milline välisshokk lööks Eesti majanduse lõplikult rööpast välja? Baltikumi keskne? Skandinaavia? Euroopa?

Igal juhul ei ole selleks shokiks jääkarude hukkumine kliimasoojenemise tulemusena. Vaatamata sellele, et vaid mõni aeg tagasi võis paarist suuremast kohalikust päevalehest lugeda, kuidas jääkarude elu ainult kurvemaks ja keerulisemaks läheb ning kauaks neid uhkeid loomi üldse jätkub kui me midagi kliimasoojenemisega ette ei võta, siis päris nii hullud need lood ka ei ole.

Hiljuti ilmus Telegraphis lugu sellest, kuidas kohati on jääkarusid isegi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi. Tõsi, see uurimus saab kriitika osaliseks veel samas artiklis, kuid ühtlasi on selge, et pole see jääkarude saatus veel otsustatud midagi. Mõnes kohas on neid vähem, teises jälle rohkem. Ja mine sa tea, äkki hakkab varsti hoopis peale väike jääaeg.

The Independent'is ilmus hiljuti lugu sellest, et Päikese aktiivne tsükkel on võib-olla jäämas minevikku ning ees seisab mõnevõrra jahedam periood, mis võib globaalse kliimasoojenemise mõjusid leevendada ja miks mitte ka jääkarudele lootust anda:

The past decade has been warmer than previous ones. It is the result of a rapid increase in global temperature between 1978 and 1998. Since then average temperatures have held at a high, though steady, level. Many computer climate projections suggest that the global temperatures will start to rise again in a few years. But those projections do not take into account the change in the Sun's behaviour. The tardiness of cycle 24 indicates that we might be entering a period of low solar activity that may counteract man-made greenhouse temperature increases. Some members of the Russian Academy of Sciences say we may be at the start of a period like that seen between 1790 and 1820, a minor decline in solar activity called the Dalton Minimum. They estimate that the Sun's reduced activity may cause a global temperature drop of 1.5C by 2020. This is larger than most sensible predictions of man-made global warming over this period.

Oleks mille üle järele mõelda kui paarikümne aasta pärast räägitakse globaalsest kliimasoojenemisest kui õnnest ilma milleta oleks miljardite inimeste elu märksa keerulisem olnud ja minijääaeg märksa karmim.