reede, detsember 07, 2007

Saadavuskaskaadid ja krooni devalveerimine...jääkarudega

Wall Street Journal'is küsib Henry Jenkins, et kas äkki usuvad inimesed globaalsesse kliimasoojenemisesse, sest enamus teistest inimestest usub globaalsesse kliimasoojenemisesse? Jenkins arvab, et tegu võib olla Kahnemani ja Tversky uurimustest tuttavate saadavuskaskaadidega:
Their insight has been fruitful and multiplied: "Availability cascade" has been coined for the way a proposition can become irresistible simply by the media repeating it; "informational cascade" for the tendency to replace our beliefs with the crowd's beliefs; and "reputational cascade" for the rational incentive to do so.
Kuigi jutt käib kliimasoojenemisest, siis ma ei saa üle mõttest, et pidev krooni devalveerimisest jahumine võib ühel hetkel samuti viia saadavuskaskaadini, kus mõne ootamatu välisshoki tõttu lööb inimeste usaldus majandusse tugevalt kõikuma ja esimeseks suureks ootuseks on devalveerimine. Taoliselt juhul jääb üle loota, et kaine mõistus päästab päeva, kuid mine sa tea.

Valuutakomitee süsteemist loobumine ei ole õnneks lihtne ja peaks seega tagama isegi tugevate välisshokide järel stabiilse majanduskeskkonna, kus taustsüsteem pole tundmatuseni muutunud. Jah, kõigil ei lähe taolisel juhul hästi, kuid vähemalt ei pea ebaõnne korral täieliku kaose keskelt alustama enamus vaid pigem ikka vähemus.

Loomulikult on miljardi krooni küsimus, milline välisshokk lööks Eesti majanduse lõplikult rööpast välja? Baltikumi keskne? Skandinaavia? Euroopa?

Igal juhul ei ole selleks shokiks jääkarude hukkumine kliimasoojenemise tulemusena. Vaatamata sellele, et vaid mõni aeg tagasi võis paarist suuremast kohalikust päevalehest lugeda, kuidas jääkarude elu ainult kurvemaks ja keerulisemaks läheb ning kauaks neid uhkeid loomi üldse jätkub kui me midagi kliimasoojenemisega ette ei võta, siis päris nii hullud need lood ka ei ole.

Hiljuti ilmus Telegraphis lugu sellest, kuidas kohati on jääkarusid isegi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi. Tõsi, see uurimus saab kriitika osaliseks veel samas artiklis, kuid ühtlasi on selge, et pole see jääkarude saatus veel otsustatud midagi. Mõnes kohas on neid vähem, teises jälle rohkem. Ja mine sa tea, äkki hakkab varsti hoopis peale väike jääaeg.

The Independent'is ilmus hiljuti lugu sellest, et Päikese aktiivne tsükkel on võib-olla jäämas minevikku ning ees seisab mõnevõrra jahedam periood, mis võib globaalse kliimasoojenemise mõjusid leevendada ja miks mitte ka jääkarudele lootust anda:
The past decade has been warmer than previous ones. It is the result of a rapid increase in global temperature between 1978 and 1998. Since then average temperatures have held at a high, though steady, level. Many computer climate projections suggest that the global temperatures will start to rise again in a few years. But those projections do not take into account the change in the Sun's behaviour. The tardiness of cycle 24 indicates that we might be entering a period of low solar activity that may counteract man-made greenhouse temperature increases. Some members of the Russian Academy of Sciences say we may be at the start of a period like that seen between 1790 and 1820, a minor decline in solar activity called the Dalton Minimum. They estimate that the Sun's reduced activity may cause a global temperature drop of 1.5C by 2020. This is larger than most sensible predictions of man-made global warming over this period.
Oleks mille üle järele mõelda kui paarikümne aasta pärast räägitakse globaalsest kliimasoojenemisest kui õnnest ilma milleta oleks miljardite inimeste elu märksa keerulisem olnud ja minijääaeg märksa karmim.

Sildid: , ,

4 Comments:

Blogger Toivo Ellakvere said...

Kliima soojenemine ei ole usuküsimus. Kui sinu poolt oleks küsimusele "kas kliima soojeneb?" vastuseks "ei", siis ei muuda su arvamus olematuks fakti et kliima soojeneb. Kuidas olla kindel kas see on fakt või fiktsioon? 10 või 20 aasta pärast näeb.

Olulisem jah\ei vastustest on hoopis tulevikustsenaariumid.
Kui kliima soojeneb siis juhtuvad sündmused k ja l, tuleks teha a, b, c
Kui kliima ei soojene siis juhtub d, f ja g.

Kui kliima soojene ja me vaatame käed rüpes, ei liiguta et a,b, c teoks saaks siis ...

Ei, personaalsel tasemel on mängus nimega elu exitiks surm, suurte rahvamasside puhul on see tõenäoline (% rahvastikust), arusaadavam oleks vast keskkonna, ma ei mõtle ainult otseselt looduskeskkonna kvaliteet mida soovime hoida 20 aasta pärast

Valik on sinu.

7. detsember 2007, kell 21:19  
Blogger Toivo Ellakvere said...

Kirjutasin selle ümber ...

Personaalsel tasemel on mängus nimega elu exitiks surm, suurte rahvamasside puhul on see ainult tõenäosus (% rahvastikust). Ei, sinuga kokreetselt ei pruugi midagi juhtuda, sinu elu ei pruugi, kuigi võib, muutuda halvemuse poole. Kui kliima soojene aga midagi ette ei võeta. Arusaadavam oleks vast keskkonna, ma ei mõtle ainult otseselt looduskeskkonna kvaliteet, mida me soovime tulevikult, mida soovime hoida 20 aasta pärast

7. detsember 2007, kell 21:27  
Blogger Paul said...

Mina küll olen arvamusel, et ilma soojenemine in tänapäeval just usu küsimus!

Jah, viimastel aastatel on globaalselt keskmised temperatuurid tõusnud, kuid miks? Mis saab edasi? Kas muudkui soojeneb või tuleb uus jääaeg?

Niikaua, kui neil küsimustel puudub üheselt mõistetav vastus on see usu küsimus!

7. detsember 2007, kell 23:27  
Blogger Jüri Saar said...

Minu isiklik seisukoht on, et kliimasoojeneb ja tõenäoliselt on siin oluline roll mängida inimtegevusel, kuid ma ei kiirustaks tõstma seda probleemiks number üks ainult "feel good" faktori pärast.

Teades seda kui keeruline on mitme muutujaga mudelite loomine ja kui keeruline on midagi sellist modelleerida nagu ettevõtja tegevus majandusruumis, siis ei saa ma täie tõsidusega võtta kliimamudeleid, kus muutujate arve on piiratud (osade roll aga üllatavaltki hägune) ja samas tehakse ennustusi järgmisele sajale aastale.

Minule jäi viidatud artiklit lugedes mulje, et probleemiks ei ole saadavus kaskaadide puhul niivõrd see, et inimesed nendega kaasa lähevad kuivõrd lahendused, mida hakatakse välja pakkuma ainult sellepärast, et olukord on "väga, väga paha" ja pigem teha rohkem kui vähem.

Õhku jääb rippuma küsimus, kas probleem on sedavõrd tõsine, et me peaks tõesti väga radikaalseid seisukohti hakkama võtma ja neid poliitikana realiseerima? Mis saab nendest, kellele kliimasoojenemine võib isegi kasulik olla? Kas nendega peaks arvestama?

Huvitavad küsimused kõik - kahjuks vastustega peab paarkümmend aastat ootama.

8. detsember 2007, kell 15:31  

Postita kommentaar

<< Home