Probo Koala - mürgilaeva varasematest peatustest

Probo Koala varasem saatus hakkas mulle pärast tänast Kuku raadio Vox Populit huvi pakkuma, sest miskipärast tundusid nii saatejuhid kui helistajad mitte teadvat, kus Probo Koala oli varem käinud. Üks helistaja tõi isegi välja, et kas mitte poleks pidanud teised riigid midagi mürgilaevaga ette võtma.

No aga kui keeruline saab Google'i ajastul olla mingi varem kirja pandud informatsiooni leidmine? Mitte vist eriti.

Esimese hooga leidsin huvitava Der Spiegel'i artikli, kust kirjeldatakse laeva teekonda alates 29. juunist. Info on isegi kenasti kaardile pandud, kust selgub, et Probo Koala jaoks pole praegune peatus Eestis sugugi esimene, sest viimati oli ta Paldiskis juuni alguses. Kajastamist leiab ka esimene laeva mürgise lastiga seotud intsident Amsterdamis:

It began on the afternoon of July 2. As the ship was unloaded in Amsterdam's petroleum port, a west wind carried its sharp stench into nearby residential neighborhoods, where residents notified the police. "This is the worst stench we have ever experienced here," said an employee of Amsterdam Port Services (APS), a waste disposal company. APS took a sample of the black substance from one of the ship's tanks. Though declared as "waste water" used to clean gasoline shipping tanks, chemical analysis told a different story. The hydrocarbons in the material contained high concentrations of a substance known as mercaptan -- a substance which is found in some crude oils and is produced by decaying vegetable matter, which is highly toxic -- and smelly -- in high concentrations. Authorities halted the unloading of the waste. The captain of the ship, which was Greek-owned and registered in Panama, angrily turned down a proposal by APS officials to dispose of the waste properly at special facilities in Rotterdam. The cost would have been about $250,000, plus another $250,000 in contractual penalties for the ship's likely delayed arrival at its next port of call in Estonia.

Lisaks tundub vähemalt ühe allika kohaselt - Deutsche Presse Agenture - olevat vähemalt üks ametnik Eestis, kes teadis Provo Koala saabumisest Paldiskisse varakult. Seega ei vasta väited nagu ilma teraste kodaniketa, kes Greenpeace'i laeva nägid poleks Eesti ametnikud asjast midagi teadnud, päris õige:

A ship held responsible for a toxic spill which killed three people in Ivory Coast entered a Latvian port on Friday en route for Estonia, causing environmental safety concerns there.

"The Probo Koala will be under very special treatment when it comes into (the Estonian port of) Paldiski," Allan Gromov of the Estonian Environment Ministry told Deutsche Presse-Agentur dpa.

Loomulikult tekib kohe küsimus, et miks Lätis laeva kinni ei peetud, kuid tundub, et see lugu on haledam kui arvata võiks:

Latvian authorities have not reacted to the ship's presence. The National Environmental Protection Agency said it was aware of the visit, but maintains it is a case for the regional environmental authority.

It, in turn, maintains the ship is the responsibility of Marine Environment Board. A spokeswoman for this institution told Deutsche Presse-Agentur, dpa, it had not been aware of the ship's visit.

Lõpetuseks väike tsitaat ühelt Ghana veebiküljelt, mille autori arusaam juhtunust on huvitav:

Probo Koala is employed by a Dutch group, although their waste was said to have emigrated from Estonia and traveled all the way to Abidjan.

Vot siis. Vähemalt üks tüüp Ghanas arvab, et aafriklasi mürgitavad eestlased ja ta ei häbene sellest teistele kirjutada.

Muide, kõik täiendavad viited Probo Koala't käsitlevatele artiklitele mingi uue või huvitava informatsiooniga on teretulnud kommentaarides.

Rootsi valimistulemused - rohkem vabadust silmapiiril

Kuna üks lugeja tundis huvi Rootsi valimistulemuste vastu, siis mõned huvitavamad ja informatiivsemad viited.

Ametlikud valimistulemused võib leida siit suurematele erakondadele ja väiksemate erakondade tulemustega võib tutvuda siin.

Johan Norberg annab enda optimistliku, kuid üldiselt siiski ettevaatliku arvamuse.

Mõnevõrra murettekitav on Rootsi Demokraatide saak viimastel valimistel. Tegu on suht populistliku ja immigrantide vaenuliku erakonnaga, mille on õigus pärast viimaseid valimisi omavalitsustoetustele, mis ulatuvad vähemalt 45 miljonile Rootis kroonile aastas. Õigus finantsabile on kõigl erakondadel, mis ületavad 2,5% piiri. Rootsi Demokraadid said 2,93% häältest.

Eraldi esile tõstmist väärib üks huvitav trend. Nimelt valiti kahes omavalitsus piirkonnas tugevate isiklike mandaatidega kohalike elanike huve esindama just liberaalse maailmavaatega (klassikalises mõttes) inimesed - Fredrick Federley Stockholmis ja Annie Johansson Jönköpingis. Mis kõige parem, mõlemad on veel noored ja alles hiljuti poliitikasse tulnud.

Kas Eestis leidub sedavõrd liberaalsete vaadetega inimesi omavalitsustest? Kui jah, siis mina neist kuulnud ei ole.

Valimised Rootsis - Rootsi suund järgmiseks 15 aastaks

Kuna veetsin ligi üheksa kuud Rootsis õppides, siis on ka Rootsis toimuv endisest südamelähedasem, seda eriti üpris tähtsate valmiste eel, mis toimuvad homme, pühapäeval.

Rootsi poliitmaastikul on juba aastakümneid domineerinud sotisaaldemokraadid ja nende erinevad koalitsioonid. Parempoolsete vaadetega erakondadel on ainult üks kord viimase kahekümne aasta jooksul õnnestunud moodustada valitsus, kuid vaatamata lühikesele valitsusperioodile on just seda valitsust peetud Rootsi majanduse päästjaks ja praeguse edukuse loojaks tänu ulatuslikele reformidele tervishoius, hariduses ja riigiettevõtete erastamises.

Homme avaneb rootslastel võimalus asendada sotsiaaldemokraadid kolme parempoolse erakonna koalitsiooniga - Allianssiga. Mitmete kommentaatorite arvates määravad homsed valimised Rootsi suuna järgmiseks kümneks kuni viietteistkümneks aastaks. Kui võidab Allianss, siis on oodata ka Rootsis suuremaid muudatusi ja reforme, kui sotsiaaldemokraatide koalitsioon, siis läheb kõik samas stagneeruvas vaimus edasi.

Rootsis tegin ka enda kursakaaslastega nende lähenevatest valimistest juttu ja enamus neist, kellega sellele teemal mõtteid vahetasin olid huvitatud muutustest. Küsimusele "miks" sai peaaegu alati vastuseks kas kõrged maksud või töökoha leidmisega seotud probleemid. Kuna minu sakslaste küsitlus enne nende valimisi andis kahtleva poolehoiu CDU'le, siis seekord on märksa tugevam toetus langenud Allinassile. Mind üllatas, kui vaenulikud osad noored olid sotsiaaldemokraatide suhtes. Ehk väljendub see ka homsetel valimistel.

Mina igal juhul hoian pöialt Allianssile...mitte, et see Vabalogi lugejaid eriti üllataks.

Lisainformatsioonist.

Inglise keelse eelvaate ja ülevaat homme toimuvast toob inglise keeles teieni The Local. Natuke ennetavat analüüsi ja tõenäoliselt valimiste järgset olukorda kommenteerib Johan Norberg.

Hindade ja vaba turumajanduse olemusest...väga lühidalt

Lynne Kiesling kirjutas natuke rohkem kui aasta tagasi hindade olemusest turumajanduses ja seda informatsiooni agregeerimis seisukohast:

Prices come into being because they are a parsimonious and useful tool for coordinating the wishes of diverse, heterogeneous individuals into mutually beneficial actions. The information aggregation is an important and useful part of that process, because it's the aggregation of private information on preferences and costs that lets you figure out if you want to buy or sell at that price. Through that process you discover how strong your preferences are, or how high or low your costs are, so you learn the information about the preferences and costs of others in the process of figuring out if it's worth it to you to buy or sell at that price. But the aggregation is not the goal of the process; the goal of the process is individual happiness, for both buyers and sellers.

And the beauty of prices is that they coordinate not just the diverse, private information and incentives of individuals, but in so doing they enable those individuals to create and receive value. Gains from trade. Surplus. Happiness. Mutual benefit. One of the commenters claimed that wikis are different from prices because in markets it's about individual gain but in wikis it's about social gain (my paraphrase). That is a naive misunderstanding of market processes. Market processes are robust and valuable precisely because they provide an institutional framework in which individual incentives are, through no conscious intention, channeled into creating social gain. This is one of the fundamental and oft-overlooked insights about markets: in order to have exchange, you have to cooperate (by adhering to rules/laws) and you have to have something to offer that others want, so you have to pay attention to the desires and preferences of others. As a seller you cannot gain if you are offering stuff that no one wants, or at prices they aren't willing to pay, so you have to pay attention to someone's preferences other than your own.

Vabast turumajandusest rääkides ja selle eeliseid teistele selgitades olen korduvalt kokku puutunud arusaamaga nagu puuduks vaba turumajandus tingimustes igasugused reeglid ja valitseb üleüldine kaos, milles jäävad kõige väiksemad ja võimetumad "elu hammasrataste vahele". Nii tuli mul Rootsis tervele kursusele selgitada, et vaba turumajandus eeldab usaldust ja selleks on vaja lepinguid, kombeid ja isegi tabusid, mis võimaldavad koostööd ja arenevad aja jooksul välja institutsionaalseks raamistikuks, mis võib formaliseeruda näiteks seaduste näol. Sõna jälle Lynne Kieslingule:

One of the valuable dimensions of Hayek's contribution to understanding human action is the recognition that human institutions, including markets, are not ever and cannot ever be perfect, because of the cognitive limitations of humans. However, he made the more defensible claim that among the class of human institutions, markets perform better on average than other institutions for the allocation of goods and services and the bringing into being of new goods and services. And of course, rules/institutions matter in determining how well market processes perform those valuable roles, which is why he devoted so much of his work to analyses of emergent order legal systems and their ability to provide necessary monitoring and enforcement to sustain the decentralized network systems we call civil society.

New York Times'is Eestist ja Milton Friedman ärist

Niipea kui paned kirja, et teed pausi postitamises, hakkab huvitavaid asju välja tulema paremalt ja vasakult.

New York Times'is kirjutab John Tierny Mart Laarist ja tema reformidest nagu ka olukorrast Eestis üldisemalt. Kahjuks on tegu arvamuslooga, mis kuulub TimesSelect'i tasulisse paketti. Mingi arusaama saab artiklist tänu Cafe Hayek'i postitusele Tierney on Estonia, the Baltic Tiger.

Milton Friedman on taas andnud pikema intervjuu, mida võib kuulata või lugeda, kuid üks huvitavamaid lõike puudutab ärimeeste kalduvust endale erandeid ühel või teisel moel välja kaubelda:

It's always been true that business is not a friend of a free market. I have given a lecture from time to time under the title Suicidal Impulses of the Business Community, something like that, and it's true. It's in the self-interest of the business community to get government on its side. It's in the self-interest of a particular business.
. . .
But the real puzzle—puzzle isn't quite the right word—the real problem here is where do you find the support for free markets? If free markets weren't so damn efficient, they could never have survived because they have so many enemies and so few friends. People think of capitalism or free markets as something that obviously is supported by business. People think that if a business party is a party in politics, it will promote free market. But that's wrong. It will be in the self-interest of individual businesses to promote a tariff here and a tariff there, to promote the use of ethanol etc.

Minu seisukoht on jätkuvalt, et mida vähem on võimu keskvalitsusel - mida rohkem saavad inimesed ise valikuid teha - , seda ebatõenäolisem on ka mingite väga kitsaste huvigruppide huvide rahuldamine läbi poliitika ja lauspopulism, kus sisuliselt ostetakse hääli maksumaksjate rahaga.

PS. New York Times annab ka teada, et Battlestar Galactica kolmandale hooajale eelneva kuu igal teisipäeval ja neljapäeval paisatakse veebi mini-osad, mis mõeldud uue hooaja sissejuhatuseks. Kokku tuleb neid kümme.

Kaks aastat täis - aeg pikemaks pausiks

Vabalog sai mõned päevad tagasi kahe aastaseks. Pole paha. Külastatavus statistikast (täiesti avalik muide) võib iga üks teha omad järeldused, kuid mulle endale tundub, et samas vaimus nagu viimased paar kuud on läinud jätkata ei saa.

Kuna praegu on lõpufaasi jõudmas ka minu magistritöö, mis neelab rohkem aega kui tahaks tunnistada, siis on põhjust teha pikema paus blogimisse.

Blogi kohalt üritan mõelda sellele, mida kirjutada ja kui sageli, sest ilmaselgelt pole majandusteemalise blogi vastu erilist huvi.

Ei välista vahepeal mõne postituse ilmumist siia, kuid tõenäoliselt jääb nende hulk kuni 7. oktoobrini minimaalseks.