Kas Keskerakonna ja Rahvaliidu toetajad ka blogivad?

Järjekordse poliitilise tsirkusega on vist iga endast lugupidav blogija kirjutanud vähemalt ühe postituse (see on sii minu postitus :P ), kus nii Keskerakond kui Rahvaliit saavad enda poliitika ja huvigruppide esindamise eest nii et vähe ei ole.

Huvitav on aga see, et mulle pole silma hakanud ükski Keskerakonna ja Rahvaliidu seisukohti lahkava postitus. Kas Rahvaliidu ja Keskerakonna toetajate seas on üldse blogijaid? Peaks olema, kuid mida nemad praegu toimuvast arvavad? Kas Rahvaliidu ja Keskerakonna tegevus vastab nende huvidele ja kas praegu toimuv mõjutab oluliselt ka nende valikuid järgmistel valimistel?

Infopartisan on siiani kõige sisukamate postitustega silma jäänud, kuid mulle on jäänud mulje, et ta on pigem objektiivne mõtisklev vaatleja.

Seega, kas keegi Vabalogi lugejaskonnast teab mõnda blogivat Keskerakonna või Rahvaliidu pooldajat...või vähemalt kedagi, kes ei oleks pidevalt nii shokeeritud sellest, et võimuahned inimesed on poliitikas ja käituvad enne kõike enda huvidest lähtuvalt?

Infosteetikast, Wikipediast ja Friedmanist

Vabalogis on ka varem informatsiooni visualiseerimisest juttu olnud (1, 2), kuid enne kui ma ise nii kaugele jõudsin suutis keegi ettevõtlik inimene ainult informatsiooni visualiseerimisele ja disainile tähelepanu pöörava blogi luua - Information Aestehtics. Tegu ei ole ainult silmailu pakkuva leheküljega vaid ka praktiliste näpunäidetega näiteks Exceli kasutajatele:

An extremely simple technique for adding simple bar charts or sparkline-like diagrams within the cells of an Excel spreadsheet. the already built-in Excel REPT function repeats any text entry a certain number of times. for instance, REPT(”X”,10) results in “XXXXXXXXXX”. so the trick is to repeat specific characters, such as a single bar “|” to create data bars.

* * *

New Yorker'is on pikem artikkel Wikipediast, kust Wikipedia asutaja Jimmy Wales mainib ära ka Wikipedia intellektuaalsed esivanemad:

As an undergraduate, he had read Friedrich Hayek’s 1945 free-market manifesto, “The Use of Knowledge in Society,” which argues that a person’s knowledge is by definition partial, and that truth is established only when people pool their wisdom. Wales thought of the essay again in the nineteen-nineties, when he began reading about the open-source movement, a group of programmers who believed that software should be free and distributed in such a way that anyone could modify the code.

Huvitav on see, et paljud inimesed ei seosta hindasid eriti informatsiooniga ja on valmis osasid hindasid kas külmutama või kuidagi reguleerima. Samas on valdav enamus inimestest nõus väitega, et parimate otsuste tegemiseks on vaja kõige värskemat ja täpsemat informatsiooni.

Hinnad on informatsioon ja igasugune aktiivne sekkumine, mille tulemus on hindade moonutamine, põhjustab eksitava informatsiooni edastamist tarbijale, kes ei saa enam lähtuda valikute ja otsuste tegemisel õigest informatsioonist.

* * *

Greg Mankiw kogus mõni aeg tagasi kokku viited Milton Friedmani dokumentaalsarjale "Free to Choose", mida saab juba mõnda aega Google Video vahendusel vaadata. Iga osa kestab umbes tund ja kokku on sarjal kümme osa.

Inimesed on leidlikud: darknet

Kuigi RIAA ja MPAA karvane käsi Eestisse esialgu veel eriti ei ulatu pole olukord päris sama Rootsis, kus Pirate Bay mõniaeg tagasi just RIAA ja MPAA survel ette võeti. Tõenäoliselt ei osanud kahe mammutorganisatsiooni juristid aga arvatagi, et nende tegevus võib põhjustada Rootsis uue poliitilise partei - Piraatide partei - sünni. Vähe sellest, et uus partei soovib autorikaitse seadusi Rootsis oluliselt muuta on nad asunud pakkuma ka darknet'i ehk pimevõrgu (kui keegi teab paremat sõna, siis võtaks meeledi kasutusele) teenust:

Long predicted by journalists, analysts, and pirates, darknets are encrypted private networks that facilitate private acquisition and distribution of content in an environment that is inherently conducive to the evasion of detection and surveillance. Originally introduced in a 2002 paper called "The Darknet and the Future of Content Distribution," in which the authors imply that the emergence of darknets is inevitable as long as content can be copied and there is sufficient interest in distribution.

Mis sorti teenusega, siis tegu on selgitab sama Ars Technica artikkel, kust pärines ka eelnev tsitaat:

Relakks, which is described as "Swedish style" broadband, provides a high-speed virtual private network through which users can anonymously connect to the Internet. Users are given substitute IP addresses that enable them to surf the web and use bandwidth intensive network applications through a connection protected by 128-bit encryption that theoretically deflects ISP snooping. Located in Sweden and built entirely without American software "for security reasons," the Relakks service emphasizes legal protection as well as technological protection. Sweden's Electronic Communications Act of 2003 stipulates that telecommunications service providers are only required to turn over records to the Swedish government in circumstances where evidence demonstrates beyond doubt that a suspect has perpetrated a crime for which a minimum jail sentence of two years is applicable. Relakks is not legally required to turn over records to any other government or organization.

Teenus maksab 5 Euri kuus ja uurinud natuke Relakks'i inglise keelset lehekülge jäi minule mulje, et teenuse tarbimiseks ei pea asuma Rootsis. Nende esileheküljel praegu ilutsev tekst, et neil on probleeme uute klientide lisamisega annab põhjust arvata, et enda anonüümsuse pärast muretsevaid inimesi on rohkem kui küllaga.

Igal juhul edu neile!

Ülikoolide maailma TOP 500 - ilma Eestita, mõistagi

Shanghais asuv Jing Tong'i ülikool on juba mitu aastat koostanud maailma ülikoolide TOP 500 nimekirja ning värskelt on valminud 2006. aasta nimekiri. Jätkuvalt domineerivad nimekirja esimeses osas USA ja Inglismaa ülikoolid ja nagu arvatagi võis pole ei Eestil ega teistel Balti riikidel sellesse nimekirja mingit asja.

Ida-Euroopa on esindatud õnneks Tsehhi poolt, nende parim ülikool mahub vahemiku 201-300 ja rohkem neid nimekirjas polegi. Poola on esindatud kahe ülikooliga, mis mahuvad vahemiku 301-400. Täpselt sama lugu Ungariga. Ainult Moskva ülikool on suutnud murda 70. kohale samas kui järgmise Venemaa ülikooli võib leida alles vahemikust 301-400.

Meile lähemalt väärib mainimist Soome Helsingi ülikooli jagatud 74. koht, sest ülejäänud neli Soome ülikooli võib leida vahemikust 201-500. Rootslastel on esimese saja seas neli ülikooli, sealhulgas minu akadeemiline kodu veel järgmiseks kaheks kuuks, Lundi ülikool, mis jagab 90. kohta ja on seega eelmise aastaga võrreldes tõusnud 9 kohta. Rootslastel mahub vahemiku 201-500 veel seitse ülikooli.

Minu jaoks kinnitab see uurimus lihtsalt ühte varasemat veendumust: kui bakalaureust on mõtet veel Eestis teha, siis magistri- või doktorikraad tasub teha neil, kes kunagi vähegi tõsisemalt soovivad teadusega tegeleda, Eestist kaugemal.

OECD soomlastele: teie miinimumpalk on liiga kõrge

Kuni 2003. aasta andmeid kasutanud OECD raportist selgub, et kõrge miinimumpalk mõjub noorte tööhõivele Soomes - üllatus, üllatus - negatiivselt. YLE vahendab:

The organisation says that high starting salaries, especially in the service and hospitality sectors, may work as employment barriers against young people.

"For Finland there is some evidence that the high minimum labour cost may have reduced employment of younger workers," states the report.

OECD'l on ka lahendus välja pakkuda, mis ei pruugi sugugi sümpaatne olla ametiühingutele:

The OECD has suggested that during the next negotiations over national wages and working conditions, less emphasis should be placed on an across-the-board pay raise, and more effort should be put into targeted raises based on experience and age.

Finland’s largest blue-collar union federation SAK says they reject any notion of a pay cut even on a trial basis. They don’t believe lower wages will increase employment among youth.

Eriti hea on loomulikult viimane lause, mis on sõnastatud läbi "usu". Jah, madalam palk ei meelita kedagi tööle, kuid madalamad palgad võimaldavad vähemalt töökohti juurde luua, mida noored saavad täita ka ilma eelneva kogemuse või kõrghariduseta.

OECD'l oli soomlastele veel midagi öelda:

In addition, the OECD says the difference between low and high wages is too small, which stifles ambition.

Kui ajendid ei ole paigas, siis pole mõtet ka mingit imet loota. Kui juhatuse esimees saab ainult natuke kõrgemat palka kui spetsialist, siis miks peaks ta endale võtma rohkem vastutust või suurema töökoorma? Sellele küsimusele vastust otsides tasub mõelda sellele, et enamus otsuseid tehakse piiri peal, kus midagi natuke rohkem või natuke vähem hakkab olulist rolli mängima.

(via Finland for Thought)

Prügilad kui tulevased metallikaevandused

Tundub, et täna tuleb üks prügikeskne postituste päev. Yahoo Finance'is kirjutatab Alan Deutschman tavaliselt arenguriikide probleemiks olevast metallivargusest, mis on jõudnud USA'sse, Ohio osariiki.

Artiklist selgub, et mitmete metallide hinnad on Hiina ja India ehitusbuumide tõttu kallinenud samas kui maapinnast eraldatavate metallide kogus on püsinud üsna stabiilsena. Kui pakkumine on stabiilne, kuid nõudlus kasvab on hinnatõus turumajanduse tingimuste vältimatu.

Kõrgemad hinnad panevad aga alati ettevõtlike ja nupukate inimeste pead tööle. Osade inimeste jaoks tähendab see metallivargust ja seda peamiselt kohtadest, kus varem sai madala hinna tõttu kasutada vaske või alumiiniumit. Tõenäoliselt pärast hindade kahe ja kolme kordistumist ei ole oleks sarnased kulutused vähemalt osades kohtades enam õigustatud. Nii sunnivad kõrged hinnad ühelt poolt ja metallivargad teiselt poolt ehitajaid otsima ka alternatiive, mis aga vähendavad globaalset nõudlust metallide järgi. Esialgu on selline mõju veel väike, kuid teatud hinnast ja kasutusulatusest alates hakkavad tööle mastaabiefektid, mis toovad metallide alternatiivi maksumuse alla, mis omakorda vähendab survet metallihindadele.

Teiselt poolt juhtub metallidega täpselt sama, mis naftaga ehk metalle hakatakse kaevandama kohtadest, kus see varem ennast ära ei tasunud. Kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid ja hoolikamalt vaadatakse sellele, mida võib leida ka näiteks prügimägedelt:

The good news is that private enterprise has a chance to create a market-driven solution to the looming metals crisis. At IBM's recent Global Innovation Outlook conference, which brought together some big thinkers to hatch breakthrough ideas about the environment and other problems, one speaker captivated the audience by suggesting we could treat landfills as though they were mines--and dig up the valuable metals buried in them.

Artiklis leiavad mainimist ka mõned huvitavamad numbrid, mis peaksid prügilate kaevandamise - kui mitte juba nüüd, siis üpris varsti - tegema tulusaks äriks:

One ton of scrap from discarded PCs contains more gold than can be produced from 17 tons of gold ore--and humans throw away 20 million tons of electronic waste a year. Americans dispose of 50 million computers annually; by the end of this decade, the Japanese alone will have trashed 610 million cell phones.

Idee iseenesest pole midagi uut ja leidis katsetamist juba 1990ndatel, kuid siis mitmete metallide hinnad langesid, mis omakorda tegi prügilatest metalli otsimise kallimaks ja pidurdas innovatsiooni selles arenevas valdkonnas. Viimastel aastatel on aga prügilakaevandus tehnoloogia siiski jõudsalt edasi arenenud nagu ka meetodid:

As in the 1990s trials, screens and sieves could separate the soil from the waste. The standard techniques of the recycling business would come into play: shredding the waste into very small pieces and using magnets to pull out the ferrous metals. Then comes a new approach, pioneered by recyclers in the past few years, using rotors of magnets that spin very quickly, creating an "eddy current" with a strange electrical effect that makes aluminum and other nonferrous metals levitate and eject from the rest of the heap because they are both lightweight and conductive. If Alcoa gets involved, it could use its highly secretive, proprietary process of "fractional crystallization" for separating alloys from each other, such as copper from aluminum.

Teoreetiliselt arutledes võiks väita, et riikides, mis tegutsesid aastakümneid plaanimajanduse tingimustes ja kus informatiivsete hinnasignaalide puudumise tõttu olid paigast ära tootjate ajendid, võivad prügilad sisaldada turumajandusele orienteeritud riikidest märksa kõrgema metallisisaldusega prügi. Kui see vastab tõele, siis kuri-kuulsaks "Eesti Nokiaks" võivad saada hoopis Eesti prügilad....kuigi jah, meie väike rahvaarv võib osutuda problemaatiliseks, sest prügilad pole piisavalt suured.

Kes on "freeganid"?

Washington Post kirjutab uuest (vähemalt põhjust poolest) nähtusest/liikumisest, mis ühendab endas osade inimeste looduse, loomade ja säästlikkuse armastuse olles samal ajal tugevaks kontrastiks tavainimese toitumisnormidele. Ise kutsuvad need inimesed ennast "freeganiteks":

Meadows was caught dumpster diving, though he is neither homeless nor destitute. He considers himself a "freegan" -- a melding of the words "free" and "vegan" -- meaning he tries not to contribute to what he sees as the exploitation of land, resources and animals wrought by commercial production.

Nii kummaline kui see ka poleks, ei tundu enamus "freeganitest" mõistavat, et prügikasti jõuab toit tavaliselt mitte sellepärast, et seda pole mujale panna vaid riknemise või aegumiskuupäevade tõttu. Loomulikult, et piirdu piirdu prügikastitoidu ohud veel sellega:

Even if food from dumpsters looks edible, food safety experts advise against eating it once it's been thrown away. Jack Guzewich, an epidemiologist with the Center for Food Safety and Applied Nutrition, said cooking would destroy only some of the bacteria that could contaminate food in the trash. Between cross-contamination from other items in the dumpster, lack of refrigeration and the presence of rats and flies, Guzewich said, items from a dumpster should not be consumed even if there is no sign of mold or rot.

Seega, kui näete edaspidi inimest endale prügikastist toitu otsimas ei tasu veel arvata, et tegu on kodutu või töötu inimesega, kellel pole raha toidu ostmiseks. Ta võib hoopis "freegan" olla!

Vahelduseks vähem Vabalogi keskselt

See, et viimase nädala jooksul pole Vabalogi uut postitust ilmunud, ei tähenda veel seda, et ma kirjutanud poleks. Ma jälgin pidevalt nii kümnekonna eestlase blogi, kus aeg ajalt ilmub postitusi, mida ei saa jätta kommenteerimata - eriti kui jõutakse arvamusest kaugemale väite või mõne ettepanekuni.

Isemõtleja blogis kirjutas Sirje maaelust ja mind ajendas kommenteerima väide:

Maal on hoopis lihtsam edukas olla, kuna seal on puudus ettevõtlikest inimestest ja võimalust tolmust ja kärast eemal olla, ei kaalu ülesse ööklubide üleküllus.

Karu (tavaline, pruun) blogis on Kaimar üles soojendanud mõtte kiirrongist Eestis, mis käiks Tartu ja Tallinna vahet. Lootuses, et keegi raatsib ka maksumusele mõelda ei saanud ma jätta ka seal kommenteerimata.

KyberKurad'i blogist leidsin aga lausa konkreetse küsimuse (are jobs assets or not, what do you think?), millele üritasin vastata. Kui hästi see õnnestus või ebaõnnestus võib iga üks ise otsustada.

Huvitavad postitused kõik, kust võib leida kui ei midagi muud, siis mõtteainet.

Liibanonis tehtud piltidest...

Vabalogi tõenäoliselt kõigi aegade loetuim postitus tundub olevat Blogosfääri tõus, kus said mainitud mõned olulisemad sündmused, mille käiku ameeriklaste kirjutatud blogid ühel või teisel viisil mõjutasid.

Omal ajal oli plaan Blogosfääri tõusule ka järg kirjutada, kuid selleks pole olnud ei motivatsiooni ega erilist põhjust. Blogid ei ole enam midagi erakordset (vähemalt kirjutajaile endile) ja isegi ajakirjanikud on üksiküritajate subjektiivsemate kommentaaridega harjunud.

Jälgides aga EU Referendum'i poolset Qana's toimunu kriitilist kajastamist ja reaktsioone sellele kajastusele nii AFP'lt kui Reuters'ilt ning lisaks ka Guardiani ja Washington Post'i ajakirjanike kommentaare, tekkis küsimus sellest, kas sellist ülemaailmset kajastust on mõne eurooplase poolt kirjutatud postitus leidnud?

Ma tean, et Larko aeg ajalt viitab Saksamaal laiemat kõlapinda leidnud juhtumitele, kuid siiani pole nad sellist kajastust, mis oleks näiteks Päevalehe vääriliseks osutunud, veel saanud.

Huvitav on ka vaadata, kuidas Richard North ja uudisteagentuurid teemat edasi kajastavad ja kas hakkavad selgemalt esile kerkima küsimused sellest, kas või kuidas reportereid ja fotograafe manipuleeriti.

Mis õieti juhtus Quana's - tõeline rünnak või osav lavastus?

TÄIENDATUD: Vaata ka kolmapäevases Päevalehes ilmunud kokkuvõtet, milles kasutatud samuti peamise allikana EU Referendumit.
. . .
Lähis-Idas situatsioon tundub lootusetu. Kui parajasti ei sõdita, pommitata või tapeta, siis tegeletakse võidu enda versioonide edastamisega juhtunust. Keda võib uskuda ja keda mitte on eraldi analüüsi ja mõtteharjutus, sest igal ühel on oma huvid mängus sealjuures ka ajakirjanikel ja fotograafidel.

Nii on näiteks EU Referendum jälginud Quana's toimunut ja toonud välja rida pilte ja tõstatanud küsimuse "rohelise kiivriga mehest", kes on üllatavaltki paljudele piltidele jõudnud:

Note the "rescue worker" in the foreground, complete with olive green military-style helmet and fluorescent jacket, with what appears to be a flack jacket underneath. His glasses, "designer stubble", blue tee-shirt and jeans make him quite a distinctive figure. Note also, he has a radio in his jacker pocket and he has bare hands, things which becomes relevant later.

Mõned postitused hiljem leiab "rohekiiver" uuesti arutlust, sest sama "rohekiiver" näib olevat olnud Quana's ka eelmise sarnase sündmuse ajal 1996. aastal:

But the great tragedy for Qana, of which we are constantly reminded by the media, is that this is history apparently repeating itself. On 18 April 1996, the village was also visited by death and destruction. re-visiting the photographs of the time, however, who do we see at the centre of the action? Why, "Green Helmet" of course. This is a younger man, without his glasses, but recognisably the same man, in his now classic pose of handling a victim of an Israeli "atrocity".

His presence at Qana on Sunday, and his central, unchallenged role, cannot have been a coincidence. Is he a senior ranking Hezbollah official? If not, who is he?

Selle küsimusega võiks põhimõtteliselt postituse ka lõpetada, kuid täna on saaga lisa saanud ja seda peamiselt tänu väidetele, et kuigi Iisraeli väed hoiatasid selle piirkonna ründamise eest ette ja palusid tsiviilelanikel sealt lahkuda, ei olevat see olnud võimalik, sest teed olid puruks pommitatud. Ainult et:

From our stance, what is especially interesting is that sometime after dawn a call went hour to journalists and rescue workers to come to the scene. And come they did, in droves. Says Israel Insider, while Hezbollah and its apologists have been claiming that civilians could not freely flee the scene due to Israeli destruction of bridges and roads, the journalists and rescue teams from nearby Tyre had no problem getting there.

That certainly seems to have applied to our mystery man, "Green Helmet", as the Yahoo site has him in Tyre on the Wednesday (pictured above left), acting as part of a fire crew.

Kas tegu on Iisraeli propagandaga või millegagi, mida lihtsamas maailmas kutsutaks tõeks, peab iga lugeja ise otsustama.

Samas ei saa ma üle mõttest, et Iisraelil pole tahtlikust tsiviilelanike või ÜRO vaatlejate tapmisest mingit kasu, eriti kui ajakirjandus teema üles võtab.

Asjast huvitunutele võib huvi pakkuda ka see Israel Insider'i versioon toimunust:

There was little blood, CNN's Wedeman noted: all the victims, he concluded, appeared to have died while as they were sleeping -- sleeping, apparently, through thunderous Israeli air attacks. Rescue workers equipped with cameras were removing the bodies from the same opening in the collapsed structure. Journalists were not allowed near the collapsed building.

Rescue workers filmed as they went carried the victims on the stretchers, occasionally flipping up the blankets so that cameras could show the faces and bodies of the dead.

But Israelis steeled to scenes of carnage from Palestinian suicide bombings and Hezbollah rocket attack could not help but notice that these victims did not look like our victims. Their faces were ashen gray. While medical examination clearly is called for to arrive at a definitive dating and cause of their deaths, they do not appear to have died hours before. The bodies looked like they had been dead for days.

Jah, blogid võivad olla väga subjektiivsed, kuid vähemalt ei teeskle nad erapooletust ja olematut objektiivsust. Viited alternatiivsetele selgitustele juhtunust on teretulnud kommentaarides.