kolmapäev, november 10, 2004

Väga lühidalt prantslaste silmakirjalikkusest

Prantslased on enda poliitikale sageli punkte korjanud teiste riikide arvelt ja eriti teravalt tuli see esile vastasseisu tõttu USA ettepanekutele ÜROs enne Iraagi sõda. Silmakirjalikus ning kahepalgelisus kipuvad olema need sõnad, mis iseloomustavad Prantsusmaa välispoliitikat viimastel aastatel kõige paremini.

Huvitav on see, et teistelt riikidelt nõutakse ÜRO mandaati enda vägede sisse viimiseks, kuid ise käitutakse hoopis teisiti, eriti kui on tegu endise koloniaalvaldusega nagu Cote d'Ivoire ehk Elevandiluu Rannik. Ei mingit ÜRO mandaati, lihtsalt viime väed sisse ja lööme korra majja. Ja mis tulemusega? Mitte just eriti julgustav sellisega:
The violence began Saturday when Ivory Coast warplanes killed nine French peacekeepers and an American aid worker in an airstrike on the rebel-held north in three days of government air attacks that violated a more than year-old cease-fire in the country’s civil war.

France wiped out the nation’s newly built-up air force on the tarmac within hours. The retaliation sparked a violent uprising by loyalist youths who took to the streets waving machetes, iron bars and clubs.

Oleks ameeriklased kohe pärast mingit intsidenti mingi riigi lennuväe kättemaksuks lihtsalt hävitanud, siis kirjutaks sellest pooled maailma ajalehtedest a la vaadake, mida imperialistid teevad.

Teise huvitava näitena võib tuua terrorismivastase seadusandluse, mis üllataval kombel on Prantsusmaal üks karmimaid maailmas, kui uskuda Washington Postis ilmunud artiklit:
Armed with some of the strictest anti-terrorism laws and policies in Europe, the French government has aggressively targeted Islamic radicals and other people deemed a potential terrorist threat. While other Western countries debate the proper balance between security and individual rights, France has experienced scant public dissent over tactics that would be controversial, if not illegal, in the United States and some other countries.

Taas kord jääb üle küsida, et miks nii palju hala selle üle, mis USAs toimub kui Prantsusmaa ei jää neile eriti millegagi alla? Tõenäoliselt peitub vastus erinevate meediakanalite (eriti prantslaste mõjusfääris olevate) kahjuks liigagi vasakpoolses maailmavaates.

1 Comments:

Blogger Paul said...

Ega minagi konnasööjaid eriti armasta. Kuid minu arvamus on asjast pisut erinev. Arvan, et prantslaste toimetusi ei jälgita nii hoolega ja kriitiliselt seepärast, et nad ei ole mingid erilised tegijad siin maailmas -enam. Pigem tuntakse kaasa, et mis sa luuserit ikka lööd.

16. november 2004 22:11  

Postita kommentaar

<< Home