Mis on magus, hapu, soolan, mõru ja...umami?

Tõenäoliselt on ka Eestis väga vähe majapidamisi, kust ei ole võimalik leida ketshupit. Mitte päris maitseaine ja mitte päris kaste on ta siiski leidnud koha paljude inimeste südames ja jätkab maailma vallutamist, kuid kui palju me sellest salapärasest ainest tegelikult teame?

Õnneks ei ole mina ainus inimene, kes ketshupi rollile meie elus mõtleb. Malcom Gladwell võttis kätte ja uuris ketshupi tausta natuke tõsisemalt New Yorkeri jaoks, heites samas pilgu ka toiduainetööstuse telgitagusele, kust võib leida ajaloolisi kurioosumeid nagu sinepi- ja ketshupisõjad ning salapärase viienda maitse umami:

Umami is the proteiny, full-bodied taste of chicken soup, or cured meat, or fish stock, or aged cheese, or mother’s milk, or soy sauce, or mushrooms, or seaweed, or cooked tomato. "Umami adds body," Gary Beauchamp, who heads the Monell Chemical Senses Center, in Philadelphia, says. "If you add it to a soup, it makes the soup seem like it’s thicker--it gives it sensory heft. It turns a soup from salt water into a food."

Kiire pilk otsingumootoritele näitab, et umami on kajastamist leidnud ka Eesti Looduses kuskil 2001. aastal.

Gladwelli artikli staariks on ikkagi ketshup, mida teadlaste kaasabil analüüstiakse valgustades nii ka teadlaste meetodeid. Poleks uskunud, et ketshupist on võimalik nii huvitavalt kirjutada.