reede, november 12, 2004

Kes on Björn Lomborg ja miks ma olen skeptiline

Kyoto protokolli käsitlesin juba ühes varasemas postituses, kuid millel pikemalt ei peatunud oli Kyoto protokolli peamine põhjus: globaalne soojenemine.

Nagu arvatagi võib kuulun sellesse seltskonda, kes ei arva, et olukord on pooltki nii jube nagu mõned aktivistid väidavad. Kuna ma ise ei ole teadlane, siis ei tule vist üllatusena, et olen enda järeldused teinud peamiselt erinevate artiklite ja arvamuslugude põhjal, kuid neist kõige märkimisväärsemate autoriks pean taanlast Björn Lomborgi, kelle 2001. aastal ilmunud raamat The Skeptical Environmentalist loobus lihtlabasest retoorikast ja hirmutamisest teaduse, ratsionaalsuse ning statistika kasuks.

Tulemus oli jahmatav.

Lomborg väitis, et olukord pole sugugi nii lootusetu, kui mitmed aktivistid kujutasid, kuid selle tagasihoidliku mõtteavalduse eest langes ta mitmete isiklike (verbaalsete ja pirukaga) rünnakute ja terava kriitika ohvriks. Neist esimese suhtes ei saa rünnatav suurt midagi teha, kuid konstruktiivse (ja isegi lahmiva) kriitika võttis mees ette ja sageli nullis ära, argumenteeris hauda. "Põgusa" ülevaate kriitikast ja Lomborgi vastustest võib leida tema koduleheküljelt kriitika alt. Ülevaate Lomborgi raamatust ja järeldustest annab aga Economistis ilmunud Lomborgi kirjutis, kus hulgaliselt ka näiteid ja statistikat.

Miks tõstatada seda teemat aga just nüüd? Mõned päevad tagasi võis vist pea igast Eesti päevalehest (näiteks Postimees) lugeda, et varsti pole enam jääkarudel kuskile minna, et jää sulab, kliima soojeneb...jne. Üldiselt ma olin imestunud, et ühe artikli kõrval laiutanud pildil polnud jääkaru kujutatud pisar silmas. Kahjuks ei orienteeru Eesti ajakirjandus teadust vähegi tõsisemalt puudutavates küsimustest kõige paremini ja tasakaalukas kajastamine jääb sageli kaugeks unistuseks.

Sellepärast pakun lugemiseks välja hoopis ajakirja Reason'i artikli Two Sides to Global Warming: Is it proven fact, or just conventional wisdom?, mis käsitleb ka Postimehes kajastamist leidnud uuringut:
The Arctic Council report states that satellite measurements find the area over which ice melts in the summer in Greenland increased 16 percent between 1979 and 2002. Should the ice cap in Greenland completely melt away, sea levels would rise seven meters or so, inundating Florida, New York City, London, and Bangladesh. Not an immediate worry, since this process even with extreme warming would take centuries.

But what to make of the report earlier this year in the scientific journal Climate Change by Petr Chylek and his colleagues from the Los Alamos Laboratory, which found that average temperatures in Greenland have been falling at the rather steep rate of 2.2 degrees Celsius since 1987?

In addition, the study found "summer temperatures, which are most relevant to Greenland ice sheet melting rates, do not show any persistent increase during the last fifty years." Strangely, when I searched the Assessment I could not find any reference to the Chylek team's study of Greenland temperature trends.


Huvitav või mis? Eks lõppude lõpuks otsustab iga inimene ise, mida ta usub, kuid kui läheb tegutsemiseks eriti veel globaalsel skaal, siis argumendid nagu "meie usume" lihtsalt ei ole aksepteeritavad. Kardan, et teadusest eemaldumine võib keskkonnakaitsjatele hiljem valusalt kätte maksta, kui tegu on tõelise probleemiga, kuid ajakirjandus viitab "kyoto fiaskole 21. sajandi alguses". Mis siis?

Keskkonnakaitse on äärmiselt keeruline ja mitmekülgne teema ning nende aastate jooksul, mis ma olen diskussiooni jälginud on mu vaated mõnevõrra muutunud, kuid see on ainult loomulik. Tõestuseks pakun ühe enda loo, mis ilmus Eesti Looduses enne kui ma EBSis teist semestrit jõudsin alustada.

TÄIENDATUD: Kommentaarides avaldati arvamust, et mis kahju see Kyoto protokolli ellu viimine ikka saab teha. Päris palju nagu selgub sellest artiklist:
Bjorn Lomborg, author of The Skeptical Environmentalist, makes the same argument in simpler terms. He notes that the worldwide cost of implementing the Kyoto Protocol would be about $350 billion per year beginning in 2010. Beginning in 2050, the cost rises to $900 billion per year. The cost of predicted global warming, if climate models are to be believed, would be about $900 billion in 2100. But even if fully implemented, Kyoto would only delay the predicted amount of warming by a mere six years.

So what does this mean? It means that the world will spend thousands of billions of dollars over the next 100 years to prevent global warming, at the end of which it would have to pay the costs of global warming anyway, if it materializes. Kyoto is like trading dollars for pennies and would have about as much affect on the climate.

14 Comments:

Blogger Paul said...

No ja mida siis autor nüüd õige tõestas? Et igaüks peaks ise otsustama, kas globaalne soojenemine tuleb, on, või pole teist olemaski?
Kuidas ja miks peaks iga "külamees" seda tegema? Pealegi, ega kirjatöö autori oma seisukoht ka justnagu välja ei tulnud. Kus on positiivne programm ja idee, et kuidas toimida, mis on õige ja mis mitte?
Minu arvates tuleb tegutseda, kui selleks on võimalus ja kui hiljem selgubki, et Kioto protokoll oli väär lahendus või polnud mingi lahendus, siis kahju sellest ikkagi ei tule. Mida vähem saasta, seda parem!

13. november 2004 17:01  
Blogger Jüri Saar said...

Enamus teadlasi on nõus sellega, et praegu kliima soojeneb. Lahkarvamused tekivad aga siis kui hakatakse mingeid trende tuletama väga lühikeste perioodide baasil ehk siis 1970ndatest alates. Kuulutada, et soojenemine võtab katastroofilisuse mõõtmeid ja peaks kiiresti käiku laskma Kyoto protokolli ei ole õige.

KP populaarsust selgitab paljuski "parem karta kui kahetseda" mentaliteet. Jah, eurooplased ja ameeriklased võiksid endale seda hea tahtmise juures lubada, kuid kõige drastilisemalt mõjutab KP hoopis arenguriike, sest Kyoto kvoodid tulenevad 90ndate statistikast. Sellepärast saab näiteks Venemaa lubada KP ratifitseerimist, sest nende rasketööstus on viimase 10 aasta jooksul kokku kuivanud. Venemaa teadusteakadeemia mõistis näiteks Kyoto hukka, kuid Putin kasutas seda ELiga kauplemisel oskuslikult ära ja lisaks saavad veel enda saastamiskvoodist osa maha müüa...kui nad seda juba teinud ei ole.

Et ei tule kahju, ma julgeks väita, et industrialiseeruvad vaesed arenguriigid kannatavad selle tulemusena, samas kui KP rakendamise tagajärjel lükkuks soojenemine edasi 6 aastat järgmise saja aasta jooksul. Kahju tuleb ka meile, kes peame kõrgemat hinda maksma erinevate kaupade eest, mille tootjaid Kyoto mõjutab.

13. november 2004 20:51  
Blogger Paul said...

Ei ole ikkagi nõus, et nn. arenguriigid Kioto protokolli tõttu kõvasti kaotavad. Miks peaks nt. mingi Aafrika riik hakkama arendama eriti keskkonnaohtlikku tehnoloogiat? OK, lühiajalises perspektiivis on see ju isegi kasulik, kuid pikemas perspektiivis kindlasti mitte. Tegelikult KP kaitseb neid riike arenenud riikide saasta sinna kolimise eest.
Keskkonnakahjude rahasse ümberarvutamine on aga väga libe tee. Kindlasti on mingi teise metoodika järgi arvutades võimalik saada hoopis vastupidiseid tulemusi -selles ei ole mingit kahtlustki! Seega jätame statistilised ja rahaspekulatsioonid parem kõrvale. Üldine põhimõte aga jääb -meid ümbritsev keskkond vajab kaitset!
Kui eeltoodu siiski "raskelt" kohale jõuab, siis veel üks väike vihje: Kui homme nafta kasutamise võimalus kaoks, kas siis 10 aasta pärast poleks kasutusel palju säästlikumad tehnoloogiad? Kioto protokoll lihtsalt üritab taolisi protsesse kiirendada. Loomulikult see maksab midagi, kuid kasu ületab kulutused.

14. november 2004 13:11  
Blogger Jüri Saar said...

"Ei ole ikkagi nõus, et nn. arenguriigid Kioto protokolli tõttu kõvasti kaotavad. Miks peaks nt. mingi Aafrika riik hakkama arendama eriti keskkonnaohtlikku tehnoloogiat? OK, lühiajalises perspektiivis on see ju isegi kasulik, kuid pikemas perspektiivis kindlasti mitte. Tegelikult KP kaitseb neid riike arenenud riikide saasta sinna kolimise eest."

Et ameeriklased ja eurooplased hakkavad energiat tootma Aafrikas ja autodega samuti seal sõitma?!

Ok, võtam isegi mingi tootmise. Enamusel aafriklastest pole piisavalt haridust, et keemiatööstust või midagi vähegi keerulisemat saaks sinna kolida ja kui see oleks võimalik, siis vabakaubandus võimaldaks neil saada rikkamaks, tõsta enda elatustaset ja samas pakkuda meile kui tarbijatele märksa odavamaid tooteid, mille tõttu on eurooplased ja ameerikalsed sunnitud konkurentsis püsimiseks olema innovaatilisemad - võtma kasutusele uusi ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Nii kuidas kasvab aafriklaste elatustase, nii soovivad nad ka rohkem rõhku asetada keskkonnasäästlikusele. KP paneks sellisele lähenemisele piduri peale ja kui ta rakenduks täies ulatuses, siis pärisks progressi ja soodustaks olemas olevate tehnoloogiate jätkuvat kasutamist ja keskkonna saastamist.

"Keskkonnakahjude rahasse ümberarvutamine on aga väga libe tee. Kindlasti on mingi teise metoodika järgi arvutades võimalik saada hoopis vastupidiseid tulemusi -selles ei ole mingit kahtlustki! Seega jätame statistilised ja rahaspekulatsioonid parem kõrvale. Üldine põhimõte aga jääb -meid ümbritsev keskkond vajab kaitset!"

Sa too esile selle metoodika nõrkused ja paku mingigi alternatiivne lähenemeine välja. Loomulikult annab soperdada statistikaga, kuid minust kordades targemad inimesed on neid metodoloogiaid vaadanud ja arvutusi teinud. Aga kui me statistilised ja raha "spekulatsioonid" kõrvale jätame, siis mida me üldse KP räägime. Retoorikast ei piisa globaalsete ettevõtmiste õigustamiseks. Keegi pole aga väitnud, et keskkonda ei peaks kaitsma vaid seda, et KP asemel võiks raha millegi muu peale kulutada mitte lihtsalt raisata triviaalselt väikse sündmuse edasilükkamise jaoks, et ta siis mõni aasta hiljem ikka juhtuks.

"Kui eeltoodu siiski "raskelt" kohale jõuab, siis veel üks väike vihje: Kui homme nafta kasutamise võimalus kaoks, kas siis 10 aasta pärast poleks kasutusel palju säästlikumad tehnoloogiad? Kioto protokoll lihtsalt üritab taolisi protsesse kiirendada. Loomulikult see maksab midagi, kuid kasu ületab kulutused."

Ja kui homme leiutatakse imeline enrgeiamasin, siis poleks ju KP jaoks vajadust?! Oleks, võiks, tuleks..jne...prooviks reaalsuse piiridesse jääda. Kui aga sinu mõtterada jälgida, siis peaks täpsustama, kas tuumaenergia kaob ka ära, aga puit. Kust võetakse energiat erinevate keemiliste ja tehnoloogiliste protsesside jaoks, mis peaksid 10 aastaga mingi säästlikuma (mida ta säästab?) tehnoloogia võimaldama. Reaalsus seab omad piirangud ja mul on tõesti raske ettekujutada sinu utoopiat ilma deus ex machinata!

14. november 2004 16:07  
Blogger Paul said...

Väited a la "minust targemad inimesed on öelnud ja teinud" näitavad argumentide nõrkust ja ei midagi muud!
Tundub, et minu seisukohad kohtavad jäärapäist vastuseisu, egas midagi -püüan veel kord nö. puust ette teha ja punaseks värvida.
1. KP kinnipidamise kasu seisneb selles, et luuakse kunstlik stiimul, kiirendamaks keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamist. Küsimus ei ole mitte niivõrd piirangutes, et kuipalju vähem (protsent siia või sinna) saasta praegu toodetakse või ei toodeta vaid selles, et piirangute kaudu saavutada absoluutselt kõigile maakera elanikele parem elukeskkond ja seda varem, kui ilma protokollist kinni pidamata.
2. Arenguriikide kasu seisneb selles, et piirangute kehtestamise tõttu (tagajärjel) ei viida sinna (jah, õigus, uusi autosid ei viida!) vananenud tehnoloogiaid, mis saastavad keskkonda. Taolised võiksid olla näiteks mitmed rasketööstuse harud nagu metallide tootmine ja töötlemine, keemiatööstus jpt. Selle asemel viiakse arengumaadesse samade valdkondade uuemad, keskkonnasäästlikumad tehnoloogiad. Stiimuliks on selle juures nende riikide odavam ja vähenõudlik tööjõud ja võimalus viia tootmine tooraineressurssidele lähemale. See, et nendes riikides ei ole haritud tööjõudu ei ole tõsiselt võetav argument, sest ka seal on inimesed õppimisvõimelised. Muide, väga suur osa USA inseneridest ja teadlastest on pärit just nendest "vähearenenud " riikidest!

14. november 2004 16:53  
Blogger Jüri Saar said...

1. Kui KP sunnib majanduskasvu aeglustama, inimesi vallandama, sest ei saa piirangute tõttu toota niipalju kui võiks. Kunstlik stiimul ei pruugi aga sugugi kõige parem lähenemine olla, sest võib suunata ressursse sealt, kus nendel kõige rohkem potentsiaali on hoopis kuhugi, kus seda potentsiaali võib märksa vähem olla. Tsentraliseeritud ressursside jaotamist NSVL proovis ja see kukkus haledalt välja paljuski just sellepärast, et arvati suutvat ressursse jaotada, ette planeerida 5 aastat. Turumajanduse eelis ongi see, ta on paindlikum ja et inimesed ei pea olema ebajumalad, kes teavad kõike. Investeeringud lähevad aga nendesse valdkondadesse, kus on kõige rohkem potentsiaali. Mis aga puutub sellesse, et absoluutselt kõigil läheb elu paremaks tänu KP'le, siis minule meeldiks küll, kui Eestis oleks pikad soojad suved. Tõenäoliselt oleks ka meie põllumeestele see rohkem meelt mööda ja ka kütmise peale läheks meil vähem fossiilkütuseid. Kas mitte ei oleks Eesti keskkonnale kasulikum KP'st hoiduda?

2. Arenguriikide kasu seisneb selles, et piirangute kehtestamise tõttu (tagajärjel) ei viida sinna (jah, õigus, uusi autosid ei viida!) vananenud tehnoloogiaid, mis saastavad keskkonda. Taolised võiksid olla näiteks mitmed rasketööstuse harud nagu metallide tootmine ja töötlemine, keemiatööstus jpt. Selle asemel viiakse arengumaadesse samade valdkondade uuemad, keskkonnasäästlikumad tehnoloogiad. Stiimuliks on selle juures nende riikide odavam ja vähenõudlik tööjõud ja võimalus viia tootmine tooraineressurssidele lähemale. See, et nendes riikides ei ole haritud tööjõudu ei ole tõsiselt võetav argument, sest ka seal on inimesed õppimisvõimelised. Muide, väga suur osa USA inseneridest ja teadlastest on pärit just nendest "vähearenenud " riikidest!

2. Sa lähtud ühest suurest oletusest, et keskkonnasõbralike tehnoloogiaid ei arendata ilma KP'ta. Samas tulevad ühe uued ja tõhusamad keskkonnasõbralikud tehnoloogiad kasutusele, sest piisavalt paljud inimesed on sellest niigi huvitatud nii Euroopas kui Ameerikas. Nii kuidas meie rikkus kasvab saame lubada endale üha kallimaid tehnoloogiaid vabatahtlikult ilma mingi sunnimehanismita. Õhk Londonis on täna kümnetes kui mitte sadades kordades puhtam sellest, mis ta 100 aastat tagasi oli ja seda tänu tehnoloogilisele progressile mitte mingile protokollile. Miks peaksime meie enda heaolu ohverdama inimestele, kes on siin maailmas 100? Inimestele, kes on meist kordades rikkamad ja kellel kasutada tehnoloogia, mida me ei oska uneski näha.

Jah, inimesed on õpivõimelised, kuid miks peaks ettevõtja investeerima lugemise, kirjutamise, matemaatika, keemia jne. õpetamiseks Aafrikas, kui ta saab nende investeeringute asemel maksta natuke rohkem inimesele, kellel saab rakenduse leida kohe mitte 6 või 12 aasta pärast?

Muide, vaatasin KP ja selgus, et see rakendub järgmistele riikidele:
Australia
Austria
Belgium
Bulgaria*
Canada
Croatia*
Czech Republic*
Denmark
Estonia*
European Community
Finland
France
Germany
Greece
Hungary*
Iceland
Ireland
Italy
Japan
Latvia*
Liechtenstein
Lithuania*
Luxembourg
Monaco
Netherlands
New Zealand
Norway
Poland*
Portugal
Romania*
Russian Federation*
Slovakia*
Slovenia*
Spain
Sweden
Switzerland
Ukraine*
United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
United States of America

Enda diskussioonist ei ole meil aga Aafrikat mõtet välja võtta, sest ega siis KP sellega ainult piirdu. Areguriikidele on lihtsalt keerulisem seda kaela määrida.

Minu seisukoht on, et KP rajaneb liiga vähesele informatsioonile, et teda tasub hakata ellu viima juba täna. Ma arvan, et keskkonnakaitset ja loodussõbralikust saab märksa tõhusamalt rakendada kohalike programmide abil. Lisaks võib KP väiksemaid ja potentsiaalselt märksa kasulikumaid projekte pärsida, sest valitsus ütleb: sorri, me juba KP liitusime. Rohkem pole vaja!

14. november 2004 19:40  
Blogger Paul said...

Eks minagi võin ju võtta mingid laused tekstist ja siis otse neile vastata.
JYRI ütles:
Mis aga puutub sellesse, et absoluutselt kõigil läheb elu paremaks tänu KP'le, siis minule meeldiks küll, kui Eestis oleks pikad soojad suved. Tõenäoliselt oleks ka meie põllumeestele see rohkem meelt mööda ja ka kütmise peale läheks meil vähem fossiilkütuseid. Kas mitte ei oleks Eesti keskkonnale kasulikum KP'st hoiduda?
Vastus:
Kahjuks ei ole see nii lihtne -vaevalt Sa nii väga kaifiksid, kui need pikad suved oles väga tormised, korra liigniisked ja siis jälle põuased. Ka talvedega läheks tõenäoliselt nii, et kahjulikud kontrastid suureneksid ja ilmastik muutuks ettearvamatult ebastabiilseks.

15. november 2004 19:35  
Blogger Paul said...

Kahjuks ei saa mina kõiki vastuseid (tehnilistel põhjustel) järjest ühte vastusesse kopeerida ja pean ükshaaval vastama.
JYRI ütles:
Kunstlik stiimul ei pruugi aga sugugi kõige parem lähenemine olla, sest võib suunata ressursse sealt, kus nendel kõige rohkem potentsiaali on hoopis kuhugi, kus seda potentsiaali võib märksa vähem olla.
Vastus:
Aga just seda ongi vaja, et ressursse ühtlasemalt ja õiglasemalt jagada ja arendada! Muidugi võiks kogu maalima kaubatootmise USA-sse viia ja nemad siis seal vaataks, et kellele ja mida jagada või müüa.

15. november 2004 19:41  
Blogger Paul said...

JYRI ütles:
Sa lähtud ühest suurest oletusest, et keskkonnasõbralike tehnoloogiaid ei arendata ilma KP'ta. Samas tulevad ühe uued ja tõhusamad keskkonnasõbralikud tehnoloogiad kasutusele, sest piisavalt paljud inimesed on sellest niigi huvitatud nii Euroopas kui Ameerikas.
Vastus:
Mina pole küll nii öelnud ega mõelnud! Mina ütlesin, et KP kiirendab uute tehnoloogiate väljatöötamist ja nende arenguriikidesse jõudmist. See on tore, et paljud inimesed on keskkonnasõbralikud, kuid veel parem on, kui tänu protokolli survele on neid rohkem.

15. november 2004 19:48  
Blogger Paul said...

Olen vahepeal targemaks saanud, et kuidas kopida -nii et oota sa...
Jyri ütles:
Jah, inimesed on õpivõimelised, kuid miks peaks ettevõtja investeerima lugemise, kirjutamise, matemaatika, keemia jne. õpetamiseks Aafrikas, kui ta saab nende investeeringute asemel maksta natuke rohkem inimesele, kellel saab rakenduse leida kohe mitte 6 või 12 aasta pärast?
Vastus:
Õppimise aeg on reeglina kõigis riikides enam-vähem sama! Minu teada ei õpeta ega investeeri ka USA-s ettevõtjad üldharidusse. Seda teeb riik või lapsevanemad. Mitmesugused rahvusvahelised abiprogrammid on üldhariduse arenguriikidesse viimiseks piisavalt head. Kõrghariduse võib omandada kas arenenud riikides või, mis on eelistatum -kohapeal. Selleks, et kohalikku kõrgharidust toetada ei ole vaja eriti suuri summasid ja need on võimalik saada nii eraannetuste, kui rahvusvaheliste abiprogrammide kaudu. Tähtis on, et loodaks tingimused kohaliku elu arenemiseks.
Jyri ütles:
Minu seisukoht on, et KP rajaneb liiga vähesele informatsioonile, et teda tasub hakata ellu viima juba täna.
Vastus:
See on üsna levinud demagoogiline argument, et peaks veel ja veel ja veel uurima. Muidugi on võimalik alati öelda, et võiks seda ja teist. Tegelikult on aga selge, et KP- ga on võetud õige suund, mille täpsustamiseks võib töö käigus alati muudatusi teha. Lõpmatu uurimine ja kaalumine aga lihtsalt suretab igasuguse initsiatiivi.
Jyri ütles:
Ma arvan, et keskkonnakaitset ja loodussõbralikust saab märksa tõhusamalt rakendada kohalike programmide abil.
Vastus:
Kohalikud programmid -see on hea. KP -veel parem. Üks ei välista teist vaid ainult täiendab!

15. november 2004 20:05  
Anonymous Anonüümne said...

Huvitav on Pauli kommentaare lugeda, kuid minu eelmistest postitustest tuleb minu seisukoht selgelt välja. Kui inimene tahab uskuda, et KP on imeprotokoll, millega ei kaasne negatiivseid kõrvamõjusid, millest paljusid me ei oksa veel ettegi kujutada, siis on raske teda sellest usust kõrvale kallutada. Lugejatel jääb endal võimalus otsustada, nii argumentide kui viidete põhjal (loomulikult on netis KP kohta palju materjali).

Ma sooviks lihtsalt meelde tuletada, et teadlastel, kes hakkavad mingite ohtudega hirmutama on kalduvus kaotada perspektiiv:

1. Malthuse rahvastiku probleem ei väljendanud ülemaailmsetes näljahädades.
2. Naftavarude lõppemist on aga ennustatud juba 1930. aastatest alates.
3. Et saabumasa on uus jääaeg, millest pole pääsu.

Probleemid võivad olla reaalsed, kuid lühiajalistest trendidest ekstrapoleeritud ennustused ei võta arvesse tehnoloogiate ja võimaluste arengut.

15. november 2004 21:17  
Blogger Paul said...

Huvitav, huvitav -mõni ei julge enam oma nime all esineda vaid esineb anonüümselt!
1. Keegi pole väitnud, et KP on mingi imeprotokoll. Väide oli, et KP on vaatamata oma võimalikele puudustele siiski samm õiges suunas.
2. Kõik siin maailmas ei ole nii lihtne, et mis ei ole kasulik Ameerika Ühendriikidele (nagu seda ilmselgelt on KP) on rumal ja vale.
3. Mis puutub Malthusesse, siis juhtis ta tähelepanu õigele asjale, et inimkonna kasvades võib toit otsa lõppeda. Väga hea, et ta ennustused ei täitunud (kui kõrvale jätta sajad miljonid toidu ebaõiglase jaotamise tagajärjel nälga surnud inimesed), kuid see ei tähenda, et põllumajandust ei peaks arendama.
4. Nafta lõpeb varem või hiljem -no see peaks ju küll ilmne olema. Miks siis mitte astuda samme, et selleks paremini valmis olla. KP on vaid üks võimalik samm...
5. Vaata, uue jääaja mainimine oli nüüd küll viga -selleni on ka kõige varasemate ennustuste järgi vähemalt tuhandeid aastaid aega. Mõnede ennustuste järgi nii umbes 100 000 aastat. Olgu õige kumb tahes on see ikkagi liialt pikk periood. Selleks ajaks on kõik probleemid, mida meie siin suudame ette kujutada lahendatud. Kui inimkond säilib, siis positiivselt, kui mitte, siis ikka positiivselt.
Kui Sa juba alguses pidasid silmas nii pikka perioodi, siis palun vabandust, et üldse sõna võtsin. Olen Sinuga nõus, kõik probleemid leiavad tahes- tahtmata kunagi mingi lahenduse. Aga kuna mina, kui indiviid ei oma lõpmatut ajaressurssi, siis sooviksin ma minu arvates vajalikke muutusi pisut kiirendada ja mulle tundub, et KP just sellele ongi suunatud.

16. november 2004 19:05  
Anonymous Anonüümne said...

Jüri Saar lahmib äärmusest äärmusse, Björn Lomborgi ei usu ma juba ammu enam, ja Paul on üks mõistliku jutuga mees.
Kai.

28. oktoober 2008 16:12  
Blogger Jüri Saar said...

Kahtlemata on Paul mõistliku jutuga mees, kuid mida sa täpselt Lomborgi jutus ei usu?

KP on poliitika ja ma soovitaks lihtsalt vaadata, kui mitmed riigid on tänaseks KP'ga kaasnenud kohustusi tõsiselt võtnud.

28. oktoober 2008 16:25  

Postita kommentaar

<< Home