Vaesusest ja "vaesusest" ebavõrdsuse kontekstis

“We are not in the position of children who have been given portions of pie by someone who now makes last-minute adjustments to rectify careless cutting. There is no central distribution, no person or group entitled to control all the resources, jointly deciding how they are to be doled out. What each person gets, he gets from others who give to him in exchange for something, or as a gift. In a free society, diverse persons control different resources, and new holdings arise out of the voluntary exchanges and actions of persons.”

Lõigu autor, Robert Nozick, on üks viimase poole sajandi sügavamaid liberalismi lahanud mõtlejaid, kes kahjuks enda filosoofi staatuse tõttu on jäänud mõnevõrra välja minu vaateväljast. Jah, aeg ajalt keegi jälle mainib tema nime, kuid peaaegu alati nagu mööda minnes. Viga, mida annab parandada.

Eelnev tsitaat pärineb aga Greg Mankiw artiklist Fair Taxes? Depends What You Mean by ‘Fair’ New York Times'is, kus arutluse alla tuleb see, kui suured maksud on õiglased.

Seda postitust ajendas kirjutama Katrin Saks, kes kas ei tea või ei taha aru saada sellest, et üldiselt jälgitakse kahte eri vaesust n.n. absoluutset ehk 1$ päevas või vähem ja suhtelist, mis on seotud riigikeskmisega. Kui loogika lonkab, siis on ka pseudoprobleemid lihtsad esile kerkima:

Eestis valdava parempoolse mõtteviisi kohaselt lahendab vaesusprobleemi imevits, mille nimeks on majanduskasv. See mõtteviis viib rappa. Iirimaal, kus majanduskasv on mitu korda Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, hoopiski suurenes 2005. aastal vaesusriskis olevate inimeste arv. Kogu EL-i kogemus näitab, et töötamine ei välista vaesust, sest vaesusriskis on tänu madalale palgatasemele ka 7% tööinimesi.

Iirlaste sissetulekud oluliselt kasvanud kõigil sissetulekute tasemel ainult, et nagu igas teiseski riigis tõusevad juba niigi kõrge sissetulekuga inimeste palgad rohkem. Kui sa teenid 1000 eurot, siis 10% palgatõus on 100 eurot, kuid 10 000 eurose palga puhul tähendab 10% tõus 1000 eurot. Appi, see on ju kümme korda suurem summa ja soodustab kihistumist. Mis nüüd küll saab?!

Kui Katrin Saksa loogikat kasutada, siis isegi olukorras, kus kõige vasem inimene teenib aastas miljoni, kuid kõige rikkam 100 korda rohkem maailmas, kus hinnad jääksid praegusele tasemele oleks ikkagi tegu muserdava ebavõrdsusega, millest peaks kuidagi lahti saama. Sisuliselt igavesti aktuaalne teema, kus statistika tähendus reaalsuses ei oma mingit tähtsust - vähemat Saksa jaoks.

Ma olen varem kirjutanud sissetulekute ebavõrdsusest pikalt ja põhjalikult täpselt aasta tagasi huvitavalt kombel ja viimati juuli alguses, kus sai Jonh Nye mõtteavaldustele viidatud.

Vähemalt seletas Piia-Piret Eomois "vaesuse" tänases Päevalehes piisavalt selgelt lahti, et isegi Katrin Saks peaks sellest aru saama, mis vahe on vaesusel ja vaesusel. Kui Sakas aga tunneb vajadust midagi vaeste jaoks teha, siis võiks alustada miinimumpalga tühistamise toetamisega.