kolmapäev, juuli 11, 2007

Roy Strideri eksitav, pealiskaudne ja teadmatu arvamus...

mida ei saa kahjuks ükski mõtlev inimene tõsiselt võtta.

Miks?

Aga kui arvamusloo algus on juba eksitav ja fakte moonutav, siis mis mõtet on üldse edasi lugeda? Esimesest lõigust:
Olen päri Standard & Poor’si arvamusega, et Eesti majandust ootab ränk maandumine, mida on väitnud näiteks ka Financial Times.
Mida Standard and Poor's ütles võib lugeda siit ja ainus Financial Times'i artikkel, mis ligilähedaseltki võiks Raul Sillaste väiteid toetada, on terves ulatuses ära toodud siin.

Esimesel juhul on tegu hoiatusega, et kui samas vaimus jätkub, siis võib tõesti olukord kardinaalselt halvenda, kuid paralleelselt on ära toodud ka alternatiivne stsenaarium, mis on paljuski juba käivitunud:
Kui aga sisenõudlus ja sellega koos ka laenukasv peaks aeglustuma, leeveneks ka väline tasakaalustamatus ja paraneks majanduse stabiilsus. Eesti vastupanuvõime välisšokkidele kasvaks ning siis oleks ka tõenäoline, et riigi väljavaade muudetakse uuesti stabiilseks.
Teisel juhul on aga tegu artikliga, kus Eestit mainitakse mööda minnes ja artikli sisu on 95% Lätist ja viimased 5% jaguneb Eesti JA Leedu vahel.

Raul jätkab samas vaimus kui mitte veel jubedamalt soperdades siin ja seal natuke, tehes pigem inflatsiooni tõstvaid soovitusi omamate selget arusaama sellest, mis inflatsiooni üldiselt põhjustab ja millist rolli mängib EL intresside kujundamisel, mis Rootsi pankade filiaalidele Eestis odavat raha sellistes kogustes on toonud.

Mis on loo iva? Ärge ostke seda, mida te ei vaja. Mille peale tahaks irooniliselt küsida, et "so, what else is new?!"

Kas keegi suudab mulle öelda, miks ma peaks selliseid arvamuslugusid tõsiselt võtma või ajalehte, mis neid avaldab?

Sildid:

5 Comments:

Blogger Toivo Ellakvere said...

ära loe ajalehti

http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=592

11. juuli 2007, kell 20:43  
Blogger KyKu said...

Osaliselt on selle nähtuse nimi hapukurgihooaeg... ja osaliselt, kahjuks, Eesti ajakirjandus

12. juuli 2007, kell 00:00  
Blogger Paul said...

Kui juba löömiseks läks, siis ma panen ka paar teravamat torget:

"Eesti majandussüsteemiga koondub kapital üha väiksema eraisikute grupi ja monopolide kätte."

Kas sellel väitel on tegelikkusega ka midagi ühist? Minu arust mitte...

"Polnud vaja hiromante, et prognoosida majanduse ülekuumenemist olukorras, kus läbi aastate tootmine vähenes ning riiki sisseostetavate kaupade tarbimine suurenes."

Majandus kuumeneb üle kui tootmine väheneb? See on tõesti midagi uut!

"Ennustatavalt saavutab inflatsioon peagi majanduskatastroofi mõõtmed."

Selle lause jätame nüüd meelde ja ootame siis seda majanduskatastroofi...


Ma juba ootasingi millal keegi hakkab majanduskasvu aeglustumist (11%-lt 5-7%-ni) tõlgendama kui majanduslikku tagasiminekut ehk majanduse kokkutõmbumist. Ei pidanudki väga kaua ootama...

12. juuli 2007, kell 01:12  
Anonymous Anonüümne said...

Kas nüüd arvate samuti, et kogu arvamusartikkel oli jama?

23. aprill 2009, kell 00:49  
Blogger Jüri Saar said...

Kogu posituse iva seisnes ju selles, et tegu on pealiskaudse jutuga, mis kordab üldtuntud tõdesid samas nende tegelike põhjuseid mõistmata.

Inflatsiooni põhjustest ei näi olevat just kõige paremat ülevaadet ja kahjuks see tagantjärgi tõeks muutuda ei saa. Euroopa Keskpanga ekspansiivsest rahanduspoliitikast ja selle arvestatavast mõjust Eesti rahandusel pole aga mingit juttu.

Kapitali koondumise jutu põhineb aga millele täpselt - sellele, mis parajasti lakke vaadates pähe torgatas? Monopolidest saab Eestis rääkida eelkõige sellepärast, et riik on andnud osadele ettevõtetele selleks õiguse ja vaba konkurentsi pole.

Maksukoormuse tõstmine majanduskriisi tingimustest on aga lühinägelik ja negatiivsemate pikemaajaliste tagajärgedega. Isegi Soome ja Rootsi on pigem makse alandanud kui tõstnud.

Üks suuremaid udupilvi on aga "tarbimissõltuvuse" jutt või selle vastased kampaaniad. Millle tarbimist siis piirama peaks? Toidu? Muusika? Filmide? Riiete? Arvutite?

See, et samas vaimus edasi minna ei saa oli aga selleks hetkeks enamuse jaoks iseenesest mõistetav.

Ja lõpetuseks ei tasu unustada, et praeguste sündumuste käigu juures on oluline roll olnud välisshokil. Igasuguseid kriise võib ennustada määramata tulevikku, kus kõik on võimalik.

Strider on viimase kuu jooksul ilmunud sõnavõttudega selgemalt mõista andnud, miks ta tahab kõrgemaid makse. Ise ta neid ei maksaks samas kui maakohas elades soovib nautida samu hüvesid, mis linnades. Sisuliselt peavad teised tema soovitud elustandardi kinni maksma olgu see uhkete teede või täiendava korrakaitse näol.

23. aprill 2009, kell 11:57  

Postita kommentaar

<< Home