Roy Strideri eksitav, pealiskaudne ja teadmatu arvamus...

mida ei saa kahjuks ükski mõtlev inimene tõsiselt võtta.

Miks?

Aga kui arvamusloo algus on juba eksitav ja fakte moonutav, siis mis mõtet on üldse edasi lugeda? Esimesest lõigust:

Olen päri Standard & Poor’si arvamusega, et Eesti majandust ootab ränk maandumine, mida on väitnud näiteks ka Financial Times.

Mida Standard and Poor's ütles võib lugeda siit ja ainus Financial Times'i artikkel, mis ligilähedaseltki võiks Raul Sillaste väiteid toetada, on terves ulatuses ära toodud siin.

Esimesel juhul on tegu hoiatusega, et kui samas vaimus jätkub, siis võib tõesti olukord kardinaalselt halvenda, kuid paralleelselt on ära toodud ka alternatiivne stsenaarium, mis on paljuski juba käivitunud:

Kui aga sisenõudlus ja sellega koos ka laenukasv peaks aeglustuma, leeveneks ka väline tasakaalustamatus ja paraneks majanduse stabiilsus. Eesti vastupanuvõime välisšokkidele kasvaks ning siis oleks ka tõenäoline, et riigi väljavaade muudetakse uuesti stabiilseks.

Teisel juhul on aga tegu artikliga, kus Eestit mainitakse mööda minnes ja artikli sisu on 95% Lätist ja viimased 5% jaguneb Eesti JA Leedu vahel.

Raul jätkab samas vaimus kui mitte veel jubedamalt soperdades siin ja seal natuke, tehes pigem inflatsiooni tõstvaid soovitusi omamate selget arusaama sellest, mis inflatsiooni üldiselt põhjustab ja millist rolli mängib EL intresside kujundamisel, mis Rootsi pankade filiaalidele Eestis odavat raha sellistes kogustes on toonud.

Mis on loo iva? Ärge ostke seda, mida te ei vaja. Mille peale tahaks irooniliselt küsida, et "so, what else is new?!"

Kas keegi suudab mulle öelda, miks ma peaks selliseid arvamuslugusid tõsiselt võtma või ajalehte, mis neid avaldab?