teisipäev, juuni 13, 2006

Vasakult paremale ehk kuidas hippist sai edukas ärimees

Whole Foods on USA ja tõenäoliselt ka maailma üks suuremaid orgaanilise toidu poe kette, mis korduvalt leidnud tunnustust nii keskkonna aktivistide kui konkurentide seas. Whole Foods'i peamiseks intellektuaalseks jõuks on aga firma juht John Mackey, kes pidas mõni aeg tagasi kõne vabadusest, mis nüüd on lõpuks ka kirja pandud ning avaldatud.

Erakordselt huvitavaks teeb aga kirjutise Mackey kirjeldus enda noorusaastatest:
Let me tell you a few brief things about myself as background. Before I started Whole Foods Market I attended two different universities, where I accumulated 130 hours of electives, primarily in philosophy and religion, and ended up with no degree. I never took a single business class. I actually think that has worked to my advantage in business. I spent my late teens and early twenties trying to discover the meaning and purpose of my own life.

My search for meaning and purpose led me into the counter-culture movement of the late 1960s and 1970s. I studied eastern philosophy and religion at the time, and still practice both yoga and meditation. I studied ecology. I became a vegetarian (I am currently a vegan), I lived in a commune, and I grew my hair and beard long. I'm one of those crunchy-granola types. Politically, I drifted to the Left and embraced the ideology that business and corporations were essentially evil because they selfishly sought profits. I believed that government was "good" (if the "right" people had control of it) because it altruistically worked for the public interest.
Õnneks ei pimestanud ideoloogia Mackey't ja mees alustas oma äriga, mille käigus toimusid mehe arusaamades radikaalsed muutused:
At the time I started my business, the Left had taught me that business and capitalism were based on exploitation: exploitation of consumers, workers, society, and the environment. I believed that "profit" was a necessary evil at best, and certainly not a desirable goal for society as a whole. However, becoming an entrepreneur completely changed my life. Everything I believed about business was proven to be wrong.

The most important thing I learned about business in my first year was that business wasn't based on exploitation or coercion at all. Instead I realized that business is based on voluntary cooperation. No one is forced to trade with a business; customers have competitive alternatives in the market place; employees have competitive alternatives for their labor; investors have different alternatives and places to invest their capital. Investors, labor, management, suppliers — they all need to cooperate to create value for their customers. If they do, then any realized profit can be divided amongst the creators of the value through competitive market dynamics.

In other words, business is not a zero-sum game with a winner and loser. It is a win, win, win, win game — and I really like that. However, I discovered despite my idealism that our customers thought our prices were too high, our employees thought they were underpaid, the vendors would not give us large discounts, the community was forever clamoring for donations, and the government was slapping us with endless fees, licenses, fines, and taxes.
Mackey kirjutis on pikema poolne, kuid üpris huvitavat lahkamist leiavad poliitilise skaala nii parema kui vasaku poole imagoloogilised ja praktilised probleemid. Kriitika osaliseks saavad aga tsentraliseeritud haridussüsteem ja tervishoid. Mõlemale probleemile pakub mees välja ka lahenduse, mida võiks ka Eestis proovida.

Huvitavaks teeb Mackey kirjutise ka tõsiasi, et pärast ise reaalset äri alustamist selgus, et ärimaailm pole kaugeltki selline nagu vasakideoloogid olid kuulutanud.

Oma ettevõte alustamist tahaks hirmsasti soovitada ka Eesti blogosfääri vasakule tiivale, lootuses, et sellest natuke perspektiivi koguneb, kuid tõenäoliselt see lootuseks ka jääb.

Mackey essee võiks aga iga ennast poliitilisel skaalal vasakule liigitav inimene läbi lugeda.

7 Comments:

Blogger OV said...

Ma olen samu mõtteid mõelnud, pole kahjuks olnud aega kirja panna. Marksistlik dialektika on ikka kole palju laastanud/mürgitanud inimeste teadvust. Nii Eestis kui mujal Ida-Euroopas. Levitatakse veel müüti, et kui sa nooruses oled parempoolne, siis vanemaks saades arened vasakpoolseks!
Vaba turumajandus on kõigi turuosaliste tõketeta ja moonutusteta (monopolismita) vaba konkureerimine. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üks ülesandeid ongi sellise ärikeskkonna loomine, et anda kõigile võrdsed võimalused osaleda... paraku aga tegutsetakse poliitikute poolt tihti risti vastupidi!

14. juuni 2006 17:48  
Blogger OV said...

Ehk mõni on imestanud miks aasta tagasi muretsesin madala alampalga pärast? Eesti turul polnud veel vaba konkurentsi tööjõu pärast. Nüüd on tööjõu vaba liikumine ja kõigil Euroopa ettevõtjail võrdsed võimalused soodsa eesti tööjõu pärast konkureerida! Samas kartsin eestlaste suurt äraminekut ja meie niigi ahtake töötajaskond peab ülalpidama aina kasvavat riigiaparaati...

14. juuni 2006 17:57  
Blogger Sirje said...

Aitähh hea soovituse eest. Minu enda isiklik osaühing tegutseb juba kolmandat aastat. Edukaks seda nimetada ei saa, aga vähemalt on mul olemas endale töökoht. Kõige suurem probleem on mul turuhinda küsida asjade eest, mille tegemiseks ma eriti mingeid ressursse pole kasutanud.

Olev, kui sa oleksid tänapäeval majandust õppinud, siis Sa teaks et vaba turumajandus töötab ideaalselt vaid ideaalsetes tingimustes. Eesti turg on niivõrd nadi, et siin vabaturumajanduse rakendamisel, on hoopis teised tulemused kui kenas teoorias ette nähtud.

Samas räägid sa kuidas marksistlik maailmakäsitlus on kellegi teadvuse ära mürgitanud. Muideks vasakpoolsetes ringkondades peetakse kõige sotsialistlikumaks riigiks mitte endist NSVLi, vaid hoopis Rootsit. Kas sa arvad, et Rootsi on oma majandusega p***s või?

15. juuni 2006 12:25  
Blogger Jüri Saar said...

Rõõm kuulda, et oma ettevõte on täitsa olemas. Iseseisva ettevõtjana ei peagi sa turuhinda enda teenuse eest võtma. Sa saad enda töö väärtuse välja võtta ka "heas enesetundes", mida sinu arvates õiglane (ja tõenäoliselt madalam) hind sinus tekitab. Valik on sinu. Kas on õnnestunud töökohti peale enda ka teistele luua?

"/.../ vaba turumajandus töötab ideaalselt vaid ideaalsetes tingimustes. Eesti turg on niivõrd nadi, et siin vabaturumajanduse rakendamisel, on hoopis teised tulemused kui kenas teoorias ette nähtud."

Ei saa selle väitega kohe mitte nõustuda. Vaba turumajandus ei vaja ideaalseid tingimusi, ega eksimatuid inimesi, sest otsused ja valikud on detsentraliseeritud ning ametnikel/poliitikutel puudub võimalus laiaulatuslilke vigade ja valede otsustega teiste võimalusi kärpida või oluliselt moonutada. Inimesed saavad ära kasutada kohalike teadmisi nagu ka võimalusi, mida vabalt tegutsemine võimaldab. Vastupidiselt sotsialismile, pole vaja tsentraliseerida ja loota üliinimestele, kes suudaksid kõike planeerida. Sotsialism on see, mis vajab ideaali. Turumajandus on vähe nõudlik ja märksa paindlikum kui sotsialism. (vaata ka: http://economics.gmu.edu/pboettke/pubs/liberalism_socialism.pdf).

Eesti turul pole midagi viga ning seda on korduvalt tõestanud kümned tuhanded ettevõtjad. Kellele Eesti väikseks jääb võib aga Eestist vabalt Euroopa või isegi maailmaturugu vallutama hakata (vaata ka: http://www.arileht.ee/artikkel_5083.html).

Küll aga huvitavad mind need "hoopis teised tulemused kui kenas teoorias ette nähtud". Ma saan aru, et igasuguseid asju võib väita, kuid ilma sisuliste argumentide või näideteta on parimal juhul tegu retoorikaga.

"Muideks vasakpoolsetes ringkondades peetakse kõige sotsialistlikumaks riigiks mitte endist NSVLi, vaid hoopis Rootsit."

Sõnastaks selle natuke teistmoodi....elevandiarmastajate seas peetakse kõige elevandilikumaks mitte Aafrika vaid hoopis Aasia elevanti.

15. juuni 2006 13:42  
Anonymous paul said...

Kaldun ka ise arvama, et päris vaba turumajanduse arendamiseks (kui selline kummaline asi üldse võimalik on) peab ikka mingi turu suurus olema. Kas Eesti on piisavalt suur -ei oska öelda. Mõnes valdkonnas tundub olevat: toiduainete ja esmatarbekaupade jaekaubandus, sõiduautode müük, reisijate vedu autotranspordiga, lillede müük ja kindlasti veel palju teisi. Mõnes valdkonnas on Eesti ainult turumajanduslikele suhetele kindlasti liialt väike: reisijate vedu raudteel, tervishoiuteenuste müük, teadusmahuka tootmise arendamine oma jõududega ja veel paljud kitsamad valdkonnad, kus kujuneks kohe välja monopol või võtaks turu välisfirmad, kes pole ehk sugugi vaba turumajanduse pooldajad ja viljelejad.
Veel üks oluline probleem vaba turumajanduse viljelemiseks ühes, eraldi võetud riigis on korruptsioon, mis mõnes valdkonnas lihtsalt ei võimaldaks vaba konkurentsi.

17. juuni 2006 10:43  
Blogger OV said...

No suurema turu saamiseks meile Euroopa Liitu ongi vaja ja maailm üha globaliseerub... Paljud Eestis kogemused omandanud siirduvad ju uutele turgudele: Palts askeldab kuskil idas, Aaviksoo koos kinnisvara arendajatega läks Bulgaariasse, mobiilparkimine jõudis Belgiasse, kinnisvara portaal city24 läks Ukrainasse ja ilmselt IT-arendajad tulevikus töötavadki Skype, Playtech jt eeskujul globaalselt
Eesti on just paraja suurusega saada esimesed kogemused, ja kui siin asi ennast õigustab siirduda edasi suurtematele turgudele itta või läände või põhja või lõunasse...

18. juuni 2006 0:41  
Anonymous Eke said...

Tegelikult - see, kuhu härra Mackey välja jõudis, polnud mitte see, et vasakpoolne õpetus on läbinisti vale, vaid "However, I discovered despite my idealism that our customers thought our prices were too high, our employees thought they were underpaid, the vendors would not give us large discounts, the community was forever clamoring for donations, and the government was slapping us with endless fees, licenses, fines, and taxes." Nii et ta võiks edasi mõelda - mitte win-win-win, vaid exploit-exploit-exploit.

27. juuni 2006 17:48  

Postita kommentaar

<< Home