Arengufond: hägune ja halb idee
Ma olen varem kirjutanud sellest, miks Arengufond on halb idee ja isegi pakkunud välja alternatiivi Arengufondile, kuid marginaalses blogis marginaalsel teemal kirjutades pole ma kunagi arvanud, et kirjutatu võiks midagi muuta.
Tõenäoliselt ei juhtu ka selle postituse tulemusena midagi. Elu läheb edasi, linnud laulavad ja Eesti kevad jääb ikka jahedaks. Aga siiski.
Tänasest Päevalehest võis üle pika aja lugeda, et Arengufondist saavad erinevad inimesed erinevalt aru:
Miks me allutame inimeste loovust fondile, sealt tulevatele bürokraatlikele visioonidele, mille odava raha nimel hüljatakse enda projektid teiste ideede kloonimisele? Ma ei näe, et Arengufondi loojatel oleks arusaama sellest, kust tuleb innovatsioon või millised on ettevõtted, mis suudavad pakkuda midagi innovatiivset.
Ma olen viimase aasta õpingute jooksul saanud hea ülevaate enamuse OECD riikide innovatsioonipoliitikast ja üks läbivaimaid jooni neis on üks teise tegevuse kopeerimine. Keegi ei julge riskida ja kõige kindlam on teha seda, mida teised teevad. Ainult, et summad mida suudavad kulutada ameeriklased, jaapanlased või isegi rootslased on kordades suuremad kui meil. Eestile ei ole vaja veel ühte bürokraatiat, mis ei vastuta millegi eest ja mis vastutades ei julgeks midagi teha.
Arengufond on halvasti läbi mõeldud nagu praegused konfliktid näitavad ja kellelgi pole arusaama sellest, mis ta õieti olemagi peaks - lihtsalt mingi hägune innovatsioon ja rahastamine ja riski-kapital. Kõik.
Teiste inimeste rahaga on alati lahe mängida, kuid maksumaksjate rahast ettevõtluse või riski-kapitali toetamine on turumehhanisme häiriv müra, mis ei ole õigustatud olukorras, kus pääste- ja politseiamet koos tervishoiuga on sedavõrd alarahastatud.
Tõenäoliselt ei juhtu ka selle postituse tulemusena midagi. Elu läheb edasi, linnud laulavad ja Eesti kevad jääb ikka jahedaks. Aga siiski.
Tänasest Päevalehest võis üle pika aja lugeda, et Arengufondist saavad erinevad inimesed erinevalt aru:
Majandusminister Edgar Savisaar soovib, et 500 miljoni kroonise mahuga arengufondist saaks avalik-õiguslik asutus, nagu on näiteks ülikoolid. Tema hinnangul on reaalsetest riskiinvesteeringutest olulisem visioonide seadmise, analüüsi ja kompetentsi loomise roll.Innovatsiooni uurimise ja analüüsimisega Eestis tegeleb aga lisaks veel terve meeskond PRAXIS'est. Kui Arengufond seab ise prioriteete ja loob visioone ning strateegiaid, siis jääb õhku rippuma küsimus, et miks peaks veel üks bürokraatia suutma midagi tõeliselt uudset ja teistest erinevat teha?
Justiitsminister Rein Lang leiab seevastu, et fond peaks olema eraõiguslik, töötades samadel alustel riigi äriühingutega. Arengufondile millegi enama kui riskikapitali investeerija rolli andmine on Langi hinnangul sisuliselt Eesti Panga, konjunktuuriinstituudi ja rahandusministeeriumi kui majandusanalüüsiga tegelevate asutuste tegevuse dubleerimine.
Miks me allutame inimeste loovust fondile, sealt tulevatele bürokraatlikele visioonidele, mille odava raha nimel hüljatakse enda projektid teiste ideede kloonimisele? Ma ei näe, et Arengufondi loojatel oleks arusaama sellest, kust tuleb innovatsioon või millised on ettevõtted, mis suudavad pakkuda midagi innovatiivset.
Ma olen viimase aasta õpingute jooksul saanud hea ülevaate enamuse OECD riikide innovatsioonipoliitikast ja üks läbivaimaid jooni neis on üks teise tegevuse kopeerimine. Keegi ei julge riskida ja kõige kindlam on teha seda, mida teised teevad. Ainult, et summad mida suudavad kulutada ameeriklased, jaapanlased või isegi rootslased on kordades suuremad kui meil. Eestile ei ole vaja veel ühte bürokraatiat, mis ei vastuta millegi eest ja mis vastutades ei julgeks midagi teha.
Arengufond on halvasti läbi mõeldud nagu praegused konfliktid näitavad ja kellelgi pole arusaama sellest, mis ta õieti olemagi peaks - lihtsalt mingi hägune innovatsioon ja rahastamine ja riski-kapital. Kõik.
Teiste inimeste rahaga on alati lahe mängida, kuid maksumaksjate rahast ettevõtluse või riski-kapitali toetamine on turumehhanisme häiriv müra, mis ei ole õigustatud olukorras, kus pääste- ja politseiamet koos tervishoiuga on sedavõrd alarahastatud.
1 Comments:
Mina ka ei tea, et kas riigil on miski ülearune raha, mida ei ole kusagile toppida?
Kui on, siis võiks seda ju kuidagi pankade kaudu jagada -seal kõrgepalgalisi ja kvalifitseeritud jagajaid küll ja küll! Paistab siiski, et otsitakse võimalust luua asutus, mis poliitikutel võimaldab ise raha ja kõrgepalgalisi juhikohti jagada.
Postita kommentaar
<< Home