neljapäev, mai 18, 2006

Politseiameti peadirektor tahab eraettevõtlust reguleerida

Ametnikud jõuavad ikka jälle midagi nii mõttetut öelda, et võtab ikka vahel sõnatuks. Kõige värskem näide sellest on politseiameti peadirektori Raivo Aeg'i mõttevälgatus:
«Karmistamist vajab ka riigi alkoholipoliitika, ilmselt tuleb koostada üldine ajakava, mis piiraks alkoholi tarbimist,» rääkis ta.

Politsei saab Aegi sõnul võidelda roolijoomarluse vastu eelkõige reide tehes ja alkoholi müügikohti kontrollides, kuid niigi ülekoormatud korrakaitsjate jõud on piiratud.

Aeg tegi ettepaneku kaaluda kogu Eestis öise alkoholimüügi keelamist ja samuti alkoholi müügiedenduse piiramist. Näiteks võiks keelustada happy hour’i soodustused kõrtsides, alkoholi degustatsioonid kauplustes ja piirata alkoholireklaami, pakkus ta.
Juhtivatel ametikohtadel tegutsevatele inimestele peaks selge olema, et ainult käskides ja keelates ei saavutata suurt midagi.

Anekdootliku tõestust selle kohta, et öine alkoholikeeld on põhjustanud suuremat varumist ja nende varude kiiremat lahendamist, on küllaga. Nüüd oleks õige aeg seda ka natuke teaduslikumalt uurida mitte arvata/loota, et täiendavate keeldude sisse seadmine midagi paremaks muudaks.

Selle asemel, et deklareerida praeguse lähenemise ebaõnnestumist ja nõuda täiendavaid keelde, tuleks praegune süsteem hoopis korralikult tööle panna. Ja selleks pole vaja midagi muud kui lasta inimestel valida.
1) Tuleb fikseerida joobeastmed toetudes teaduslikele uuringutele sellest, millises joobe astmes inimestega juhtub kõige rohkem liiklusõnnetusi. 0,5 promilli on piisavalt madal, et lasta inimesed minema hoiatusega. Mõned minutid akadeemilistes ajakirjades tuhnides andsid vähemalt 4 uurimust, mis kinnitavad, et 0,5 promilli on üpris ohutu ja võib isegi juhtide tähelepanu tõsta, sest nad on teadlikud alkoholi tarvitamisest. Eesti 0 promilli reegel on ajast ja arust.

2) Kui politsei peatab ja palub puhuda, siis sa võid sellest keelduda ja saad maksimaalse karistuse või valid vereproovi. Kui jõutakse arsti juurde ja selgub, et sa ei soovi vereproovi anda, saad maksimaalse karsituse. Vereproovi võid nõuda ka siis kui sa ei ole nõus puhumise tulemusega, kuid siis läheb ka vereproovi tulemus arvesse. Kõik.

3) Alkoholijoobes sooritatud õnnetus tuleb defineerida kui tahtlikult põhjustatud ja ette planeeritud ning määrata vastavalt ka karistus. Ainus leevendav asjaolu on arengupeetus ja selle tuvastamisel tuleks juhilt võtta juhtimisõigus. Kui ta hiljem avastatakse roolist tehakse kaks progresseeruva trahviga hoiatust ja kolmandal korral määratakse vabadusekaotus.
Kui see süsteem on tööle saadud võib edasi rääkida muudest meetmest ja sedagi rohkem ajendite kui keelmaise ja käskimise tasemel.

Loomulikult ei saa üle ka iga "targa" ametniku parimast sõbrast: statistikaga soperdamisest.
Korduvalt joobes tabatud juhid

2001 - 1227
2002 - 864
2003 - 1420
2004 - 1598
2005 - 2150
Ilma joobeastmeta pole sellest statistikast praktiliselt mingit kasu. Esiteks on kõik juhid lükatud ühte suurde patta, samas kui on selge, et kuni 0,5 promilli pärast pole veel mõtete hädaldama hakata. Teiseks, mitte kordagi ei leia mainimist see, kui palju rohkem kontrollitakse praegu autojuhtide joobe taset kui varasematel aastatel. Äkki on sellepärast tabatud juhtide arv kasvanud? Äkki pole tegelikult midagi muutunud, lihtsalt politsei on aktiivsem?

Lõpetuseks tahaks veel kord meelde tuletada ka seda, et igal keelamisel on omad ootamatud tagajärjed. Inimesed on leidlikud ja leiavad alati võimalusi vältida keelde või neist mööda saada.

Eraettevõtlusesse sekkudes ja kehtestades osade ettevõtete tegevusele piiranguid, õõnestatakse nende kasumilikust ja konkurentsis püsimise võimalust. See võib tähendab kaotatud töökohti ja sissetulekuid. Kes need kompenseerib? Politseiameti peadirektor? Vaevalt, et ta Raivo Aeg elupõlise ametnikuna isegi selle mõelnud on.

Teadmatus ei ole rumaluse õigustus ja riigi poliitika peab rajanema millelegi muule, kui ametniku kõhutundele või eelistustele.

9 Comments:

Anonymous A.Kes said...

Uhh, kui palju patroniseerivat sõimu "ametniku" arvel, kes oma arvamust avaldas.

Arvestades, et tema ei kirjutanud artiklit, vaid ajakirjanik, kes noppis tema jutust tõenäoliselt provokatiivsemad osad, on see intellektuaalselt ebaaus.

Nii palju kui mina metsa nägin puude taga, siis oli "ametniku" sõnum, et politsei võimuses ei ole keelamise ja käskimisega joomisest tingitud probleemide lahendamine - selleks on vaja ühiskondlike väärtushinnangute muutust.

Kas seda annaks saavutada happy hour'ite kaotamisega ja alkoholireklaami piiramisega - ei tea. Aga Aeg tõi need meetmed, nagu artiklist järeldub, ainult "näiteks". Tema asi ei olegi politseiülemana välja mõelda, kuidas ühiskondlikke väärtushinnanguid muuta: see on rohkem poliitikute rida.

Millisele osale sa sellest vastu vaidled? (Et alkoholitarbimise vähenemine on kahjulik meie majandusele? Et see õõnestab eraettevõtlust? Et inimesel peaks olema valikuvõimalus ennast põhja juua ja rikkuda ära enese ja näiteks autot juhtima minnes mitmete teiste elu?)

Vaevalt, et Jüri Saar elupõlise paremideoloogina sellele isegi mõelnud on. [See on lihtsalt, et samas stiilis vastu argumenteerida; ära südamesse võta]

18. mai 2006 13:20  
Anonymous Priit said...

Sõltub, ma tean inimesi, keda ka peale pudeli õlle ärajoomist ei tohiks rooli lubada. Tean ka selliseid kelle peale pudelit viina rooli laseksin. Alkoholitaluvus on lihtsalt erinev. Mis on aga ühiskonna seisukohalt parem - kas lubada neil "kanapeadel" poolepromillise joobega rooli istuda ja teisi täiesti seaduslikult tappa või see, et paljud ülejäänud saaksid vabamalt alkoholi pruukida?

18. mai 2006 14:00  
Anonymous paul said...

Tegelikult on asi ülilihtne: kui politsei soovib ja poliitikud annavad raha, siis tuleb alkoholijoobe kontrollimist tõhustada, teiste sõnadega sagedamini kontrollida!
Mul on üle 30 aasta juhistaazhi, sõidan praktiliselt iga päev ja alkoholijoovet on mul kontrollitud 1 või 2 korda kogu 30 aasta jooksul!
Loomulikult on paljudel juhtidel praegu kontrollimatuse tunne ja juuaksegi! Kui oleks kindel, et kui joon, siis ka suure tõenäosusega jään vahele oleks roolijoodikuid väga vähe!
Kui on aga nii, et korra või kaks elus kontrollitakse, siis võib ju rahulikult juua -ehk ei satu õnnetusesse.
Ja veel -keeldude ja trahvide karmistamisega ei ole enam kusagile edasi minna, need on niigi rängad.

18. mai 2006 17:03  
Blogger Jüri Saar said...

A.Kes: Ma juba mõtlesin, et sa ei loegi enam Vabalogi :D

Patroniseeriv - jah, sõim - ei.

Koomiline on lugeda etteheiteid intellektuaalsest ebaaususest inimeselt, kes kirjutab samade põhimõtete järgi kommentaare, mida minule ette heidab - ainult et anonüümselt.

Aga siiski.

Kas tõesti peaks (saaks!) poliitikute rida olema väärtushinnangute muutmine? Pole just eriti kaugele vaja vaadata, et leida hulgaliselt näiteid sellest, kui rahul on eestlased poliitikute tegevus ja nende väärtushinnangutega. Võib-olla pole mul piisavalt eeldusi loovaks mõtlemiseks, kuid ma ei suuda välja mõelda, kuidas poliitikud seda taha saaks ilma suni või keeluta.

Praeguse seisuga (ja loetu põhjal) jääb minule mulje, et Aeg ütleb, et politsei ei saa enam midagi teha ja hoopis teie peate midagi tegema. Tõsi, ta toob välja probleemi seadusandlusega, kuid sellega oleks praegu ka pidanud piirduma. Ülejäänu jätab minule probleemist distanseerumise mulje. Kui tahab lahendusi välja pakkuda, siis alustagu politsiest ja selgitagu, mida tal enda plaani ellu viimiseks on vaja.

"Et alkoholitarbimise vähenemine on kahjulik meie majandusele?" - sa oled varem öelnud, et sinu arvates on kõige tähtsam inimene, ma küsin siis sinu käest, mis saab kõigist nendest inimestest, kes palga ja töö kaotavad endast olenemata põhjustel?

"Et inimesel peaks olema valikuvõimalus ennast põhja juua ja rikkuda ära enese ja näiteks autot juhtima minnes mitmete teiste elu?" - jah, kui inimene tahab ennast põhja juua, siis edu talle. See on tema otsus ja ei minul ega sinul ole õigust talle seda ette heita või teda sellest päästa. Ainult, et pärast ei tasu nõuda teiste raha eest ravi.

Kui inimene tahab seda teha, siis ta ka teeb ja ükski keeld ei mõju siin. Võid täieliku kuivseaduse väljakuulutada, kuid siis tuleb lihtsalt salaalkohol ja sellega kaasnev kuritegevus, potentsiaalselt eluohtlikud kvaliteediprobleemid ja kangema alkoholi eelistamine. Ohtu on seatud siis ka kõik need, kes millegi tähistamiseks soovivad natuke "võtta". Mis autojuhtimisse puutub, siis sa võid keelata ja piirata alkoholitarbimist, kuid see ei takista kedagi joobes rooli istumast.

Aga ma tean lahendust - keelaks autoga sõitmise üldse ära, siis poleks vaja karta, et keegi läheb täispeaga autoga sõitma! (palun viimast lauset lugeda sarkastiliselt)

Inimestel tuleb lasta rohkem vastutada enda tegude ja nende tagajärgede eest - seada nad selgemate valikute ette. Ma ei ole sellega nõus, et kõik peaks enda vabadustest loobuma või neid peaks kõigil piirama selle nimel, et paar idiooti VÕIB-OLLA põhjustavad õnnetuse. Nii või naa põhjustavad. Kui on piisavalt vastutustundetud, et joobes autorooli istuda, siis tõenäoliselt on neid põhjust karta ka kainest peast.

Mmmm...paremideoloog...lahe silt ainult, et mis jutt see alguses intellektuaalsest ebaausust oli?

Priit: üks asi on palju sa jood, teine asi on sinu veres oleva alkoholi tase. Ühede inimeste organism ei suuda alkoholi lagundad ja teised on lihtsalt joonud tühja kõhuga, mille järel on suutlikus alkoholi metaboliseerida piiratud. Sellepärast mõõdetaksegi vere alkoholi taset. Täpsema ja põhjalikuma selgituse leiad siit:

http://www.medigraphic.com/pdfs/hepato/ah-2003/ah032b.pdf

On ka kolmas mõju, alkoholi joomise psühholoogiline effekt, mille käigus inimene laseb ennast lõdvaks, sest alkohol on talle andnud selleks õigustuse. Väga palju oleneb seltskonnast ja sellest, kui vabalt inimesed ennast seal tunnevad. Sama kogus ühes seltskonnas ei pruugi anda sarnast tulemust teises. Kui aga inimese veres oleva alkoholi tase on lubatu piirides, siis füsioloogiline mõju on üpris piiratud ja autorooli istudes võib selline inimene üllatavaltki kaineneda. Ma ise pean selliseid inimesi aga harudluseks.

18. mai 2006 17:26  
Anonymous A.Kes said...

No paremideoloogi kommentaar oligi esitatud näitena, kuidas ei tohiks patroniseerida.

Samuti ei näe ma seost intellektuaalsel aususel ja "anonüümsusel". Ma olen sama nime all bloginud tunduvalt kauem kui tegelane nimega Jüri Saar, ning ei poe selle nime taha, et lahmida/leimata. (Netikeskkonna seisukohast oleks seega "anonüümsem", kui ma oma pärisnime all kommentaare jätaksin.)

Minu point oli, et sa lugesid artiklit valesti; ei saanud Aegi sõnumile pihta. Sõnum oli see, et roolijoodikute püüdmise tõhustamisest üksi jääb väheks, et probleemi ennast kontrolli alla saada. See on tagajärjega tegelemine, samas kui põhjus on väärtushinnangutes. Kui tahta tõsiselt roolijoodikute arvu kahandada, tuleks alkoholitarbimine kui selline mõõtu saada.

...

Ja mis siis, kui mõned inimesed (ettevõtjad, poemüüjad) kaotavad töö? Võib-olla kaotavad isegi rohkem inimesi kokkuvõttes töö - näiteks arstid, kes ei pea enam niipaljude alkoholist tingitud tõvede raviga tegelema; politseinikud, keda on vähem vaja korda hoidma... See on just see koht, kus tuleb hästi välja majandusloogika ühedimensioonilisus. Kas lõppeesmärk on majanduskasv või inimene? Ma arvan, et näiteks kutsumusega arstidel on hea meel, kui inimesed tervemad on ja nende teeneid vähem vaja läheb; sama võiks kehtida politseinike ja korrahoidmise puhul. Kas meil peaks olema kahju sutenöörist, kes oma töö kaotab teenides alaealiste ekspluatatsiooni ja perverssusiharate pealt? Teenimine kellegi teiste hädade, õnnetuste, sõltuvuste pealt (kui ei üritata samal ajal neid probleeme lahendada) ei ole moraalne - isegi juhul, kui see on majanduslikult kasulik.

...

'"Et inimesel peaks olema valikuvõimalus ennast põhja juua ja rikkuda ära enese ja näiteks autot juhtima minnes mitmete teiste elu?" - jah, kui inimene tahab ennast põhja juua, siis edu talle.'

Siit ilmneb probleem, mis üldiselt liberaale kummitab. Mill ütleb, et inimese vabadus, niikaua kui see kellegi teise elu ei sega, on absoluutne. Nõus. Häda on, vähemalt enese põhjajoomisega (ja tegelikult enamike teiste asjadega), et sel määral, mil see hõlmab samas kellegi teise surnuks sõitmist, perekonna hooletusse jätmist jm, ei ole see selline vabadus. Inimese alkoholism on tema enese probleem niikaua, kui ta autot ei juhi. Sealt edasi ületab ta oma vabaduse piirid ja teda tuleb takistada.

(Viis seda teha on, kuna reidid tulemust ei anna, tegeleda põhjustega, miks inimesed purjus peaga autorooli istuvad... väärtushinnangute muutmine. Kuna alkoholism üldiselt Eestis probleem on - tagajärgedega koduvägivallale, tervishoiule, lastele - siis on mõtet tegeleda alkoholismiga üldiselt. Ma ei ütle, et käsud-keelud selleks õige tee on; peaks vaatama, mis mujal riikides tulemust andnud on.)

18. mai 2006 22:38  
Blogger Jüri Saar said...

Huvitav, kus sa blogid? Minu arvates pole kommenteerimine veel blogimine, seda enam, et kommentaarid on laiali igal pool. Mul pole ka mingit võimalust teada, et A.Kes'i nime taga on üks ja see sama isik - kui sulle midagi varem kirjutatu ei meeldi, siis saad alati väita, et see polnud sina. Loo vähemalt endale Blogger'is account, mis sinu kommentaarid ühe konkreetse isikuga seob.

Mis aga puutub artikli mõistmisesse, siis nagu sa isegi ütlesid enda esimeses kommentaaris pole politseiameti peadirektori asi väljanuputama hakata, kuidas väärtushinnanguid muuta. Samas leidis ta, et peab midagi välja pakkuma, millel võivad olla märksa problemaatilisemaid tagajärgi, mis tema ametkonda ei puuduta.

Tema avaldus oli läbi mõtlemata ja ta oleks pidanud jääma enda ametkonna piiridesse. Ta ei esinenud kodanikuna vaid politseiameti peadirektorina, kes võtab sõna väärtuste teemal ja minu arvates on seda natuke liiast kui jõustruktuuride esindajad hakkavad väärtuste teemal sõna võtma.

...

1) Sa kaotad ära töökohad, võtad inimestelt sissetuleku - mille eest need inimesed ennast toidavad ja riietavad, perekonda üleval peavad? Mida rikkam ja haritum inimene, seda vähem selline lähenemine teda mõjutba. Sa tahad kaotad ära töökohad kõige vähem haritutele, kuid juurde neid ei loo.

Eestis on puudus nii politseinikest kui arstidest, sellepärast alkoholist tulenevate probleemide kadumine veel neid töötuks ei teeks.

2) Alkoholi tootmise ja müümise moraalne samastamine alaealiste ekspluateerimisega, teiste hädade, õnnetuste, sõltuvuste pealt teenimisega olukorras, kus valdav enamus inimesi suudab tarbida alkoholi mõõdukalt kedagi ohtu seadmata on...lame.

3) Aga kust see majanduskasv tuli ma ei mõista, sest mina ei mainud seda kordagi.

Ja sa heidad mulle ette intellekutaalset ebaausust? Common!

...


Siit ilmneb probleem, mis üldiselt liberaale kummitab. Mill ütleb, et inimese vabadus, niikaua kui see kellegi teise elu ei sega, on absoluutne. Nõus. Häda on, vähemalt enese põhjajoomisega (ja tegelikult enamike teiste asjadega), et sel määral, mil see hõlmab samas kellegi teise surnuks sõitmist, perekonna hooletusse jätmist jm, ei ole see selline vabadus. Inimese alkoholism on tema enese probleem niikaua, kui ta autot ei juhi. Sealt edasi ületab ta oma vabaduse piirid ja teda tuleb takistada.

Vaata, valdav enamus inimesi tuleb alkoholiga toime ilma mingite probleemideta ja on piisavalt vastutustundlikud, et joobes rooli ei istu. Näited, mis sa tood (teise surnuks sõitmine, perekonna hooletusse jätmine, "jm") ei ole ainult alkoholist tulenevad probleemid. Surnuks sõidavad teisi ka täiesti kained ja perekondi hülgab tõenäoliselt märksa rohkem inimesi, kes ei ole alkohoolikud või alkoholi regulaarsed liigtarvitajad.

Meetmed, mis on vajalikud takistamiseks, ei tohi aga enda tagajärgedega põhjustada veel hullemaid tulemusi. Me võime seda abstraktselt arutada, kuid kuidas sa takistad joobes inimese autorooli istumist? Kõigi vabadustega kaasnevad riskid (olgu see tänava ületamine või ujumine), mille tulemusena võivad teised surma saada. See ei tähenda, et me nendest vabadustest veel loobuma peaks mõne tõpra pärast.

Aitäh võimaluse eest enda seisukohti selgitada ja jätkuvalt kirjutatus tähelepanelik olla. Ära häbene ka tulevikus kommenteerimast.

19. mai 2006 0:07  
Anonymous A.Kes said...

zone.ee/anoomia
(Ühiskondlikel teemadel seal midagi üleval ei ole))

"Mis aga puutub artikli mõistmisesse, siis nagu sa isegi ütlesid enda esimeses kommentaaris pole politseiameti peadirektori asi väljanuputama hakata, kuidas väärtushinnanguid muuta. Samas leidis ta, et peab midagi välja pakkuma, millel võivad olla märksa problemaatilisemaid tagajärgi, mis tema ametkonda ei puuduta.

Tema avaldus oli läbi mõtlemata ja ta oleks pidanud jääma enda ametkonna piiridesse. Ta ei esinenud kodanikuna vaid politseiameti peadirektorina, kes võtab sõna väärtuste teemal ja minu arvates on seda natuke liiast kui jõustruktuuride esindajad hakkavad väärtuste teemal sõna võtma."

Nagu ma ütlesin, tema ei kirjutanud artiklit, vaid ajakirjanik. Aegi väited aga, kui neid natukenegi kontekstis näha, on mõistlikud. (Ta ei võtnud "väärtuste teemal sõna", ta tõi välja, et seniste meetmetega joobes juhtide vastu võitlemine on tulutu.)

"Sa kaotad ära töökohad, võtad inimestelt sissetuleku - mille eest need inimesed ennast toidavad ja riietavad, perekonda üleval peavad? Mida rikkam ja haritum inimene, seda vähem selline lähenemine teda mõjutba. Sa tahad kaotad ära töökohad kõige vähem haritutele, kuid juurde neid ei loo."

Kui töökohad on nt narkodiiler, prostituut, palgamõrtsukas - siis kas sa arvad, et nende äravõtmisega teen ma samuti ülekohut? Nõudlus on nende kõigi järele, inimesed "tahavad" kõiki neid teenuseid - kas see tähendab, et pakkumise piiramine on ebaõige, sest "inimestel tuleb lasta valida"?

Loomulikult ei alkoholi tarbimine moraalselt võrreldav eelnevate teenuste tarbimisega, aga samamoodi on riigil õigus alkoholi pakkumist piirata niivõrd, kuivõrd see aitab ära hoida joobes juhtimist, perevägivalda, probleeme laste psüühikale jne (samuti moraalselt taunitavad nähtused). Kui on alust arvata, et mingid meetmed alkoholi väärtarvitamist ühiskonnas vähendavad, olgu need teavituskampaaniad, ajalised keelud, politseireidid või mis iganes, siis on riigil õigus (ja moraalne kohustus) need meetmed tarvitusele võtta. Ma ei räägi siin kuivast seadusest, vaid mõistlikest piirangutest, mis võivad vastutustundlikele kodanikele natuke ebamugavust valmistada, aga ei võta neilt alkoholitarbimise võimalust ära.

"Aga kust see majanduskasv tuli ma ei mõista, sest mina ei mainud seda kordagi."

Majanduskasv tuli sellest, et sa näisid hoolivat töökohtadest, aga mitte sellest milliseid eesmärke need töökohad täidavad ja milliseid tagajärgi omavad.

19. mai 2006 1:42  
Blogger Kiiska said...

Vabandust, et ma oma kohatute küsimustega itellektuaalide sõnasõtta sekkun, aga.... Kuidas 'happy haour'i kaotamine baaris mõjutab tööturgu? Ega siis 'kaks kannu ühe hinnaga' ei tähenda seda, et kaks teenindajat korraga neid täidaks???

Teades kui palju lollusi tegelikult tehakse purjuspäi, olen raudselt selle poolt, et alkoholi tarbimise võimalusi piiratakse. Samas ainult alkoholi müügiaja piiramine mingit tulemust ei too nii kaua, kui joobes olek on cool. Otsa peaks lahti tegema tõesti poliitikud .... esmalt demonstratiivselt alkoholist keeldudes ja ise positiivset, nakakvat eeskuju andes. Sest, olgem ausad, praegu on äge olla kergelt shvipsus, mäluauku joomine on ühe kõva mehe tegu. Ja kui sa siis kellegi maha lööd siis .... Mida ei mäleta seda pole olnud!

Asi ei alga ega ka lõpe mingite käskude-keeldudega, sest asi on SUHTUMISES.

22. mai 2006 12:53  
Blogger Jüri Saar said...

Kiiska: kui küsimus on väärt küsimist, on ta ka väärt vastamist ja kommentaarid on alati avatud kõigile.

Kuidas siis "happy hour" (HH) mõjutab tööturgu: küsimus on käibes ja kasumis, mida HH võimaldab. Enamus inimeste otsuseid tehakse piiri peal ehk väiksed muudatused võivad valikut mõjutada olukorras, kui sinu valik on lai. Mille põhjal sa enda otsuse teed, kui saad alkoholi poest osta ja kodus juua, pärast tööpäeva pubi asemel hoopis kodus väikse veiniga lõõgastuda? Tulemus on suht sarnane.

Päris arvestatavale hulgale inimestest on aga kodus või pubis joomise vahe väike ja just HH pöörab valiku pubi kasuks. Kui sa võtad HH võimalus ära, siis kaob võimalus osa saada nende inimeste kulutustest, kes varem oleks pubisse tulnud. Kahaneb käive, kahaneb kasum.

Kui sul on aga palgal aga kümmekond inimest, kellele sa pead palka maksma igal juhul, siis sinu käibe ja kasumi vähenedes pead sa otsustama, kas julged riskida jätkuvalt kõigile palga maksmisega või vallanadad ühe inimese, et teised üheksa saaksid midagi kartmata edasi töötada. Pubide ja baaride teenindajad on aga enamasti ilma oskuste ja hariduseta, mis võimaldaks neil lihtsalt leida uut tööd.

Nüüd on meil olemas olevatele töötutele lisandunud veel üks grupp töötuid, kes hakkavad nende teiste töötutega konkureerima töökohtade pärast. See aga avaldab survet palkadele, mida tööotsijad saavad küsida. Kõige raskem on aga neil, kes saavad kõige vähem enda palganõudmistes järeleandmisi teha.

Miinimum palk seab aga veel täiendavad kitsendused, mis tähendab, et see sama baari omanik ei saa ajutiselt mõnele töötajale maksta miinimumist madalamat palka, mis võimaldaks seda kümnendat inimest palgal hoida.

See on veel lihtne versioon, kust on välja jäetud asukoha eripärad nagu piirkondlik konkurents ja personal, kes üldse on erinevates kohtades palgatud ning kuidas HH keelamine mõjub diskrimineerivalt osadele (just tihedama konkurentsiga piirkondades) aga mitte teistele.

HH keelamine tähendaks aga täiendavaid ressursse kontrollile, millest inimesed leiavad mingi möödapääsu - näiteks loterii või mõne muu leidliku tegevuse näol. HH keelamine oleks kosmeetiline ja kui HH tulemusega hakata võitlema sisulisel tasandil tuleb kehtestada ka rida teisi piiranguid ja neid ka karmilt kontrollida. Kes seda kontrolli aga teeb? Kas me tõesti tahame reaalset lisandväärtust loovaid töökohti vähendada ja juurde luua kunstlike töökohti (kontrollijad, olgu nad politsei või muu asutus), mis ainult kulutavad raha? Kust selle finantseerimiseks raha tuleks - mille arvelt?

Majandussuhted on äärmiselt keerulised ja igausugune sekkumine ja reguleerimine tuleb väga hoolikalt läbi mõelda. Ma ei tea, kui paljusid asutusi HH keelamine mõjutaks, kuid ma ei ole ka ametnik, kes selle idee on välja käinud ilma sellele enne eriti mõtlemata. Politseiameti peadirektor peaks jääma selle raamidesse, mis on politsei võimuses.

Olen sinuga nõus, et suhtumisega on lood nadid, kuid ma sügavalt kahtlen, kas poliitikud on eeskujuks sobivad. Et neid saaks eeskujuna esile tõsta peaks ka nende suhte eetikaga enam-vähem olema, kuid kahjuks saab seda öelda väga väheste ja pigem silma mitte paistvate tegelaste kohta.

Loodan, et said enda küsimusel vastuse ja võta julgelt tulevikuski sõna.

22. mai 2006 17:41  

Postita kommentaar

<< Home