Jane Jacobs'ist ja tema mõjust linnaplaneerijatele (kahjuks mitte Eestis)
Kui ma esimest korda Jane Jacobs'i ideedest paar aastat tagasi lugesin, jäi mulle mulje, et tegu on värkse vaimuga, noore inimesega, kes pole veel jõudnud kõiki enda ideid lõpuni läbi mõleda, kuid isegi selles toores, majandusteadusele omasest terminoloogiast puutumata, vormis olid tema ideed köitvad.
Mõni nädal tagasi Jane Jacobs suri. Ta oli 89 aastane.
Jacobs polnud kunagi lõpetanud ülikooli ja ta ei omanud ühtegi teaduskraadi. Ta oli ise lugenud, uurinud, mõelnud ja enda mõttetöö tulemused kirja pannud selgelt ja loetavamalt kui seda suudab valdav enamus praegu laiemale avalikkusele kirjutavatest majandusteadlastest. Samas on see kõrghariduseta naine jätnud sügava mulje paljudele praeguse majandusteaduse tippudele ja blogosfääri majandushuvilisem pool kajab järelkajadest temale veel praegugi.
Jacobs sai tuntuks enne kõik 1961. aastal ilmunud raamatuga The Death and Life of Great American Cities, kus ta analüüsi linnade tekke ja õitsengu nagu ka väljasuremise põhjuseid. Kuna tal puudus formaalne kokkupuude majandusteadusega, siis lähtus enamus tema analüüsist vaatlustest ja ekstrapolatsioonidest, mis sageli põimitud läbi illustratiivsetest näidetest, mis tegi tema teosed vägagi loetavaks.
Päris hea ülevaate Jacobs'i ideedest ja põhimõtetest annab City Journal:
Mõni nädal tagasi Jane Jacobs suri. Ta oli 89 aastane.
Jacobs polnud kunagi lõpetanud ülikooli ja ta ei omanud ühtegi teaduskraadi. Ta oli ise lugenud, uurinud, mõelnud ja enda mõttetöö tulemused kirja pannud selgelt ja loetavamalt kui seda suudab valdav enamus praegu laiemale avalikkusele kirjutavatest majandusteadlastest. Samas on see kõrghariduseta naine jätnud sügava mulje paljudele praeguse majandusteaduse tippudele ja blogosfääri majandushuvilisem pool kajab järelkajadest temale veel praegugi.
Jacobs sai tuntuks enne kõik 1961. aastal ilmunud raamatuga The Death and Life of Great American Cities, kus ta analüüsi linnade tekke ja õitsengu nagu ka väljasuremise põhjuseid. Kuna tal puudus formaalne kokkupuude majandusteadusega, siis lähtus enamus tema analüüsist vaatlustest ja ekstrapolatsioonidest, mis sageli põimitud läbi illustratiivsetest näidetest, mis tegi tema teosed vägagi loetavaks.
Päris hea ülevaate Jacobs'i ideedest ja põhimõtetest annab City Journal:
Her role in the public life of New York in the 1960s may explain some of this misunderstanding. Her opposition, to the point of arrest, to plans for a highway through Washington Square Park and to a development scheme that would have destroyed hundreds of buildings in the West Village led her to be seen as the mother of all preservationists, pedestrians, and community activists. And because she moved to Toronto, in part because of opposition to the Vietnam War, it is assumed she was a woman of the Left.Jacobs'i ideedest oleks palju õppida ka Tallinna linnaplaneerijatel, kuid seda on vist natuke palju loota. Huvitav oleks teada, kas eestlaste seas on Jane Jacobs'i loominguga kokkupuutunud pigem arhitektid ja planeerijad või hoopis majandusteadlased?
. . .
Jacobs still has much to offer us, but not what is commonly assumed. She dared to follow the logic of her own observation in ways that led her to oppose much that the Left stood for. The real Jane Jacobs not only enjoyed busy city blocks but deplored high levels of welfare spending that inhibit urban economies. The real Jane Jacobs not only enjoyed the great variety of small businesses which cities offer, but questioned the public operation of services such as transit that preempt the formation of private competitors.
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home