reede, mai 05, 2006

Gazprom kui Venemaa välispoliitika instrument

Üldjuhul pole mul midagi selle vastu, kui mõni välisettevõte mõne kohaliku ettevõtte üle ostab olgu see Rootsi firma Eesti firmasid või Inglise firma Venemaa omasid. Erandiks kipub olema aga Venemaa ja viimasel ajal eriti Gazprom, mis on järjest enam orienteerunud äri asemel hoopis välispoliitikale. The Business vahendab:
President Vladimir Putin’s seizure of control over Russia’s oil and gas sector is now complete. Russia is flexing its muscles to recover its former superpower’s swagger on the world stage.

The forum’s week came after a threat from Alexei Miller, chief executive of Gazprom: if Europe didn’t allow it the access it wants to European gas pipeline and supply companies, Gazprom might divert its European energy supplies to the US and the Far East.
Gazprom on pettunud, et Euroopa Liidus toimub energiaturu liberaliseerimine, mille tulemusena kaovad suurematest Euroopa riikidest suured monopolid, kes oleksid võrdväärsed partnerid Gazpromile, suutelised finantseerima selle Venemaa hiiu investeeringuid.

Euroopa Liidu sõltuvus Vene gaasist on ulatuslik ja Gazpromile on juba vabad käed kohalike ettevõtete ostmiseks antud nii Inglismaal kui Saksamaal, ei saa Gazprom siiski liiga ülbeks minna. Tuumaenergia on jätkuvalt alternatiiv, mis võib väga teravalt päevakorda tõusta kui gaasihind hakkab järsku kerkima võid seda hakatakse Venemaa poolt väljapressimiseks kasutama. Eriti murelikuks peaks selline käitumine tegema väikeriike, mis võivad Venemaa surve alla sattuda ja kelle eest Euroopa suurriigid pole nõus välja astuma.

Gazprom võib mõne aasta pärast olla aga maailma suurim ettevõtte:
Last September The Business reported that Gazprom aimed to triple its market value within three to five years to the point where it would rival Exxon Mobil’s $380bn value. That already seems ridiculously timid. Morgan Stanley, in a note this month, said Gazprom’s true value was already between $350bn to $450bn. Its share price has already more than quadrupled in the last year. Just as the forum ended last week, Gazprom’s market cap overtook Britain’s largest company, BP, hitting a value of $264bn. By the end of the week, it had overtaken Microsoft.
During the forum, Medvedev said Gazprom’s value could rise to $1 trillion in the next 10 years, making Gazprom the largest company on the world’s stock markets. Even at that market value, Gazprom’s mammoth gas reserves, between a quarter and a third of the world’s total, would still be valued at less than half those of Royal Dutch Shell’s.
Arvake ameeriklastest, mida tahate, kuid nende huvides näib siiski olevat Venemaa välispoliitika korral kutsumine ja valmisolek Gazprom'i väljapressimiskatseid avalikult meedias kritiseerida. Kahju, et sama ei saa öelda Euroopa suurriikide kohta.

Baltiriikide jaoks peaks natuke kindlust andma Dick Chaney hiljuti Vilniuses tehtud avaladus:
America and all of Europe…want to see Russia in the category of healthy, vibrant democracies. Yet in Russia today, opponents of reform are seeking to reverse the gains of the last decade. In many areas of civil society – from religion and the news media to advocacy groups and political parties – the government has unfairly and improperly restricted the rights of the people.”

Mr Cheney continued: “Other actions by the Russian government have been counter-productive and could begin to affect relations with other countries. No legitimate interest is served when oil and gas become tools of intimidation or blackmail, either by supply manipulation or attempts to monopolise transportation. And no one can justify actions that undermine the territorial integrity of a neighbour, or interfere with democratic movements.”
Kas ühest avaldusest tasub teha suurejoonelisi järeldusi jääb iga ühe enda otsustada, kuid faktiks jääb, et Euroopa suurriigid on valmis odava energia nimel Venemaa anti-demokraatlike tendentside kohalt silma kinni pigistama, mis aga tähendab, et Eesti julgeoleku garantiiks number üks jääb jätkuvalt NATO liikmelisus ja head suhted USA'ga.

Samuti peaks see mõtlema panema neid, kes loodavad gaasipõhistele soojuselektrijaamadele ning ei võta tuumaenergiat tõsise alternatiivina.

TÄIENDATUD: Vaata lisaks Paul Globe'i arvamuslugu Päevalehes Julgeolek sõltub ka energeetikast

1 Comments:

Anonymous paul said...

Kahjuks on nii, et maailmas valitseb energiapuudus ja ilma teevad energiakandjate müüjad!
See annab Gazpromile kõvad trumbid pihku. Nende viimane plaan on 2011. aastaks välja ehitada gaasijuhtmete võrk Hiinasse. Kui see ellu viiakse ja ma olen kindel, et viiakse, siis võib Gazprom Euroopa peale vilistada, kui tahab!
Täna Vremjas Putin vaatas ausa näoga kaamerasse ja küsis, aga mis mina saan teha, kui kõik tahavad meie gaasi osta!? Ja tal on õigus!

6. mai 2006 21:26  

Postita kommentaar

<< Home