Puukentsefaliidist ehk objektiivsemalt "puugiterrorist"
Hiljuti sain ühelt healt sõbralt (ütleme, et tema nimi on "Jaan") kirja, kus ta kurtis 23. mai SL Õhtulehes ilmunud artikli Puuginakkuse saanuist 40% ei tervenegi üle.
Jaani arvates hirmutatakse inimesi puukentsefaliidiga märksa rohkem kui selleks on põhjust ja ta otsustas natuke statistikas tuhnida - vaadata, kas tema arvamusel, et meil on põhjust märksa rohkem karta paljusid teisi tervist kahjustavaid nähtusi, on mingit alust.
Tema otsingute tulemuseks on tabel, mis pole just 100% teaduslik, kuid korralikult viidatud ja kõik eeldused ja arvutuste alused on selgelt välja toodud.
Allikas: "Jaan"-i kiri.
Nagu tabelist näha võib haigestub tuberkoloosi iga aasta enam kui 6 korda rohkem inimesi samas kui tulekahjudes ja liiklusõnnetustes hukkub(!) enam kui kaks korda rohkem inimesi. Kui vaadata aga vigastusi tundub puukentsefaliit tõesti ühe vähem tõenäolise ohuna.
Tundub, et puukentsefaliit on üks nendest haigustest, mida inimesed teadmatusest ja läbi meedia võimenduse tajuvad suurema ohuna kui ta tegelikult on. Enamus meist ei roni metsa ega mõnda padrikusse piisavalt sageli, et mõne puugiga kokku puutuda, seda vähem veel puukentsefaliidiga.
Tabel on ka allalaaditav (PDF).
Jaani arvates hirmutatakse inimesi puukentsefaliidiga märksa rohkem kui selleks on põhjust ja ta otsustas natuke statistikas tuhnida - vaadata, kas tema arvamusel, et meil on põhjust märksa rohkem karta paljusid teisi tervist kahjustavaid nähtusi, on mingit alust.
Tema otsingute tulemuseks on tabel, mis pole just 100% teaduslik, kuid korralikult viidatud ja kõik eeldused ja arvutuste alused on selgelt välja toodud.
Allikas: "Jaan"-i kiri.Nagu tabelist näha võib haigestub tuberkoloosi iga aasta enam kui 6 korda rohkem inimesi samas kui tulekahjudes ja liiklusõnnetustes hukkub(!) enam kui kaks korda rohkem inimesi. Kui vaadata aga vigastusi tundub puukentsefaliit tõesti ühe vähem tõenäolise ohuna.
Tundub, et puukentsefaliit on üks nendest haigustest, mida inimesed teadmatusest ja läbi meedia võimenduse tajuvad suurema ohuna kui ta tegelikult on. Enamus meist ei roni metsa ega mõnda padrikusse piisavalt sageli, et mõne puugiga kokku puutuda, seda vähem veel puukentsefaliidiga.
Tabel on ka allalaaditav (PDF).
posted by Jüri Saar at 2:52 PM
6 Comments:
Hmmm, aga kas asja ei peaks vaatama ka selle külje pealt, et kui palju raha on vaja kulutada per (surma)/(tõsise vigastuse) kohta, et ühte sellist sündmust vältida? Mitte, et väidaksin nagu puugid tapavad Eesti rahvast, aga et loogika kohaselt peaks energiat ja raha suunama sinna, mis kõige paremaid tulemusi annab.
tõepoolest, ülejäänud punaste vastu on suht raske paarisajakroonist kaitsesüsti teha :)
Vanasõna ütleb, et maailmas on olemad väikesed valed, suured valed ja statistika. Numbreid hästi ritta pannes võib tõestada mida tahes.
Mina elan maal, Hiiumaal täpsemalt. Minu lapsed ka. Mets on lähedal, heinamaad kõrge rohuga, ühel suvel korjaswin laste pealt iga päev puuke.
Samas Tallinn-Tartu maanteel sõidan 2 x eestas heal juhul, Hiiumaa liiklus on aga palju hõredam ja ohutum kui Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Seega on minu juhtumil statistiliselt kindlasti suurem võimalus saada puuginakkus kui hukkuda liiklusõnnetuses.
Ja võimaluse korral vaktsineeriks ma ennast ka liiklusõnnetuse eest :)
Minu teada ei hüvita Haigekassa puukentsefaliidi vastast kaitsesüsti. Kui keegi teab vastupidist andke teada.
Medicumis maksab üks kaitsesüst 225 krooni ja esmasel süstimisel oleks neid vaja teha kolm ehk ligi 700 krooni eest. Pärast seda iga kolme aasta tagant üks süst.
Mida ma eelnevaga öelda tahan: kuna keegi ei maksa puukentsefaliidi vastast kaitsesüsti kinni, siis tuleb seda teenust/toodet müüa nagu iga teist ja kohati agressiivsemaltki. Samas on ajakirjanikele vaja hirmutavaid lugusid, mis ajalehti müüvad. Igal aastal võib enne suve algust märgata, et entsefaliit on sedavõrd ohtlik, et sellest peab kirjutama lehekülje pikkuseid lugusid.
Ma olen nõus, et osadel inimestel võib kaitsesüstist vägagi palju abi olla. Samas oleks huvitav teda, kui mitu puuki inimestelt aastas leitakse ja siis saaks mida öelda ka selle kohta, palju neist entsefaliidiga võitlema peavad.
Minu jaoks ei ole küsimus niivõrd selles, kas peaks ennast puukentsefaliidi eest kaitsma või mitte (see on iga inimese enda otsustada) kui selles, et ajalehti lugedes jääb teatud perioodill (kevad-suvi) mulje nagu tegu oleks mingi suurema probleemiga.
Vabalog pakub lihtsalt täiendavat informatsiooni, et inimesed saaksid teha ISE paremaid otsuseid. Kui hästi see mul õnnestub jääb iga lugeja enda otsustada :)
Arvan, et on üsna palju haiguseid ja ohtusid, mille vastu võiks ennast kindlustada. Kindlasti ei ole puukentsefaliit neist kõige ohtlikum selles mõttes, et selle saamise tõenäosus on suhteliselt väike.
Olen ise pärit maalt, Kesk-Eestist ja olen puuke välja kiskunud nii endalt, kui ka paljudelt teistelt inimestelt. Keegi neist ei saanud mingit haigust. Ka tuttavate hulgast pole ükski saanud.
Ühtin seisukohaga, et keegi teeb räiget marketingi kampaaniat inimeste teadmatuse ja hirmutamise abil!
Väide, et haigestumise vältimine on odav ei pea ka päriselt paika. Kui võtame elanikkonna selle osa, kes võiksid puugi endale kaela saada ja oletame, et taolisi inimesi võiks Eestis olla 1 miljon, siis saame kulutuseks 700miljonit krooni. Liiklusohutuse peale küll nii palju ei kulutata, kuigi oht surma saada on palju suurem.
Kas kuskilt saab lugeda nende vaktsiinide tõhususe kohta? Palju on vaktsineerimisega kaasnevaid kõrvalnähtusid - ebaõnnestumisi? Ühesõnaga statistilisele keskmisele ehk võib vaktsineerimine ka mingil määral kasulik olla, kuid just neile väärnähtustega juhtumitel haigestunutele tehakse haigestumise risk 100%liseks... ehkki nagu ülaltoodust näha on see alla 1%!
Postita kommentaar
<< Home