Inflatsioonist põgusalt

Lihtne on tavalisest suuremat hinnatõusu nimetada inflatsiooniks, kuid sellel on kalduvus osutuda eksitavaks.

"Inflatsioon" on üks nendest sõnadest, mis on imbunud eesti keeles laiemasse kasutusse ja seetõttu kohati distantseerunud enda tõelisest tähendusest, eriti kui juttu tuleb makromajanduslikust olukorrast, mis võib käsitluse eriti segaseks teha.

Olev Vaher kirjutab "Inflatsioonist kinnisvaras" :

Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes [minu rõhtusu - js.]. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud.

Olev toob ära ka ühe - n.n. neo-keynsliku versiooni - inflatsiooni põhjustajatest, milleks on nõudlus-, pakkumis- ja reaalne inflatsioon. Minu seisukoht ühtib rohkem Thomas Sowelli ja Milton Friedmani omaga ning on seotud rahapakkumisega:

First, let's decide what is and what is not inflation. One price or several prices rising is not inflation. When there's a general increase in prices, or alternatively, a reduction in the purchasing power of money, there's inflation. But just as in the case of diseases, describing a symptom doesn't necessarily give us a clue to a cause. Nobel Laureate and professor Milton Friedman says, "[I]nflation is always and everywhere a monetary phenomenon, in the sense that it cannot occur without a more rapid increase in the quantity of money than in output." Increases in money supply are what constitute inflation, and a general rise in prices is the symptom.

Seega, praegust olukorda kinnisvaraturul ei tahaks kohe kuidagi inflatsiooniks kutsuda.

Kõrgete hindade taga on piiratud pakkumine ehk müügil olevate atraktiivsete korterite vähesus.

Kellel huvi erinevate inflatsiooni tõlgenduste vastu, siis Wikipedia artikkel on päris ülevaatlik.