Rootslased ei taha enam eriti makse maksta

Viimaste aastate jooksul on rootslaste suhtumine kõrgetesse maksudesse muutunud järjest negatiivsemaks ning sotsiaalne surve makse ikkagi maksta on asendumas järjest rohkem uhkusega, kui õnnestub mingist maksust kõrvale hiilida nagu selgus värskest uurimusest:

Rather than feeling guilty about depriving the Tax Board of kronor, people who paid cash-in-hand said that they felt satisfied that they got a good deal. Driving too fast was considered to be a more serious offence by the majority.

According to the research, services which tend to slip through the tax net are building or repair-related, hairdressing and child care. The average annual undeclared expenditure is 7,900 kronor.

Rootsis on ka arvestatav teenuste must turg, mis ulatub 60-100 miljoni SEK'ini aastas. Peamisteks varimajanduse kasusaajateks on majapidamised ning koristajaid ja lapsehoidjad, keda need majapidamised palkavad. Teiseks arvestatavaks kasusaajate grupiks on toitlustus ettevõtted ja inimesed, keda nemad palkavad.

Umbes aasta tagasi läbiviidud uuringu käigus tuvastati, et 89'st Stockholmi baarist oli makse tasumata personali tööle võtnud umbe 50% ettevõtetest. Kuigi artiklist, mis uurimust käsitleb võib leida karme ähvardusi sellest, kuidas varsti reeglid karmimaks lähevad, on üks minu kohalikest kursusekaaslastest, kes pärit Ida-Euroopast samuti tööl ühes kohalikus toitlustusasutuses..."maksuvabalt".

Ühe pikema vestluse käigus tuli teema natuke jutuks ja selgus, et vahepeal pole suurt midagi muutunud. Enamus Lundi toitlustusasutustest peab täiesti normaalseks "maksuvaba" tööjõu palkamist, kelleks on peamiselt välistudengid ja immigrandid, kes on huvitatud rahast mitte sotsiaalsetest hüvedest. Lisaks oli minu vestluskaaslane veendunud, et vähemalt 50% töötajatest (eriti aga need, kes on köögipool) on palgatud makse maksmata. Ainsaks erandiks on suuremate korporatsioonide frantsiisid nagu McDonalds ja Burger King, mis lihtsalt ei saa endale lubada sellist olukorda, kus kohalikule maksuametile vahel jäädakse.

Samas avaldab maksuvaba välistööjõud, mis enamasti ei oma kõrgharidust või vähemalt ei leia endale töökohta, kus kõrgharidus saab rakendada, survet kõrghariduseta (minu oletus!) ja kogemusteta rootslaste palkadele:

Statistics Sweden looked at wages between 1991 and 2003 for 16 to 29-year olds in Sweden. It found that people under 25 earned less on average in 2003 than they did in 1991, although people aged 25- 29 earned more than people of the same age did in the early nineties.

The survey also showed market differences between young men and women’s salaries. Only among people aged 16 to 19 was there no difference in average earnings for men and women. Wage differences between men and women 20 to 24 and 25 to 29 years, have actually increased.

Märkimist väärib ka tõsiasi, et Rootsi noored veedavad üha rohkem ja rohkem aega kõrgharidust omandades. Kui magister või doktorikraad käes on aga ka nõudmised palgale kõrgemad, mis samuti uuringus kenasti kajastub. Kõige kurvem on seega kohalike keskharidusega naiste olukord, kes saavad meestest väiksemat palka ja peavad veel välistööjõuga, kes on valmis "maksuvabalt" töötama, konkureerima.

Järeldusi: maksud mõjutavad oluliselt ettevõtete ja eraisikute käitumist teenuste ostmisel ning liigne tööjõu reguleerimine teeb kõige kibedamaks olukorra vähese haridusega kohalikel, kes soovivad kunagi ka pensioni saada.