Islami muutumisest islamismiks Euroopas
Eelmise nädala Päevalehes ilmunud Anna-Maria Penu arvamuslugu islamist oli tegelikult sügavalt solvav (üpriski pika ja põhjaliku vastuse küsimusele "miks" võib leida siit) kõigile neile, kes on jälginud meediat natuke terasemalt ning raatsinud silmad lahti hoida. Et selline vastutustundetu lugu sai üldse ilmuda ja et sellele mingit vastukaja ei tulnud näitab ka seda, et Eesti mõttehiiud, kas ei taha või ole valmis sellel teemal sõna võtma. Kas tõesti on eestlastele Euroopas toimuv tähtsusetu ja kauge? Võib-olla on vaikimine parem kui lausrumaluste kirja panemine (a la Penu), kuid mitte eriti.
Kahjuks ei ole aga islami ja islamismi kajastamine ka Euroopas suuremat märkimist leidnud ning kõige terasemaid vaatlejaid ja kirjutajaid Euroopa islami probleemidest peab otsima USAst.
Pikemat aega on Eurooplaste muredest ameeriklase pilgu läbi kirjutanud Christopher Caldwell, kelle artiklitele soovisin selle postitusega ka tähelepanu pöörata. Kuigi artiklid on ilmunud Weekly Standardis, ajakirjas, millele alguse pannud üks nimekamaid neokonservatiive William Kristol, ei tasu artikleid jätta lugemata.
Esimeses enda artiklitest Liberte, Egalite, Judeophobie kirjutab Caldwell islamist Prantsusmaal, probleemidest, mis on teist usku immigrantide tõttu teravamaks muutunud ja selle mõjust prantslaste ühiskonnale. Kuna artikkel on pikema poolne on ta jaotatud kaheks, esimene osa algab siit, teine aga siit.
Teises artiklis Holland Daze kajastab Caldwell olukorda Hollandis pärast Theo van Goghi mõrva ja selle tagajärgedest Hollandi ühiskonnale ja poliitilisele maastikule.
Kohustuslik lugemismaterjal kõigile, kes soovivad saada ettekujutust nendes kahes riigis toimuvast ilma mingite vabanduste või õigustusteta.
Lõpetuseks viitaks ka ühele enda kirjutisele, mis kajastab nii sotsialismi Euroopas, kui sellel negatiivseid tagajärgi islamiimmigrantide kogukonnas. Artikkel oli originaalselt kirjutatud EBS Tudengilehe välisüliõpilaskonnale, eriti aga hiinlastele.
Aega ajalt lihtsalt peab ka endale õlale patsutama!
Kahjuks ei ole aga islami ja islamismi kajastamine ka Euroopas suuremat märkimist leidnud ning kõige terasemaid vaatlejaid ja kirjutajaid Euroopa islami probleemidest peab otsima USAst.
Pikemat aega on Eurooplaste muredest ameeriklase pilgu läbi kirjutanud Christopher Caldwell, kelle artiklitele soovisin selle postitusega ka tähelepanu pöörata. Kuigi artiklid on ilmunud Weekly Standardis, ajakirjas, millele alguse pannud üks nimekamaid neokonservatiive William Kristol, ei tasu artikleid jätta lugemata.
Esimeses enda artiklitest Liberte, Egalite, Judeophobie kirjutab Caldwell islamist Prantsusmaal, probleemidest, mis on teist usku immigrantide tõttu teravamaks muutunud ja selle mõjust prantslaste ühiskonnale. Kuna artikkel on pikema poolne on ta jaotatud kaheks, esimene osa algab siit, teine aga siit.
Teises artiklis Holland Daze kajastab Caldwell olukorda Hollandis pärast Theo van Goghi mõrva ja selle tagajärgedest Hollandi ühiskonnale ja poliitilisele maastikule.
Kohustuslik lugemismaterjal kõigile, kes soovivad saada ettekujutust nendes kahes riigis toimuvast ilma mingite vabanduste või õigustusteta.
Lõpetuseks viitaks ka ühele enda kirjutisele, mis kajastab nii sotsialismi Euroopas, kui sellel negatiivseid tagajärgi islamiimmigrantide kogukonnas. Artikkel oli originaalselt kirjutatud EBS Tudengilehe välisüliõpilaskonnale, eriti aga hiinlastele.
Aega ajalt lihtsalt peab ka endale õlale patsutama!
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home