Postimees ja Päevaleht ÜROst
Tänastest lehtedes (vähemalt veebis) võis üle pika aja jälle midagi ÜROst lugeda, kuid see, mida lugemiseks pakuti, ei olnud just eriti julgustav.
Postimees otsustas kajastada ÜRO reforme, kuid ainuüksi esimesest lõigust võib teha laiaulatuslike järeldusi:
Mitte üks Julgeolekunõukogu liige ei suudaks enda valijaskonnale (seal kus juhtkond valitakse loomulikult) selgitada, et nüüdsest on meil enda kaitsmiseks vaja kõige pealt ÜRO luba. Ei nõustu sellega ei Venemaa, ei Hiina ega USA. Kui Julgeolekunõukogu aga veel ka laiendatakse, siis loa saamine ennetavaks sõjaks on sama hästi kui välistatud. Laua taha kogunev seltskond esindab lihtsalt liiga erinevaid huve, et taolisele kokkuleppele jõuda.
Päevaleht jõudis aga lõpuks "nafta toidu vastu" fiasko kajastamiseni, kuid artikli autor, Heiki Suurkask, võiks ennast toimuvaga ka kurssi viia mitte enda anti-ameerikaliku maailmavaadet propageerida:
Masendav kirjatöö, mis ei vaevugi käsitlema seda, kui suure summa Saddam ÜRO tegevusetuse tõttu kõrvale libistas, et kaasosalised olid ka mitmed Euroopa riigid eesotsas Prantsus- ja Saksamaaga ning ei sõnagi sellest, et ÜRO personal on Kofile umbusaldust avaldanud või et "auväärt" organisatsioonis saadi hakkama seksiskandaaliga. Ah jaa, peaaegu oleks unustanud vägistamised ja bordellide pidamised - läbi aegade!
Kriitilist suhtumist ÜROsse pole vist mõtet loota, kuid sellised lõigud võiks küll professionaalne ajakirjanik välja jätta:
Äkki raatsiks mainida, et "nafta toidu vastu" programmi pettused tulid välja just tänu Saddami kukutamisele. Äkki ei olnud Kofi tõe avalikustamisest huvitatud?
Postimees otsustas kajastada ÜRO reforme, kuid ainuüksi esimesest lõigust võib teha laiaulatuslike järeldusi:
ÜRO kõrgetasemeline töörühm avaldas eile ulatusliku raporti globaalsetest julgeolekuriskidest, milles seisab, et igasugused «ennetavad sõjad» tuleb heaks kiita ÜRO Julgeolekunõukogus.
Mitte üks Julgeolekunõukogu liige ei suudaks enda valijaskonnale (seal kus juhtkond valitakse loomulikult) selgitada, et nüüdsest on meil enda kaitsmiseks vaja kõige pealt ÜRO luba. Ei nõustu sellega ei Venemaa, ei Hiina ega USA. Kui Julgeolekunõukogu aga veel ka laiendatakse, siis loa saamine ennetavaks sõjaks on sama hästi kui välistatud. Laua taha kogunev seltskond esindab lihtsalt liiga erinevaid huve, et taolisele kokkuleppele jõuda.
Päevaleht jõudis aga lõpuks "nafta toidu vastu" fiasko kajastamiseni, kuid artikli autor, Heiki Suurkask, võiks ennast toimuvaga ka kurssi viia mitte enda anti-ameerikaliku maailmavaadet propageerida:
Telekanal CNN kuulutas eile, et ÜRO peasekretäri Kofi Annani poeg Kojo sai varem Iraagis kehtinud “Nafta toidu vastu” programmist isiklikku kasu.
Jätkuna president George W. Bushi mullusele tülile ÜRO juhiga on USA ajakirjandus järjekindlalt otsinud ÜRO–Iraagi suhetest korruptsiooni märke.
Masendav kirjatöö, mis ei vaevugi käsitlema seda, kui suure summa Saddam ÜRO tegevusetuse tõttu kõrvale libistas, et kaasosalised olid ka mitmed Euroopa riigid eesotsas Prantsus- ja Saksamaaga ning ei sõnagi sellest, et ÜRO personal on Kofile umbusaldust avaldanud või et "auväärt" organisatsioonis saadi hakkama seksiskandaaliga. Ah jaa, peaaegu oleks unustanud vägistamised ja bordellide pidamised - läbi aegade!
Kriitilist suhtumist ÜROsse pole vist mõtet loota, kuid sellised lõigud võiks küll professionaalne ajakirjanik välja jätta:
“Nafta toidu vastu” programmis esinenud rikkumised olid üks Iraagi-vastaseid argumente ka mullu, kui USA alustas uut sõjakäiku Saddam Husseini vastu, kuid jäid siiski väidetud massihävitusrelvaohu varju. Kofi Annan oli selle sõja häälekamaid vastaseid. Nüüd süüdistab USA meedia Annani juhitavat maailmaorgnisatsiooni korruptsioonis.
Äkki raatsiks mainida, et "nafta toidu vastu" programmi pettused tulid välja just tänu Saddami kukutamisele. Äkki ei olnud Kofi tõe avalikustamisest huvitatud?
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home