esmaspäev, september 17, 2007

$30 miljonit kuule jõudmise eest - Google Lunar X-prize

Eelmisel nädalal teatasid X-prize'i loojad koostöös Google'iga uuest auhinnast - Google Lunar X Prize, mille suuruseks on 30 miljonit dollarit ja mis jaguneb järgmiselt:
A $20 million grand prize will be awarded to the first team to soft land its spacecraft on the moon, rove on its surface for at least 500 meters, and transmit specified images and video to earth. A $5 million prize will go to the second team to complete the task. If no one meets the challenge by December 31st 2012, the grand prize will drop to $15. If it is still unmet in 2014, Google will terminate the prize.
Täiendavate boonustena on võimalik teenida pikema vahemaa läbimise eest (5000 m), piltide eest, kus on kujutatud varasematest maandumistest maha jäänud "kola" või jää leidmise eest. X-prize'i looja Peter Diamandis loodab, et kokku osaleb ettevõtmises vähemalt 6-12 meeskonda.

Loomulikult võtab see kõik aega, kuid ühtlasi näitab seda, et auhinnad on kogumas populaarsust valdkondades, kus tegu on sisuliselt inseneriprobleemidega - midagi on vaja teha odavamalt, kiiremini ja tõenäoliselt paremini kui varem. Nagu Ansari X-prize'i puhul on ka nüüd tegu varasema kordamisega ainult suurusjärkude võrra suuremate summade eest.

Minule tuli aga üllatusena, et X-prize finantseeriti läbi kindlustuse:
The funders paid the premium and the insurance company agreed to pay if the prize conditions were met.

To figure out how to price the contract the insurance company called "the experts" at Boeing and McDonnell-Douglas. According to the experts the conditions for the X-Prize to be won (carrying three people to 100 kilometers above the earth's surface, twice within two weeks) were so unrealistic as to be basically impossible within any reasonable time frame. Thus, the funders got lucky. The insurance company offered the contract at a very low premium and the rest is history!
Seega on esialgselt kogutud summat võimalik võimendada läbi kindlustuselepingute ja seeläbi pakkuda veel suuremaid auhindu kui muidu oleks võimalik. Ühtlasi saab fond olemas olevat raha kastuda sisendina järgmistesse auhindadesse ja seeläbi pakkuda järjest suuremaid ja suuremaid auhindu üha ambitsioonikamatele ülesannetele.

Igal juhul edu kõigile osalejatele, sest tegu on paljuski ohtlikud valdkonnaga, kus õnnetusi juhtub ja inimesi saab surma ka kõige paremate seas. Alles juuli lõpus hukkusid kolm Scaled Composits töötajat mootorite testimise käigus toimunud plahvatuses. Tegu ei olnud lihtsalt suvaliste üritajatega vaid Ansari X-prize'i võitmisele kaasa aidanud meeskonna liikmetega.

Sildid:

3 Comments:

Blogger Paul said...

Mulle tundub see rohkem Google reklaamitrikina!
Kuureisi finantseerimiseks on summa ilmselgelt mikroskoopiline ja tähtajad on ka karmid...

18. september 2007, kell 09:33  
Blogger Jüri Saar said...

Kuna tegu ei ole mehitatud lendudega, siis väga mikroskoopiline see summa ei olegi.

Lisaks sellele on tegu ikkagi uue ettevõltusvõimalusega, kus auhind toimib pigem täiendava motiveeriva präänikuna kui kõikide kulude katjana.

Eks aeg näita, kas tegu on õnnestunud auhinnaga ja piisavalt suure summaga või mitte. Üldjuhul on X-prize'i puhul siiski jälgitud, et summad oleks mingite ekspertide arvates enam-vähem reaalsed.

Samas täitsa nõus, et tegu on ka reklaamiga, kuid parimat viisi ennast innovaatilisena näidata/brändid on keeruline leida.

18. september 2007, kell 10:53  
Blogger Paul said...

Arvata on, et kindlustusfirmad enam Boeingu ja McDonnell-Douglas töötajaid "spetsialistideks" ei võta. Läks ju nende viimane nõuanne kindlustusfirmadele kalliks maksma.

Kuigi on tegemist takkajärgi tarkusega, tundub mulle ikkagi imelik see nõuanne mida B ja M-D spetsialistid andsid. Aga põhjendus on lihtne: riigi halb mõju.

Boeing ja McDonnell-Douglas on osa USA sõjalis-tööstuslikust kompleksist ning neid ei saa lugeda vabaturul tegutsevateks firmadeks. Seetõttu on nende töötajad ja juhid pigem bürokraatliku kui ettevõtliku lähenemisega. Osa nende "ärist" ongi tõsta nende sõjatehnika projektide maksumust, et USA Kongressilt rohkem raha saada. Tänapäevase sõjatööstuse klientideks on riigid, kes on selles mõttes kehvad kliendid, et nad ei loe raha mida nad välja käivad kuna see ei ole nende raha.

21. september 2007, kell 13:20  

Postita kommentaar

<< Home