Veel üks põhjus ajateenistusele hingekella lüüa

Alati informeeritud EU Referendum'i peamine autor Richard North on üks teadlikumaid Euroopa Liidu skeptikuid ja enamus tema postitustest on hästi argumenteeritud ning põhjaliku eeltöö tulemus, mis tõttu on ka tema kirjutatut alati meeldiv ka Vabalogis mainida.

Mõned päevad tagasi kajastas EU Referendum Euroopa Armee ideed ja selle toetajate plaane Euroopa lahingugruppidele:

At a meeting in Brussels today, Claude-France Arnould, Director of Politico-Military Affairs at the European Council declared that the EU Battle Groups were more a tool for political integration than to attain military objectives.

The event in question was a seminar on "The European Security and the future of the European Security and Defence Policy" hosted by the European Parliament's Committee on Security and Defence. Views were expressed that the Battle Groups should be multinational and, to promote the integrationalist agenda, troops should be trained at EU level, removing completely the national element and sovereignty of the forces.

Ja meil üritatakse mingit skandaali üles võtta sellest, et Pärnu väljaõppekeskust ootab sulgemine samas kui Brüsselis soojendatakse juba mõtet ühisest vägede väljaõppest ilma riikliku ja veel vähem rahvusliku sekkumiseta ehk ilma rahvuslike koolituskeskusteta.

Lahingugruppidel pole aga ajateenijatega midagi teha, sest ainuüksi nende koolitamine ja erinevad õppused võtavad rohkem aega kui 8 kuud. Eesti otsib juba sobivat kohta Soome ja Rootsi poolt moodustatavates lahingugruppides, kuid mida edasi seda suuremad on nõudmised nii inimestele kui nende varustusele, mis aga tähendab järjest suuremaid kulutusi.

Praegune skisofreeniline kord, kus meil on nii elukutselised kui ajateenijad ja võimalused on piiratud mõlemal just rahaliste vahendite puudumise tõttu, ei saa kaua jätkuda. Ühele hetkel tuleb otsustada ühe või teise kasuks ja tõenäosus, et ostsustatakse ajateenistuse kasuks on väiksem kui kunagi varem.

Kui suund on tõesti võetud rahvusvahelistele lahingugruppidele, siis muutuvad järjest tähtsamaks suhtlemine (nii keeled kui kultuurilised erinevused) ja professionaalne väljaõppe, mida ei saa aga ajateenijatel kunagi olema. Samas loob taoline integratsioon aga võimalused ka kaitsekulutuste jaoks raha Euroopa Liidust leida, mis omakorda vähendaks elukutselisele väele ülemineku kulusid - eriti kui koolitamine toimub väljaspool Eestit.

Praegu on ajateenistuses sedavõrd rahvuslik teema, et paljud selle propageerijatest (ikkagi peamiselt Isamaaliit) pole veel aru saanud, et nende ja Euroopa Liidu visioonid julgeolekust lähevad radikaalselt lahku, kui näiteks prantslased ja sakslased (vähemalt otsustajate tasemel) näeks hea meelega 2015 aastal juba mitte kahte vaid ühte armeed.

Selliste pikaajaliste plaanide loomise huvitav kõrvalmõju on aga kohalikest plaanidest üle rullimine. Minu arusaamade kohaselt on Eestisse plaanis luua mingi uus ja parajalt suur polügon õppusteks ja seepärast on keeruline jätta küsimata, kui palju see maksab ja kui kauaks seda õieti vaja on?

Minu jätkuv soovitus ajateenistusse kutsutuile, kellele selline riikliku sunni vorm ei istu : lükake teenistust nii kaugele tuleviku kui saate ja heal juhul ei peagi minema.