Funktsionaalsest anarhiast Somaalias
Alates 1991. aastast on Somaalial puudunud keskvalitsus ning riigis on välja kujunenud omapärane olukord: stabiilne anarhia, mille raames on mitmed riigi näitajad paremad kui kunagi varem. Kasvanud on keskmine eluiga, vähenenud imikute suremus, paranenud ligipääs arstiabile ja ligipääs kanalisatsioonile koos mitmete teiste näitajatega.
See ei tähenda kaugeltki seda, et anarhia oleks soovitav või parem kui konstitutsionaalne demokraatia, kuid see viitab sellele, et autokraatlikele ja türanniale kalduvate keksvalitsustele, mis ainult röövivad, piiravad ja vägivallatsevad, on radikaalseid alternatiive. Keskvalitsuse puudumine võib olla teatud olukordades soovitavam kui keskvalitsuse olemas olu.
Mis siis Somaalias ikkagi toimub?
Institutsioonid (kui mängureeglid) - kas seest või väljast
Viimaste aastate jooksul on majandusteaduses palju tähelepanu pööratud institutsionaalsele raamistikule, mis võimaldab stabiilset riiki ja soodsat ettevõtlus keskkonda. Inimestel on ajalooliselt välja kujunenud teatud institutsioonid, mis reguleerivad nende omavahelisi suhteid - alustades sellest, kuidas määrata karistust varguse eest ja lõpetades sellega, kuidas hõimude vahel sõjalisi konflikte vältida. Kui institutsioonid on aga peale surutud väljast, harjumatud ja paljude arvates ebaõiglased, ei pruugita neid üldse omaks võtta.
Traditsiooniliselt on Aafrika riigid üpris kunstlikud ning koosnenud mitme erineva hõimu territooriumi liitmisest üheks riigiks. Kuna hõimud on aga enda territooriume alati ise valitsenud, siis tekitab keskvalitsuse moodustamine sageli olukorra, kus mitmed erinevad hõimud näevad keksvalitsust (ja sellega kaasnevaid institutsioone) kui võimalust teisi enda tahtele allutada või potentsiaalset ohtu enda territooriumile. Sellises olukorras muutuvad sõnasõjad üpris kiiresti vägivaldseteks konfliktideks erinevate sõjapealike vahel.
Somaalia on üks paremaid näiteid sellisest, kuidas üks sõjapealik teiste üle valitses ning keskvalitsuse võimu enda huvides rakendas, luues olukorra, kus teised sõjapealikud pidi reageerima. 1991. aastaks oli keskvalitsus lakanud olemast ning mõned kuud hiljem vaibusid ka ägedamad relvastatud konfliktid. Relvastatud konfliktide hulk on märgatavalt kasvanud pärast seda kahel korral - mõlemal korral üritati ÜRO abiga taastada keskvalitsust, millega kaasnevast võimust olid loomulikult huvitatud sõjapealikud.
Vägivalla tõttu hukub 15 aastat pärast keskvalitsuse hajumist Somaalias iga aasta protsentuaalselt enam-vähem sama palju inimesi kui Mehhikos, seega pole anarhiaga kaasnenud suuremat vägivalla lainet. Konflikte lahendatakse hõimudevaheliste reeglite järgi ja osaliselt shari'a kohtutes. Kuigi hõimukohtud suudavad hõimude siseseid probleeme lahendada kiiresti ja odavalt tekivad probleemid ettevõtete vahelistele eriarvamustele lahenduste leidmisel.
Ilma keksvalitsuse institutsioonideta on Somaalias taas esile kerkinud hõimude ja klannide põhised institutsioonid ja mehhanismid, mis võimaldavad erinevatel hõimudel nii oma liikmete kui hõimude vahelisi konflikte lahendada. Iga üks tegutseb enda piirkonna ja pole põhjust teistega tüli norida.
Ettevõtlus - edukam kui kunagi varem
Telefonide poolest 1000 elaniku kohta on Somaalia enda naabritest juba ammu mööda läinud ning üks edukamaid ettevõtte gruppe on Somaalias üldse on telekommid. Kuigi neil on jätkuvalt probleeme võrkude vaheliste kõnedega on viimaste aastate jooksul suudetud organiseerida ettevõtete vahelisi lepinguid.
Somaalias tegutseb ka varsema 1 lennufirma asemel täna vähemalt 15, mis on leidnud ka loovaid lahendusi probleemidele nagu ohutus. Selle asemel, et jälgida Somaalia olematuid ohutusnõudeid lasevad lennufirmad enda lennukeid kontrollida ja hooldada teistes riikides ning nende lennujaamades, seeläbi tagades turvalisuse enda klientidele.
Keskpanga kaotamine, mille viimaseks suurimaks panuseks oli 1600% inflatsioon, on loonud olukorra, kus Somaalia shilling on piirkonna üks stabiilsemaid valuutasid ja kasutusel osaliselt isegi Keenias. Kuna raha enam juurde ei trükita, siis pole ka suuremat inflatsiooni hirmu. Inflatsioon on tänaseks taandunud vaid 6%-ni aastas. Somaalia shillingi kõrval on edukalt kasutusel ka USA dollar, mis pakub täiendavat stabiilsust kui ÜRO toetuse saanud keksvalitsuse kandidaadid aeg ajalt uut raha juurde trükivad ja sellega ulatuslike inflatsiooni shokke põhjustavad.
Karjakasvatus ja kariloomade eksport Somaaliast Keeniasse on samuti dramaatiliselt tõusnud. Vahendajate tasud on aga Keenias kõrgemad kui Somaalias, kus vahendajal on rohkem kindlust, nii õigussüsteemi (peamiselt kiiruse tõttu) ja Somaalia shillingisse. Viimane suurem ekspordi langus leidis aset mõned aastad tagasi, kui Keenia valitsus vähendas ulatuslikult riiki lubatavate loomade arvu.
Erasektor on vee ja elektriga varustamise üle võtnud avalikult sektorilt ning leidnud innovatiivseid lahendusi. Nii on näiteks Mogadishu jaotatud eraettevõtjate poolt sektoriteks, mida nad suudavad hallata, samas enda klientide Dubaist ostetud generaatoritega toodetud elektrit müües. Klientidel on võimalik valida erinevate pakettide vahel, alustades mõne tunnise elektrivarustusega päevas ja lõpetades 24/7 varustusega.
Loomulikult on ka probleeme, millest üheks suuremaks on haridus. Esimesed märgid sellest, et ka siin on erasektor asunud tühimiku täitma, on esile kerkinud, kuid ulatusliku välisabi puudumise tõttu, millest varem algharidust finantseeriti on märgatavalt langetanud koolitatavate arvu.
Somaalia on näide sellest, et teatud olukordades (kui enam madalamale pole võimalik laskuda) võib anarhia olla riigi elanikkonnale keskvalitsusest soodsam, luua rohkem vabadusi ja seeläbi võimalusi enda elu iseseisvaks parandamiseks.
Jääb üle ainult küsida, kas ulatuslik raha pumpamine Aafrikasse annab soovitud tulemusi või on aeg vaadata osades piirkondades radikaalsemate alternatiivide poole, mis rajanevad kohalikule institutsionaalsele raamistikule, millesse keskvalitsus ei kuulu.
Kasutatud kirjandus:
Kim, Y. (2006). Stateless in Somalia, and Loving it. Ludwig von Mises Institute.
Leeson, P.T., (2006). Better Off Stateless: Somalia Before and After Government Collapse (PDF).
Nenova, T. and Harford, T. (2004). Anarchy and Invention (PDF). Public Policy for the Private Sector.
See ei tähenda kaugeltki seda, et anarhia oleks soovitav või parem kui konstitutsionaalne demokraatia, kuid see viitab sellele, et autokraatlikele ja türanniale kalduvate keksvalitsustele, mis ainult röövivad, piiravad ja vägivallatsevad, on radikaalseid alternatiive. Keskvalitsuse puudumine võib olla teatud olukordades soovitavam kui keskvalitsuse olemas olu.
Mis siis Somaalias ikkagi toimub?
Institutsioonid (kui mängureeglid) - kas seest või väljast
Viimaste aastate jooksul on majandusteaduses palju tähelepanu pööratud institutsionaalsele raamistikule, mis võimaldab stabiilset riiki ja soodsat ettevõtlus keskkonda. Inimestel on ajalooliselt välja kujunenud teatud institutsioonid, mis reguleerivad nende omavahelisi suhteid - alustades sellest, kuidas määrata karistust varguse eest ja lõpetades sellega, kuidas hõimude vahel sõjalisi konflikte vältida. Kui institutsioonid on aga peale surutud väljast, harjumatud ja paljude arvates ebaõiglased, ei pruugita neid üldse omaks võtta.
Traditsiooniliselt on Aafrika riigid üpris kunstlikud ning koosnenud mitme erineva hõimu territooriumi liitmisest üheks riigiks. Kuna hõimud on aga enda territooriume alati ise valitsenud, siis tekitab keskvalitsuse moodustamine sageli olukorra, kus mitmed erinevad hõimud näevad keksvalitsust (ja sellega kaasnevaid institutsioone) kui võimalust teisi enda tahtele allutada või potentsiaalset ohtu enda territooriumile. Sellises olukorras muutuvad sõnasõjad üpris kiiresti vägivaldseteks konfliktideks erinevate sõjapealike vahel.
Somaalia on üks paremaid näiteid sellisest, kuidas üks sõjapealik teiste üle valitses ning keskvalitsuse võimu enda huvides rakendas, luues olukorra, kus teised sõjapealikud pidi reageerima. 1991. aastaks oli keskvalitsus lakanud olemast ning mõned kuud hiljem vaibusid ka ägedamad relvastatud konfliktid. Relvastatud konfliktide hulk on märgatavalt kasvanud pärast seda kahel korral - mõlemal korral üritati ÜRO abiga taastada keskvalitsust, millega kaasnevast võimust olid loomulikult huvitatud sõjapealikud.
Vägivalla tõttu hukub 15 aastat pärast keskvalitsuse hajumist Somaalias iga aasta protsentuaalselt enam-vähem sama palju inimesi kui Mehhikos, seega pole anarhiaga kaasnenud suuremat vägivalla lainet. Konflikte lahendatakse hõimudevaheliste reeglite järgi ja osaliselt shari'a kohtutes. Kuigi hõimukohtud suudavad hõimude siseseid probleeme lahendada kiiresti ja odavalt tekivad probleemid ettevõtete vahelistele eriarvamustele lahenduste leidmisel.
Ilma keksvalitsuse institutsioonideta on Somaalias taas esile kerkinud hõimude ja klannide põhised institutsioonid ja mehhanismid, mis võimaldavad erinevatel hõimudel nii oma liikmete kui hõimude vahelisi konflikte lahendada. Iga üks tegutseb enda piirkonna ja pole põhjust teistega tüli norida.
Ettevõtlus - edukam kui kunagi varem
Telefonide poolest 1000 elaniku kohta on Somaalia enda naabritest juba ammu mööda läinud ning üks edukamaid ettevõtte gruppe on Somaalias üldse on telekommid. Kuigi neil on jätkuvalt probleeme võrkude vaheliste kõnedega on viimaste aastate jooksul suudetud organiseerida ettevõtete vahelisi lepinguid.
Somaalias tegutseb ka varsema 1 lennufirma asemel täna vähemalt 15, mis on leidnud ka loovaid lahendusi probleemidele nagu ohutus. Selle asemel, et jälgida Somaalia olematuid ohutusnõudeid lasevad lennufirmad enda lennukeid kontrollida ja hooldada teistes riikides ning nende lennujaamades, seeläbi tagades turvalisuse enda klientidele.
Keskpanga kaotamine, mille viimaseks suurimaks panuseks oli 1600% inflatsioon, on loonud olukorra, kus Somaalia shilling on piirkonna üks stabiilsemaid valuutasid ja kasutusel osaliselt isegi Keenias. Kuna raha enam juurde ei trükita, siis pole ka suuremat inflatsiooni hirmu. Inflatsioon on tänaseks taandunud vaid 6%-ni aastas. Somaalia shillingi kõrval on edukalt kasutusel ka USA dollar, mis pakub täiendavat stabiilsust kui ÜRO toetuse saanud keksvalitsuse kandidaadid aeg ajalt uut raha juurde trükivad ja sellega ulatuslike inflatsiooni shokke põhjustavad.
Karjakasvatus ja kariloomade eksport Somaaliast Keeniasse on samuti dramaatiliselt tõusnud. Vahendajate tasud on aga Keenias kõrgemad kui Somaalias, kus vahendajal on rohkem kindlust, nii õigussüsteemi (peamiselt kiiruse tõttu) ja Somaalia shillingisse. Viimane suurem ekspordi langus leidis aset mõned aastad tagasi, kui Keenia valitsus vähendas ulatuslikult riiki lubatavate loomade arvu.
Erasektor on vee ja elektriga varustamise üle võtnud avalikult sektorilt ning leidnud innovatiivseid lahendusi. Nii on näiteks Mogadishu jaotatud eraettevõtjate poolt sektoriteks, mida nad suudavad hallata, samas enda klientide Dubaist ostetud generaatoritega toodetud elektrit müües. Klientidel on võimalik valida erinevate pakettide vahel, alustades mõne tunnise elektrivarustusega päevas ja lõpetades 24/7 varustusega.
Loomulikult on ka probleeme, millest üheks suuremaks on haridus. Esimesed märgid sellest, et ka siin on erasektor asunud tühimiku täitma, on esile kerkinud, kuid ulatusliku välisabi puudumise tõttu, millest varem algharidust finantseeriti on märgatavalt langetanud koolitatavate arvu.
Somaalia on näide sellest, et teatud olukordades (kui enam madalamale pole võimalik laskuda) võib anarhia olla riigi elanikkonnale keskvalitsusest soodsam, luua rohkem vabadusi ja seeläbi võimalusi enda elu iseseisvaks parandamiseks.
Jääb üle ainult küsida, kas ulatuslik raha pumpamine Aafrikasse annab soovitud tulemusi või on aeg vaadata osades piirkondades radikaalsemate alternatiivide poole, mis rajanevad kohalikule institutsionaalsele raamistikule, millesse keskvalitsus ei kuulu.
Kasutatud kirjandus:
Kim, Y. (2006). Stateless in Somalia, and Loving it. Ludwig von Mises Institute.
Leeson, P.T., (2006). Better Off Stateless: Somalia Before and After Government Collapse (PDF).
Nenova, T. and Harford, T. (2004). Anarchy and Invention (PDF). Public Policy for the Private Sector.
posted by Jüri Saar at 4:58 PM
3 Comments:
Tõepoolest huvitav olukord. Peab jälgima, et kuhupoole see asi seal liigub.
Tõepoolest huvitav lugemine. Samas ükski riik ei eksisteeri vaakumis. Milliseid siirdeid annab stabiilse keskvõimuta riik piiri taha on näha mitte ainult Somaaliast. Islamivõitlejate väljaõppebaasid näiteks. Kui usaldusväärne on statistika?
rudolf: head tähelepanekud mõlemad. Väljaõppebaasid võivad tõesti olla arvestatavaks probleemiks teistele riikidele, kuid samas on tõenäosus, et keskvalitsus on vägagi islmaimeelne arvestatav.
Googeldasin kähku terrorismi Somaalias ja leidsin kaks kirjutist:
http://www.cdi.org/terrorism/somalia.cfm - kust selgub, et kes rahastab osaliselt ühte keskvalitsuse kandidaati.
http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/2863.htm - "While the terrorist threat in Somalia is real, Somalia’s rich history and cultural traditions have helped to prevent the country from becoming a safe haven for international terrorism."
Tundub, et mingi alus on mõneks konstruktiivseks lahenduseks olemas. Mingid ajendid kohalikele hõimu- ja sõjapealikele, et nad terroristide tegevuse sanktsioneerimisest eemal hoida.
Mis statistikasse puutub, siis alati ei pruugi kekvalitsuse statistika kõige usaldusväärsem olla. Somaalia puhul on näiteks SKT langus üheks oletatavaks põhjuseks pärast 1991. aastat, et sotsialistliku korra puhul olid ettevõtete ajendeid tulemusi näidata paremana kui nad tegelikult olid, üpris arvestatavad.
Postita kommentaar
<< Home