Tsüklitest, innovatsioonist ja jõuludest

Viimased paar nädalat oleme loengutes ja seminarides keskendunud majandustsüklitele, n.n. pikkadele lainetele ja sellele, millist rolli mängib innovatsioon majandustsüklites ja tehno-majanduslike paradigmade muutumises.

Huvitav on see, et kuna õppejõudude seas on majandusajaloolasi (economic historian) aga mitte majandusteadlasi (economist), siis jäävad tähelepanuta lühemad perioodid kui aasta, mis võimaldab minul natuke jälle tühimiku täita.

Valmistudes ette üheks seminariks sattusin Tyler Coweni ühe postituse otsa, kus on kirjanduse loetelu doktorantide makroökonoomika kursusele. Mulle torkas juba siis silma üks artikkel hooajalistest majandustsüklitest. Mainitud artiklit ei õnnestunud ühestki andmebaasist leida, küll aga õnnestus leida Cowen'i postitus umbes aasta tagant, kus leidub üks väike pärl:

New ideas have a better chance of getting a start when we bunch demand in concentrated fashion and increase returns. Christmas boosts innovation, which is in general undersupplied.

Aga miks ikkagi jõulud innovatsiooni suurendavad? Lisaks uute toodete vastuvõtlikkusele ja suurele nõudlusele on konkurents sellel perioodil eriti tihe tootjate/müüjate seas ka erinevate ressursside jaotamiseks nagu tööjõud ja seadmed. Edukaks osutuvad need, kes on paindlikumad ja loovamad, suudavad kitsikusest väljuda.

Kui sa suudad ressursside nappusele loovalt läheneda, lahendad probleemi niivõrd lühikese perioodi jooksul nagu jõuludeks valmistumine, oled tõenäoliselt saanud hakkama mingi innovatsiooniga - organisatsioonilise või tootmis/müügiprotsessi põhisega. Innovatsioon ei pruugi olla midagi radikaalset vaid mingi täiendus/parandus, mis tõstab tootlikust.

Igal juhul üritan seda ideed natuke teistelegi tutvustada, vaadata, kuidas sellele reageeritakse.