pühapäev, oktoober 02, 2005

Kust otsast alustada banaani koorimist?

Kunagi aastaid tagasi, kui ma veel koolis käisin, pakuti meile ühes vahetunnis banaane, millest sai alguse huvitav diskussioon. Ammendava vastus õnnestus selle aastate tagusele vestlusele leida alles täna: kust otsast on banaani õigem koorida ja miks?

Vestlus sai alguse sellest, et mulle meeldis (meeldib siiani) banaani koorida sellest otsast, mis ei ole puu küljes olnud vastupidiselt valdavale enamusele. Võib-olla aitab kui ma kutsun valdava enamuse poolt kasutatavat otsa varrega otsaks? Misiganes.

Igal juhul vaatasid mitmed klassikaaslased mind sellise lähenemise peale imelikult ning küsisid, miks ma valest otsast banaani koorin. Kuna mul eriti head vastust ei olnud, otsustasin natuke improviseerida ja hakkasin kõigile väitma, et käepidemest - mis banaanikasvatajate poolt spetsiaalselt mugavuse jaoks välja arendatud - koorimist alustada on vale. Enamus võttis minu kurioosset väidet naljana, kuid paarile inimesele õnnestus piisavalt veenvalt seda lugu rääkida (ja demonstreerida), et nad hakkasid vähemalt enda banaani koorimismetoodika õigsuses kahtlema.

Samas olin ma ise tegelikult üllatunud, et teised samamoodi banaani ei koorinud ja mõtlesin, et äkki on hoopis nendel õigus. Järgmiste nädalate jooksul proovisin banaani koorida "õigest otsast" ehk alustada varrest. Kaua ma sellisele lähenemisele vastu ei pidanud ja koorisin peatselt banaane jälle enda arvates õigemast - varreta - otsast.

Kuid siiski...vahel filosoofiliselt mõnda banaani (ma söön ikkagi palju banaane) põrnitsedes olen mõelnud, et miks ma ikkagi varrega otsast koorimist ei alusta, et kas minu eelistatud meetod on tingitud harjumusest?

Nüüd - aastaid hiljem - leidsin täitsa juhuslikult artikli Slate'ist, mis banaani koorimise küsimusele vastata üritab: The Great Banana Revolution.

Nagu selgub koorivad banaanieksperdid - ahvid - banaane täpselt samamoodi kui mina. Ok, sellest üksi ei piisa mingiteks suurejoonelisteks järeldusteks, kuid nagu artikli autor märgib on varreta otsast koorimise alustamisel paar huvitavat eelist:
Multiple experiments (well, two experiments, actually, since we only had two bananas) quickly convinced a majority of the department that Petal's way is—surprisingly—easier than the traditional method, though the econometricians thought you'd need to test at least 30 bananas to report that result with confidence. The labor economists immediately resolved to apply for a grant.

The same experiments turned up a remarkable pro-Petal instance of the Law of Unexpected Consequences regarding those long stringy things on the sides of the banana that you peel off after you remove the skin. According to our two experiments, peeling from the non-stem end greatly increases the chance that those strings will stick to the skin and come away with it, obviating the need to remove them separately. The attendant reduction in labor input has been particularly persuasive to the development economists, who have also pointed to potential productivity gains from using the stem as a handle.
Hah, ma teadsin et minu...ahvi meetod on õigem!

7 Comments:

Anonymous totu said...

:) kunagi aastal ..92 koorisime kiivisid ziletiga (terade arvu kahjuks ei mäleta ;))...

3. oktoober 2005 8:31  
Blogger Paul said...

Äkki näitab Sinu koorimismeetod, et oled ahvile arengult lähemal, kui teised?

3. oktoober 2005 11:46  
Blogger Janika said...

ma kuulen esimest korda, et keegi alustab banaani koorimist varrepoolsest otsast. Poleks kunagi selle peale tulnudki. Imelik.

3. oktoober 2005 16:37  
Anonymous Hulkur said...

Varrepoolse erakonna toetuseks:

Sedapidi koorides jääb banaani plögane ots ilusti koorte sisse.


Eriti peenutsev on võtta ära vaid üks riba(?) koorest ja süüa lusikaga.

4. oktoober 2005 11:07  
Blogger John Doe said...

Krt, see probleem ei anna ikka üldse rahu, seega pean oma arvamust ka avaldama :)

Artiklit lugedes jäi mulje, et tegelikult niiöelda teaduslik seletus on lõunalaua vestluste käigus tekkinud, heh

Aga mina, kes ma koorisin tipu poolsest otsast, aga nüüd aastaid varre poolsest otsast lisaksin, et tipu poolt koorides jääb enamasti banaani otsa selline must osa, mida siis pidin näpuga eemaldama. Varre poolt koorides sain ma jätta lihtsalt selle osa alles koore sisse ja ta ära visata. Seega vähem käte määrimist.

Lisaks veel, et vaatluse alla ei ole võetud banaani avamise aega ühe või teise meetodi puhul. Ning samas oletan, et see kõigub olenedes banaani küpsusastmest, erinevate meetodite puhul ka erinevalt.

4. oktoober 2005 13:46  
Blogger BC said...

ühtin viimatikõnelenu mõtetega.. endal samad kogemused

5. oktoober 2005 10:51  
Anonymous Stuart said...

Vat, mina olen ka alati koorind banaani sealt mitte-sabapoolsest otsast ja saba poolt koorimine tundub ikka jube imelik. Niiet inimesi igasuguseid. Muuseas, selle musta jubina banaani kyljest 2rasaamiseks tuleb lihtsalt kyyneserv kergetlt banaanikoore sisse lykata ja siis ots 2ra murda, siis tuleb see must jupp 2ra, aga banaan kaasa ei l2he. Vot.

12. oktoober 2005 23:50  

Postita kommentaar

<< Home