Kus toimub Eestis dikussioon EL'i põhiseaduse üle?

TÄIENDATUD: Viimased uudised Saksamaalt. EU Observer vahendab:

Centre-right MP Peter Gauweiler on Monday (25 April) presented the constitutional court with the legal action which he is hoping will stop the bill to pass the EU charter on 12 May.

The MP says that the Constitution will take power away from the German parliament arguing in a written statement that the EU charter "definitively" oversteps the boundaries that the German constitution provides for the integration of state institutions in the EU.

Mr Gauweiler also claims that the German parliament cannot give more rights to the EU than it has itself.

- - - - -
Laupäeval jõudis lõpuks diskussioon Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu mõjust Eesti põhiseadusele läbi Postimehe ka laiema avalikkuseni. Vähemalt nii ma arvasin.

Esialgu lootust andev artikkel degenereerub aga kiiresti suitsu ja peeglite mänguks - mustkunstiks, kus inimeste tähelepanu juhitakse triviaalsele, samas kui kõige tähtsam toimub peaaegu märkamatult selja taga. EL'i põhiseadusliku lepingu kohta võib ühe lause leida alles artikli lõpust:

Rühm otsib vastust, kas ELi põhiseaduslepingu võib parlamendis ratifitseerida ilma Eesti põhiseadust muutmata.

Juridicas arenenud diskussioonist ja Postimehe artiklist võib esialgu järeldada, et Urmas Reinsalu soovib endale saada pea-mustkunstniku tiitlit. Selle asemel, et arutada EL'i põhiseadusliku leping mõju üle meie põhiseadusele võib näiteks Reinsalu Juridicas avaldatud sõnavõtust leida laiaulatusliku erudeeritust, kuid vähe sisulist analüüsi ja seiskoha võttu. Pigem hoopis poliitikule omast põiklemist - komisjonipoliitikat:

Omaette küsimus on Euroopa Liidu põhiseaduse lepinguga seotud õigussuhted. Selles valdkonnas vajame põhjalikku õigusanalüüsi ja ma ei hakka leppe võimalikke mõjusid etteruttavalt hindama.

Laiem diskussioon tundub praegu keskenduvat rohkem sellele, et meie põhiseadust on vaja muuta juba praegusest olukorrast lähtuvalt nagu illustreerib ka Rait Maruste arvamuslugu samas Postimehes. Mõni ime siis, et Postimehe juhtkiri pigem ootame-vaatame seisukoha võtab. Oma roll võib sellisel suhtumisel olla loomulikult ka ajakirjanike vähesel huvil "juriidiliste nüansside" vastu.

Üldjuhul oleks see andestatav, kuid EL'i põhiseaduslikust leppest võib saada oluline "juriidiline nüanss", millel laiaulatuslikud tagajärjed riigile, mille poliitika on paljuski orienteerunud rahvuslikkuse propageerimisele ja toetamisele.

Kui paljud eestlased üldse teavad, et kuni 2/3 (Ivar Raigi arvates 70%) uuest seadusandlusest ei tule enam riigikogust vaid hoopis Euroopa Liidu institutsioonidest?

Paljude jaoks iseenesest mõistetav rahvuslikest kaalutlustest tulenev haridus- või migratsioonipoliitika tuleb tõenäoliselt Euroopa Liidu põhiseadusliku lepinguga liitumisel üle vaadata. Kui mitte vabatahtlikult, siis mingi välise surve tõttu. Ühelt poolt võivad Euroopa Liidu institutsioonid kehtestada eestlaste jaoks sobimatu immigratsioonipoliitika, teiselt poolt võivad aga indiviidid vaidlustada tasuta hariduse saamise neile sobivas (vene) keeles.

Mulle on jäänud mulje, et Euroopa Liit on enamuse eestlaste jaoks midagi kauget ja ähmast, mis neid otseselt ei puuduta. Ajakirjanikud näivad seda suhtumist kõige rohkem kandvat, kuid kas seda isiklikust teadmatusest või hoopis teadmisest, et keskmisele eestlasele ei lähe Euroopa Liidu teemalised artiklid midagi korda, on keeruline kui mitte võimatu öelda.

Lõpetuseks ka väike Vabalogi poolne panus võimalikult informeeritud diskussiooniks.

Nimelt ei ole Juridica artikleid tasuta võimalik lugeda, samas kui seal kirjutatu aitaks diskussiooni praegustelt triviaalsustelt tõsta natuke sisulisemale tasemele. Sellepärast olen teinud kolm artiklit, mis käsitlevad Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu mõju Eesti põhiseadusele, tasuta saadavaks kõigile Vabalogi lugejatele ja teistele huvitunutele.

Anneli Albi - Euroopa põhiseaduse leping: kas põhiseadus või välisleping?
Ülo Lõhmus - Mida teha põhiseadusega?
Urmas Reinsalu - Kas vajame uut põhiseadust?

Neist kolmest artiklist toon välja ka mõned Anneli Albi artiklist pärit huvitavamad tsitaadid:

Põhiseaduse leping sätestab sõnaselgelt ülimuslikkuse printsiibi. Artikli I-6 kohaselt „[p]õhi­seadus ja õigusaktid, mida liidu institutsioonid võtavad vastu liidule antud pädevust kasutades, on liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud“. Kuigi ühenduse õigus oli ka varem ülimuslik, on konstitutsioonikohtud seni pidanud ülimuslikkuse aluseks riikide põhiseadustes sisalduvaid delegatsiooninorme. Sellest tulenevalt on konstitutsioonikohtud leidnud, et neile jääb õigus kontrollida, kas Euroopa Liit ei ületa põhiseaduse alusel delegeeritud võimupädevust ega lähe vastuollu põhiseaduses sätestatud põhiõigustega. Nüüd hakkab ülimuslikkus selgelt tulenema Euroopa Liidu alusdokumendist. Lisaks toob nn sammaste kaotamine kaasa ülimuslikkuse laienemise esimese samba valdkonnast ka praeguse teise ja kolmanda samba valdkonnale.
...
Olulist rolli suveräänsuse suhtes võib mängida ka rotatsiooni kaotamine Euroopa Liidu Ülemkogu eesistumise puhul ning alates 2014. aastast rotatsiooni põhimõtte juurutamine komisjonis (art I-26). Need muudatused vähendavad liikmesriigi võimalusi vahetult osaleda Euroopa Liidu poliitika kujundamisel.
...
Kuna Euroopa Liidu lepinguid on hakatud muutma keskmiselt nelja-aastase intervalliga, oleks mõttekas kaaluda uusi variante lepingute ratifitseerimisel tulevikus. Ühelt poolt ei ole mõttekas korraldada pidevalt referendumeid Euroopa Liidu lepingute järkjärguliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt on ratifitseerimine vaid parlamendi poolt küsitava legitiimsusega, arvestades Euroopa Liidu integratsiooni riigiõiguslikku tähtsust ja erinevust rahvusvahelistest lepingutest [toim.- Vabalogi rõhutus].

Lõpetuseks tooks välja veel ühe tsitaadi Anneli Albilt, kuid seda väikse eelneva selgitusega.

Nimelt leiab üks Vabalogi teenekamatest kommentaatoritest, et minu EL'i põhiseadusliku lepingu kriitika peaks automaatselt võrduma Euroopa Liidu vastasusega.

Ma ei ole Euroopa Liidu vastu ja ma ei arva, et minu soov põhiseaduslikule lepingule rohkem tähelepanu tõmmata olukorras, kus enamus eestlasi arvab, et sellega ei kaasne midagi erilist, peaks kohe võrduma Euroopa Liidu vastasusega.

Vabalogi eesmärgiks on ikkagi diskussiooni arendada ja mõned seisukohad välja öelda, anda lugejatele mõista, et igasugused rahvuslikud argumendid poliitikas või majanduspoliitikas on mõne aja pärast silmakirjalik võlts-patriotismi.

Seega Anneli Albi artikli viimane lõik:

Kahjuks kohtab iseäranis poliitilisel tasandil sageli suhtumist, mis seostab argumendid Euroopa Liidu mõju kohta suveräänsusele ja põhiseadusele euroskeptitsismiga, mistõttu on mugavam eitada Euroopa Liidu mis tahes mõjusid põhiseadusele. Selline seisukoht ei ole õigustatud. Konstruktiivsem on traditsioonilised riigiõiguslikud kontseptsioonid ümber hinnata. See võimaldaks vabamalt arutada eurointegratsiooni mõju põhiseadusele ning aitaks otsida võimalusi säilitada riiklike põhiseaduste tõsiseltvõetavus olukorras, kus samas õigusruumis hakkavad kehtima riiklik ja Euroopa Liidu põhiseadus.