neljapäev, aprill 21, 2005

EL'i põhiseadusest ja Euroopa Kohtu pretsedentist

Eesti kõige euroskeptilisem erakond näib olevat Keskerakond. Üheks põhjuseks võib siin olla Savisaare arusaam, et mida tihedamalt integreerume, seda vähem otsustamisvõimalust (loe: võimu) jääb Eestisse. Kui mehel on jätkuvalt soovi kunagi veel peaministriks saada, siis vaevalt soovib ta ainult Brüsselist tulevat ellu viia ja mõndasid üksikuid pisiasju teha.

Isegi kui põhjus Euroopa Liidus kahelda on sedavõrd isiklikest ambitsioonidest tingitud on sellel siiski üks positiivne kõrvalmõju: diskussioon Eesti rollist Euroopa Liidus ei piirdu ainult kitsa aruteluga Juridicas vaid levib ka natuke laiemate huvidega lugejaskonnani.

Eesti tõenäoliselt üks tuntuimaid euroskeptikuid on Ivar Raig. Tema viimane kirjutis Mida ja kuidas teha põhiseadusega? ilmus aga üllataval kombel Kesknädalas. Huvitav oleks teada, kas Raig kirjutas artikli valmis ja pakkus seda teistesse ajalehtedesse või oli tegu Kesknädala huviga Raigi seisukoha/analüüsi vastu?

Kuigi Kesknädal on peamiselt Keskerakonna propagandaleht, siis vahel võib sealt leida ka üpris huvitavaid mõtteavaldusi. Raigi artikkel on üks sellistest ja väärib isegi tsiteerimist:
Eelmine valitsus ei tahtnud tunnistada Euroopa põhiseaduse lepingu ja EV põhiseaduse vastuolu ja tahtis sisuliselt rahvast petta. Eesmärgiks oli ilmselt saada Euroopa põhiseaduse lepingule heakskiitu kõige lihtsamal moel – lihthäälteenamusega Riigikogus, sest enama saavutamine polnuks rahva valdava osa toetuse minetanud valitsuskoalitsioonile jõukohane.
...
Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 59 ütleb lihtsalt ja täpselt: “Seadusandlik võim kuulub Riigikogule.” Paraku ulatub ELi regulatsioonide ja direktiivide osatähtsus, mis on vastu võetud ELi institutsioonides, juba praegu enam kui 70 protsendini Eestis rakendatavatest õigusaktidest. Kuid praegu on see vähemalt kooskõlas liitumislepingu ja rahvahääletusel heakskiidu saanud põhiseaduse täiendamise sätetega. Liitumislepingu tühistumisel satub aga Euroopa põhiseaduse leping selles ja veel mitmes punktis Eesti põhiseadusega vastuollu.
...
Euroopa Liidu põhiseadusest saab Euroopa õigusliku võimu põhialus, mis õigusvõime põhiallikana võib hakata järk-järgult asendama liikmesriikide põhiseadusi. ELi põhiseadus muutub osaks ka meie põhiseadusest, sest see on ülimuslik rahvusriigi põhiseaduse ja seaduste suhtes (I osa art 1–6) ning seda ei saa muuta teiste riikide nõusolekuta.

Uus ELi alusdokument saab olema ülimuslik mitte ainult praegu kehtivate seaduste osas, vaid potentsiaalselt ka uute seadusaktide suhtes kõikides peamistes poliitikavaldkondades. Mahukas (482 lk) Euroopa põhiseaduse leping ei jäta peaaegu ühtegi valitsemisala ainult liikmesriikide kontrolli alla. Võrreldes praegu kehtiva alusleppega on selles laiendatud ELi ainupädevuse valdkondi ja vähendatud poliitikavaldkondi, kus rahvusriikidel on ELi otsustusmehhanismis vetoõigused oma iseseisvuse ja suveräänsuse kaitsmiseks.
Artikkel on huvitav ja minu arvates väärib lugemist. Pärast seda soovitan aga tutvuda meie tulevase põhiseadusega terves tema mahukas ulatuses. Eestikeelse versiooni leiab siit.

Eelmise postituse kommentaarides tõusis esile ka tulumaksu võtmine dividendidelt kui aktsiate omanikuks on välisettevõtete. Tsiteerides Tulumaksuseaduse § 29 lg 8:
Tulumaksuga maksustatakse dividend või muu kasumieraldis, mille mitteresidendist juriidiline isik on saanud residendist äriühingult. Kui mitteresidendist juriidilisele isikule, välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule, kuulub dividendi väljakuulutamise või väljamaksmise ajal vähemalt 20% dividende maksva residendist äriühingu aktsia- või osakapitalist või häältest, saadud dividende tulumaksuga ei maksustata.
Euroopa Liidu teemaga tahtsin antud maksuküsimust siduda sellepärast, et kuigi maksude harmoniseerimine on esialgu veel eurofiilide kauge unistus on ta pärast üle-eelmise nädala Euroopa Kohtu hinnangut/eelotsust mõned sammud lähemal. Miks?

Inglismaa päritolu rõivapoodide kett Mark's & Spencer soovis nimelt enda Inglismaal teenitud kasumiga tasaarveldada teistes Euroopa riikides teenitud kahjumit ehk tsiteerides 11. aprilli Äripäeva (vajab registreerimist):
Euroopa Liidu riik, mis lubab kontsernil maksukohustuse arvestamisel sisse arvata samas riigis asuva tütarettevõtte kasumid ja kahjumid, ei tohi keelata sama asja kontserni tütarettevõtetes, mis asuvad teistes ELi liikmesriikides.
Kuidas on see lugu aga seotud meie tulumaksu seadusega lasen selgitada Äripäeval:
ELi uusi liikmesriike otsus valdavalt ei ohusta. Küll on neil võita, kuna välisfirmadel on otsuse järel kindlam ja kasulikum sinna tütarfirmasid rajada. “See on topeltvõit, sest ühelt poolt maksustatakse uutes liikmesriikides firmade kasumeid kergemalt, teisalt saab mujal kantud kahjumid emafirma kõrgema maksutasemega asukohariigis maha arvata,” ütles M&Si esindav advokaat Graham Aaronson agentuurile Bloomberg.
Ehk teiste sõnadega on tõenäosus Rootsil Hansapanga kasumist maksudenäol osa saada väiksem kui kunagi varem, samas kui Lääne-Euroopa kasumlikel ettevõtetel on motivatsioon enda kasumit Ida-Euroopa filiaalidesse hajutada aina kõrgem.

Juhul kui eelhinnangust saab mõne kuu pärast otsus võib Ida-Euroopasse hakata tekkima hulgaliselt nende Lääne-Euroopa ettevõtete filiaale, kes nagunii maialt siiapoole vaatasid - lihtsalt õiged momenti ootasid.

Miks "juhul kui"?

Ainuüksi Inglismaal võib otsus rahandusministeeriumile maksma minna (kasumist maksudena saadud raha tuleb ju tagastada!) kuni 5 miljardit naela (114 miljardit krooni!) ja Äripäeva artiklist võis lugeda, et Saksamaal ulatuks see summa kuskile 30 miljardi euro (470 miljardit krooni!!) kanti.

Arvestades Saksamaa niigi suurt eelarve defitsiiti ja väiksemate liikmesriikide nurinat Kasvu ja Stabiilsus paktile vilistamisest suuremate liikmesriikide poolt võib järgmiste kuude jooksul toimuda nii mõndagi huvitavat.

Vabalog kavatseb lugejaid toimuvaga jätkuvalt kursis hoida.

Teemast huvitunutel soovitan lugeda samal teemal EU Referndumi viideterohket postitust On the road to tax harmonisation ja Euroopa Kohtu tegevust natuke põhjalikumalt analüüsivat postitust The "unknown" law enforcers.

1 Comments:

Blogger Paul said...

Võin viidata veel ühele Euroliidu vastaste pesale, mis üllatus, üllatus -asub Nõmme Raadios! Kuulake Igor Gräzini esinemisi laupäeva lõuna paiku ja kuulete "tõde" Euroopa Liidust ja elust Eesti vabariigis.

24. aprill 2005 21:59  

Postita kommentaar

<< Home