teisipäev, aprill 19, 2005

Kuidas tulumaksuga MITTE "Telefoni" mängida

Lugedes Isemõtleja tänast postitust Proportsionaalne pealtung tuli mulle meelde vana-hea telefoni-mäng, kus üks inimene sosistab teisele inimesele sõnumi ning see edastab selle kolmandale jne. Naerda saavad aga kõik, kui hakatakse võrdlema esialgset sõnumit ja seda, milleks see lõpuks moondus.

Seekordne telefoni-mäng sai alguse The Economist'i artiklist Simplifying Tax Systems, kust ammutas inspiratsiooni Heiki Suurkase artikkel Eesti eeskujul on vallandunud maksurevolutsioon, millele on oma - natuke riukaliku - tõlgenduse andnud Isemõtleja:
Selleks, et tõestada, kui meeletult edukas on friidmani süsteem, mida meil pidevalt arutelul hoitakse, on nüüd hakatud eriti valimatute vahenditega vehkima. Selleks, et tõestada, et me oleme edukatega ühes rivis, on Päevalehes täna tabel riikidest, mis minu maitse järgi küll eriline oma majandusega uhkustada pole (hongkong välja arvatud)

Eestis elan ma ikka põhiliselt sellepärast, et mulle meeldib see, mis siin sajandeid on olnud - eestlased, kes räägivad sama keelt, mis mina ja koht, kus mu esivanemad pärit on. Aga see, mida siin oma proprtsinaalsuse uimas promotakse, no kuulge! see küll ei ole tabel, mis meie majanduse edukust tõestaks! Või, et meie 24 on liiga kõrge, et teistel on madalam ja neil on nagu kõik korras vä!!!
Soovin tähelepanu pöörata sellele, et ei Economist ega Päevaleht väitnud, et tegu oleks "edukate tabeliga". Tegu kõigest tabeliga riikidest, kus on kehtestatud proportsionaalne tulumaks, kui suure maksuga on tegu ja millal kehtestatud. Kõik.

Päevalehes ei ole proportsionaalse tulumaksu kehtestamise põhjuste analüüsi, küll on aga analüüs olemas Economistis ja seal ei ole ta sugugi pealiskaudne, pigem vastupidi. Analüüsist ei pääse ka teised maksud ja nende osakaal riigikulutuste finantseerimisel.

Üllatavalt palju on aga Economistis kirjutatud Eestist:
Estonia's economy has grown impressively since its 1994 reform. Growth reached double digits in 1997, and has since settled at around 6% annually, after a slump at the turn of the century. Repealing its high tax rate on the rich did not erode the country's tax base as some might have feared. In 1993, general government revenues were 39.4% of GDP; in 2002, they were 39.6%. Estonia now plans to cut its flat tax from 26% to 20% by 2007.

But how much do Estonia's robust revenues owe to its flat income tax? Perhaps less than is frequently advertised. In 1993, the year before its reform, Estonia's multiple personal income taxes raised revenues amounting to 8.2% of GDP. In 2002, its flat income tax raised revenues worth just 7.2%. Indeed, the flat income tax that generated so much excitement abroad seems to be carrying less weight than Estonia's old-fashioned VAT, which raised 9.4% of GDP in revenues in 2002.

VAT is, of course, the flattest tax of all. It levies a uniform rate on the goods you buy, taking a constant cut of your money when it is spent as opposed to when it is earned. Estonia's VAT is also quite broad, leaving relatively few things out (hydropower and windpower were two curious exceptions). The same point could be made about Slovakia. At 19%, it has a relatively low rate of income and corporate taxes, but one of the highest rates of VAT in Europe. It may be this high rate of VAT, not the flattening of its other taxes, that sustains the government's revenues in the future.
Huvitav igal juhul.

Eelneva jutu taustal käiks välja ka ühe mõtte seose Keskerakonnaga. Kuigi nad väidavad, et soovivad astmelist tulumaksu pole nad seda siiski ühegi koalitsiooni moodustamisel piisavalt tähtsaks pidanud, et seda agressiivsemalt nõuda.

Viimastel koalitsiooniläbirääkimistel näis eestlaste jätkuv osalemine Iraagi missioonil omavat märksa suuremat kaalu kui maksuküsimus.

Arvan, et tegelikult Keskerakond progressiivset tulumaksu ei soovi ja üritab seda isegi vältida seni kuni nad ise ei ole sunnitud valitsust moodustama.

Vähegi parempoolsete erakondadega (Isamaa, Res Publica, Reform) koalitsiooniläbirääkimisi pidades on seega Keskerakonnal alati trump tagataskus, millest pärast väikest näitemängu tulevaste koalitsioonipartnerite ees loobutakse.

Parempoolne erakond on endaga väga rahul samas kui Edagar nurga taga pihku itsitab ja midagi vastutasuks nõuab.

Poliitilise manööverdamise kõrgem pilotaaz!

10 Comments:

Blogger Paul said...

Muidu (üldiselt ) nõus, kuid Keskerakonna kavala strateegia osas ei nõustu. Arvan, et Keskil on ikka tõsi taga ja astmelist tulumaksu nad soovivad tegelikult kah. Minu arusaamise järgi on see Keskerakonna strateegiline eesmärk, mille saavutamiseks on nad nõus vahepeal ka muid, taktikalisi kokkuleppeid sõlmima.

19. aprill 2005 21:52  
Blogger Sirje said...

Ma tahtsin selle edukate tabeliga seda väita, et riigid, mis seal tabelis olid, sarnanevad selle poolest, et nendele endale kuuluv majanduse osa on minimaalne, samuti sotsiaalne turvatunne riigis. WTO on soovitanud soojalt arengumaadele ja ka meiesugustele vähendada makse ja tollipiiranguid, mille tulemusena on majanduses toimunud küll jubekiired muutused, kuid tulemus on kõikjal sama - eestlastele (pärismaalastele) kuulunud asjad on maha müüdud välismaistele suurtele firmadele: pangad, tööstus, falck, ajud jne.
Samas korralikud riigid pigem kindlustavad oma piire ja kaitsevad oma majandust ja põllumajandust teiste eest.

Seoses Hanspanga müügiga tuli jutuks kuidas välismaa suured firmad saavad meilt kätte kõik rahad ILMA MAKSUDETA, kohalik lollike väikeinvestor see-eest mitte. Meie valitsus pidi ju mõjutatud olema (seda mitte korruptsiooni mõttes, vaid lolluse pärast), kui nii kahjuliku seaduse vastu võtsid? Rootsis maksavad need ju oma maksud niikuinii ära, aga meie oleme jälle kaotajad ja veel õnnelikud ka.

PS! Savisaare koha pealt tundub Sul küll õigus olevat.

20. aprill 2005 10:00  
Blogger Jüri Saar said...

Huvitavad arusaamad majanduse funktsioneerimisest, kuid mul on mõned täpsustavad küsimused.

Mida tähendab "nendele endale kuuluv osa on minimaalne" kas seda, et riigi osalust pole ettevõtetes või kohalike osalus ettevõtetes on minimaalne?

Huvitav oleks ka teada, mida sa korralikuks riigiks pead kui kriteeriumiks on protektsionism ja subsideerimine?

Mis asi on sotsiaalne turvatunne (piisab kellegi teise definitsioonist)?

Aga kuidas piiride kindlustamine kõige sellega seotud on...et keegi ei saaks salaja importida midagi või hoopis eksportida?

Mis raha see välisfirma ilma maksudeta sai? Mulle on jäänud mulje, et kui midagi ostetakse, siis tehing näeb välja nii, et üks annab raha ja teine annab midagi vastu. Antud juhul olid ju rootslased ostja rollis...või sain ma millestki valesti aru?

Kahjulike ja tobedaid seadusi on palju, millist sa silmas pead?

Ja lõpetuseks, niipalju kui mina lugenud olen, siis Maksuametil on kindel plaan aktsiate müügist raha saanutelt käibemaksu võtta. See peaks ju olema pidupäev kõigile, kes tunnevad muret maksutulude pärast.

Huvitav oleks eelnevatele küsimustele vastust saada.

20. aprill 2005 19:02  
Blogger Sirje said...

Küsimus: Mida tähendab "nendele endale kuuluv osa on minimaalne".
V: mõtlesin eraettevõtlust, mille enamusosalus oleks kohalik, aga riigiosalus on ka hea mõte.

K: Huvitav oleks ka teada, mida sa korralikuks riigiks pead kui kriteeriumiks on protektsionism ja subsideerimine?
V: Riik, kes toetab kohalikku ettevõtlust, mitte välismaist. Umbes nagu USA või EL - jutlustab kõigile vabameelsusest ja ise kindlustab piire ja seab kaubandustõkkeid, nii nagu talle kasulikum on. Eesti suhe USAga on parim näide ka USA ja kolmandate riikide majandussuhte iseloomustamiseks - meie usa kodanikelt viisat ei küsi, aga USA meile viisat andma üldse ei kipu.

K. Aga kuidas piiride kindlustamine kõige sellega seotud on...et keegi ei saaks salaja importida midagi või hoopis eksportida?
V: tollimaksude kaotamine Eestis tõi kaasa kohaliku põllumajanduse peeaegu täieliku välja suremise. Mul on isiklikult hea meel, et toiduained olid odavad, kuna EL maksis enda omadele peale, et neid meile sisse vedada, aga samas tõi põllumajanduse kadumine Eestile kui riigile lõppkokkuvõttes kaasa hulga probleeme.


K: Mis raha see välisfirma ilma maksudeta sai?
V: Dividentide välja võtmisel maksab eesti kodanik 26%, välisettevõtte 0% ja ettevõtte tulumaksu pole meil ka, rääkimata sellest, et dividende käibemaksustataks.

K: Ja lõpetuseks, niipalju kui mina lugenud olen, siis Maksuametil on kindel plaan aktsiate müügist raha saanutelt käibemaksu võtta.

V: Praegu küll seda pole. Maksuamet ei oska aksiatulude deklareerimisega mõmmigi pihta hakata, eriti kui see on teenitud välisturgudel.

21. aprill 2005 9:29  
Blogger Jüri Saar said...

Arendame siis teemat edasi.

“V: mõtlesin eraettevõtlust, mille enamusosalus oleks kohalik, aga riigiosalus on ka hea mõte.”

Rahvuslikus on ülehinnatud, seda eriti ettevõtluses. Välisosaluse vastu ei tasu protseteerima hakata kolmel põhjusel:
1) Kui välisfirma või mõne teise riigi kodanikud soovivad Eestisse investeerida on sellest meile ainult kasu: töökohad, maksutulud ja know-how. Kui oled välisosaluse vastu oled sisuliselt kõigi nende töökohtade ja maksutulude vastu.
2) Kui mõni Eesti ettevõte ostetakse üle, siis kaasneb sellega korralik rahasüst endistele omanikele, kellest enamus eelistab raha edasi investeerida toetades kohaliku ettevõtlust või välisettevõtlust (mis ringiga siia veel tagasi jõuab) või suurendab tarbimist, kasvatab kohalike ettevõtjate käivet ning maksutulu.
3) Kui kohalikud ettevõted ei ole piisavalt kasumlikud on võimalus välismaale investeerida ja selle kaudu mõjutada kohaliku ettevõtluskeskkonna arengusuundi. Välisturgudelt saadud kasumit on aga võimalik kohaliku ettevõtlusesse reinvesteerida.

Riigiosalus ettevõtluses on halb mõte kolmel põhjusel:
1) otsused kipuvad olema poliitilised mitte majanduslikud, mille tulemusena ei maksimiseerita omanike (ikkagi maksumaksja) tulu. Lisaks on riigil kalduvus kahjumit toovaid ettevõtteid subsideeria isegi siis kui perspektiiv sealt kunagi tulu saada on olematu.
2) otsusete tegemisel ei lähtu ametnik sellest, mis firmale on kasulik vaid temale, mis teeb temast äärmiselt mõjutatava. Kuna ta ei opereeri enda raha, siis on valmis “kompensatsiooni” eest tegema majanduslikult kahjulike otsuseid
3) enamus monopole pole mitte turu alt vedamine (market failure) vaid riigi poolt kehtestatud, mis tähendab väiksemat konkurentsi ja kõrgemaid hindasid tarbijale, kes on sund olukorras ning peab leppima sellega, mis talle antakse. Tarbimisotsused võetakse indiviidi käest. Lisaks ebaaus konkurents eraettevõtlusega, mis peab enda tulust sisuliselt üleval pidama konkurente, kelle jaoks “kahjum”

“V: Riik, kes toetab kohalikku ettevõtlust, mitte välismaist. Umbes nagu USA või EL - jutlustab kõigile vabameelsusest ja ise kindlustab piire ja seab kaubandustõkkeid, nii nagu talle kasulikum on. Eesti suhe USAga on parim näide ka USA ja kolmandate riikide majandussuhte iseloomustamiseks - meie usa kodanikelt viisat ei küsi, aga USA meile viisat andma üldse ei kipu.”

Nagu varem olen Vabalogis kirjutanud, tundub mulle igasugune riiklik toetus ettevõtetel, mis ei põhine madalatele maksudele ja võiamlikult ametnikevabale keskkonnale pikemas perspektiivis kahjulik. Ettevõte, mis saab ilma riikliku toetuseta läbi on märksa konkurentsivõimeline ka välisturgudel, mis Eesti ettevõtte jaoks on märksa meelepärasem juba ainüksi enda suuruse tõttu.

Tõsi, EL ja USA mõlemad toetavad enda põllumajandust, kuid kelle arvelt see toetamine toimub? Kannatavad ju need riigid, millel peale põllumajandustoodanug polegi midagi eksportida. Aafrika vaesuses peamiselt sellepärast virelebki, et neil on raske Euroopa ja USA turgudele sisse murda. Vaadakem või WTO Doha vooru, kus arenguriigis üritavad arenenud riikide subsideerimise ringkaitsest läbi saada.

Minu arvates on näiteks igasugused riiklikud toetused, mis pärsivad vabakaubandust või konkurentsi kõlvatud.

EL'iga liitudes sattus aga Eesti klubisse, kus kõik kasutavad "steroide" (loe: ettevõtlus toetusi) ja kui tahad konkurentsis püsida, siis võta samuti "steroide" ja hoiad suu kinni - vajadusel kiidad takka.

Kuidas USA viisapoliitika aga kaubandust mõjutab jääb mulle esialgu segaseks.

“V: tollimaksude kaotamine Eestis tõi kaasa kohaliku põllumajanduse peeaegu täieliku välja suremise. Mul on isiklikult hea meel, et toiduained olid odavad, kuna EL maksis enda omadele peale, et neid meile sisse vedada, aga samas tõi põllumajanduse kadumine Eestile kui riigile lõppkokkuvõttes kaasa hulga probleeme.”

Eelpool juba kirjutasin, mida ma põllumajandus teotustest arvan, kuid igasugused tollimaksud on nagu endale jalga tulistamine. See, et teised riigid endale jalga tulistavad ei tähenda, et Eesti samaga vastama peaks.

Lisaks, kui eesmärgiks on inimeste elu lihtsamaks (loe: toiduained odavamaks) teha, siis on vabakuabandus ainuõige lahendus. Eesti tomatikasvataja ei saa kunagi vastu hispaanlasele, kelle kasvuhoone väljadelt tuleb aastas kaks-kolm saaki.

Ta saab asetada rõhku spetsialiseerumisele (hea maitse või mahepõllundus) ja seeläbi kallimale tootele, kuid mitte odavale toodangule nagu näiteks hispaanlased. Ma julgen väita, et tollimaksude kaotamisest oli eestlastele rohkem kasu kui kahju.

“V: Dividentide välja võtmisel maksab eesti kodanik 26%, välisettevõtte 0% ja ettevõtte tulumaksu pole meil ka, rääkimata sellest, et dividende käibemaksustataks.”

Ma arvan, et õigem oleks võrrelda eesti kodaniku ja välismaa kodaniku, mitte kodaniku ja ettevõtet. Ettevõtetelt ei peagi tulumaksu võtma kui nad reinvesteerivad kasumi. Kui väljavõtavad või aktsionääridele jagavad, siis minu teada läheb üksikisiku tulumaks maha.


“V: Praegu küll seda pole. Maksuamet ei oska aksiatulude deklareerimisega mõmmigi pihta hakata, eriti kui see on teenitud välisturgudel.”

Tsiteerin 31. märtsi Äripäeva: “Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur tõdes, et Hansapanga aktsiate müügiga seonduvalt on viimasel ajal korduvalt maksuameti poole pöördutud. Eraisikust aktsionärid on samas kohustatud saadavalt kasult tulumaksu maksma ja sellest mingit pääsu ei ole. Maksukohustus tekib pärast raha saamist. Tänavu teenitav tulu on vaja deklareerida tuleva aasta 31. märtsiks. Aktsiate müügi hinnast saab eraisik maha arvata nende soetusmaksumuse, müügiga otseselt seotud kulud ja teistest aktsiatest tekkinud kahju.

Mitterahalise sissemakse tegemine äriühingusse ei vabasta tulumaksukohustusest, kui väärtpaberite võõrandamise eesmärk on maksu vältida.

Maksukorralduse seaduse § 84 võimaldab tõlgendada tehinguid vastavalt nende tegelikule sisule, kui ilmneb, et tehingute eesmärk oli maksudest kõrvale hoida.”

Olen jätkuvalt avatud vastupidisele tõlgendusele, kuid sooviks näha ka konkreetsemat argumentatsiooni.

21. aprill 2005 23:12  
Blogger John Doe said...

Teen väga lühikese postituse, kuna põhjalikumaks pole aega.

Viiseli poolt välja toodud välisettevõtetele kehtiv tulumaksuvabastus dividendide pealt on huvitav. Ilmselt on mõeldud Tulumaksuseaduse (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=833697) paragrahv 29 lõiget 8.
Minu arutluskäik on selline, et niikaua kui nähakse välisettevõtete poolt potensiaali Eestis teenitud tulu reinvesteerida, et seeläbi kasvatada kohaliku ettevõtte väärtust, on kõik suurepärane. Aga niipea kui arenemistempo aeglustub väga väikeseks (mis on paratamatu), siis hakatakse teenitud tulu dividendide näol Eestist välja viima, samas Eesti riik ei saa sellest midagi, kuna tulumaks makstakse näiteks Rootsis, mis seda kindlasti välismaal teenitud tulude pealt küsib.

Teine huvitav küsimus on, et kas peaksime jälgima toetustevaba poliitikat, kui samas teised ümberringi sigatsevad. Arvan, et taasiseseisvumise järgne põllumajandusele tulnud hoop oli paratamatu, kuna teatavasti Balti maad olid NSVL'i viljaait ning tootsid ebareaalselt palju võrreldes enda vajadustega. Ja sellise kolossi üleval hoidmine oleks olnud mitte mõistlik.
Aga üleüldiselt kui teised riigid subsideerivad, siis sellele tule reageerida, sest tegemist on vaenuliku käitumisega.

22. aprill 2005 12:32  
Blogger Jüri Saar said...

Mnjah, maksuküsimuse sellel poolel, mis puudutab §29 lg 8 peatun loodetavasti veel täna, kuid minud huvitab väga, millele põhineb väide: "Aga niipea kui arenemistempo aeglustub väga väikeseks (mis on paratamatu), siis hakatakse teenitud tulu dividendide näol Eestist välja viima".

"Teine huvitav küsimus on, et kas peaksime jälgima toetustevaba poliitikat, kui samas teised ümberringi sigatsevad."

See, et teised endale jalga tulistavad ei tähenda, et meie samaga peaks vastama.

"Arvan, et taasiseseisvumise järgne põllumajandusele tulnud hoop oli paratamatu, kuna teatavasti Balti maad olid NSVL'i viljaait ning tootsid ebareaalselt palju võrreldes enda vajadustega. Ja sellise kolossi üleval hoidmine oleks olnud mitte mõistlik."

Seda viljaaida juttu on natuke keeruline alla neelata, kui minule tuleb meelde, et viljaaida all peeti silmas NSVL-i lõunapoolseid vabariike nagu näiteks Ukraina.

Kiired googeldused näivad aga kinnitavat minu veendumust:

http://www.findarticles.com/p/articles/mi_m3723/is_n1_v4/ai_11754651

ja

http://www.findarticles.com/p/articles/mi_m3781/is_n3_v92/ai_12101965


"Aga üleüldiselt kui teised riigid subsideerivad, siis sellele tule reageerida, sest tegemist on vaenuliku käitumisega."

Ja nii need kaubandussõjad algavadki. Tegu ei ole vaenuliku käiguga vaid lühinägelike poliitiliste kaalutlustega.

Raha, mis suunatakse põllumajanduse subsideerimiseks on raha, mida ei saa kasutada teisteks investeeringuteks. Igal valikul on omad tagajärjed. Suured riigid võivad endale sellist raiskamist lubada, kuid Eesti peaks sellistest mõttetustest hoiduma - hoopis agressiivsemalt nõudma CAP'ile (common agricultural policy) lõppu.

Soovitan mõelda ka sellele, kust raha subsideerimiseks võetakse. Maksumaksjad on need, kes seda totrust kinni maksavad. Ma loodan, et kõigil on meeles, mis juhtus suhkru hinnaga pärast EL'i astumist.

Meil kui suhteliselt arenenud riigil on palju mõistlikum keskenduda teadmiste ja oskuste mahukamatele tegevusaladele kui põllumajandus. Maailm on täis vaesuses virelevaid inimesi, kes mingi näruse humanitaarabi asemel teeksid hoopis tööd, tegeleksid põllumajandusega ja müüksid enda toodangut arenenud riikidesse.

Meil kõigil on vabakaubanduse toetamisest ja põllumajandustoetuste kaotamisest rohkem võita kui kaotada

22. aprill 2005 17:02  
Blogger John Doe said...

Tähendab millest tuleneb minu oletus, et arengutempo aeglustumine on paratamatu. See on ilmselge. Meil ehitatakse praegult ülesse tööstusharusid, teenuseid ja kõike muud, mis arenenud riikides juba olemas on. Samamoodi oli Jaapanil peale II maailmasõda meeletu kiire majanduskasv, kuni lõpuks saavutati sõjast olulisel määral puutumata jäänud USA tase, siis ka kasvutempo aeglustus. Seega on ilmselge, et niipea kui majanduses on täidetud need augud, mis selgelt nähtavad, algab ka aeglasema kasvu periood.

Sinu märkust Ukraina ja viljaaida teemal ei mõista. Sa tahad väita, et Balti maad ei olnud NSVL'i viljaait? Või sain sinust valesti aru?
Kummaline on, et näiteks sinu esimeses googeldatud artiklis on selline lause: "The Baltics have been major suppliers of dairy and livestock products for the Soviet Union. Together, they accounted for 16 percent of total milk production and 12 percent of meat production in the Soviet Union in 1989." Ja siis võrdle Balti riikide rahvaarvu ja NSVL'i tolleaegset rahvaarvu. Nii et mida sa siis tõestada soovisid?!

Mul pole selle vastu midagi kui maailmas valitseks vabakaubandus, kuid samas tuleb reaalsusele näkku vaadata ning arvestada sigatsejatega. See on sama hea situatsioon, kui et sulle ei meeldi vägivalt, aga kui keegi sind togima tuleb, siis kas peale esimest tungivat soovitust sind rahule jätta naeratad rõõmsalt edasi või püüad end kaitsta.

22. aprill 2005 22:05  
Blogger Jüri Saar said...

Majanduskasvu tempo teema on liiga lai ja sellel peatume varsti uuesti ;)

VILJAait - ma olen enda artiklite viited ja heitetused nõus tagasi võtma, kui juttu oli põllumajandussaadustest (kuhu tõesti kuuluvad ka piimasaadused ja liha), kuid miski andis mulle mõista, et pidasid silmas teravilja.

Vabakaubandus ei ole nagu vägivald, millele peab vägivallaga vastama. Eesti oli enne ELiga liitumist üks kõige vabakaubanduse sõbralikumaid riike maailmas ja sellest tulenes osaliselt ka meie majanduskasvu kiire tempo.

Võtma näiteks suhkru. Enne ELiga liitumist oli meil suhkur odavam sellepärast, et EL maksumaksja maksis eksporidtoetuse kinni. Tänu vabakaubandusele nautisid eestlased odavat suhkrut. Kui me oleks ELile samaga vastanud ja näiteks suhkrupeedi kasvatajatele eksporditoetusi maksnud või ELi suhkrule mingi maksu peale pannud, siis oleks ka suhkur kallim.

Veel kord: see, et keegi endale ise jalga laseb ei tähenda, et seda nähes peaks meie endale jalga laskma. Kui tema tahab ühel jalal hüpata, siis palun, kuid joosta saab ainult kahe jalaga :)

Pealegi, paljusid kaupasid ikkagi ei maksustata/subsideerita ja WTO on just vabakaubanduse propageerimiseks loodud organisatsiooni, mille Doha vooru ja osasid eesmärke mainisin juba varem.

22. aprill 2005 23:34  
Blogger John Doe said...

Jah, viljaaida all pidasin silmas seda, et Balti riikides toodeti toiduained kõvasti rohkem kui kohalikuks tarbimiseks oleks tarvis olnud. Nagu viidatud artiklis ka kirjas, siis läks hulk kohalikust teraviljast just liha- ning piimakarja ülal hoidmiseks.

Subsideerimise osas töötab minu loogika niiviisi.
Riik A ettevõtted on teinud märkimisväärseid investeeringuid mingi toote/teenuse X pakkumiseks. Ütleme, et antud tööstusharul on märkimisväärne osakaal riigi majanduses ja tööhõives.
Nüüd riik B otsustab sama toote X importimisel riiki A enda ettevõtjaid toetaja, et nad saaksid pakkuda toodet X odavamalt kui riigi A ettevõtjad. Oletame, et tooted on muudelt omadustelt võrdväärsed, järelikult tarbija eelistab riigi B odavamat toodet.
Tagajärjeks on see, et riigi A ettevõtted toodet X pakkudes töötavad kahjumiga ja teatavasti sellised investeerinugd ei tasu end ära, ehk siis toote X tootmine lõpetatakse. See tähendab aga raisatud raha ja mis kõige hullem, hulka töötuid, keda võib olla raske ümber õpetada. Niipea kui riigis A toote X tööstus asjad kokku pakib, on riik B oma eesmärgi saavutanud ja võib subsideerimise lõpetada (vähemalt mõneks ajaks).
Tean, et see on väga lihtsustatud variant ning juures on mitmeid AGAsid (näiteks küsimus, et kas riigi B ettevõtjad riigipoolse subsideerimise korral on nii efektiivsed kui riigi A ettevõtjad), kuid siiski näitlikustab seda sigatsemist, mille vastu tuleb riigil A end kaitsta näiteks kaitsetollidega.
Kordan veelkord, et vabakaubandus on ok, kuid kui teised ei mängi reeglite järgi, siis tuleb midagi ette võtta.
Kui minu arutluskäigus puudub igasugune mõistusepärasus ja antud situatsioonikirjeldus pole võimalik, siis anna aga tulla :)

23. aprill 2005 0:41  

Postita kommentaar

<< Home