T.S.Ellioti modernism luules
Eelpool juba mainisin, et islam pole suutnud modernismiga kohaneda samas kui kristlus on ja seda peamiselt progressi varasemale aeglasele tempole, mis võimaldas mitte niivõrd informatsiooni ja meelelahutust tarbida, kui ka mõelda elu olemuse üle maailmas, mis muutub kiiremini kui meie ise. Sageli on esialgu ainsaks märgatavaks jäljeks nendest muutustest kunst, mis suudab kajastada elamise ängi, segadust, absurdsust...tema talumatut kergust.
Sajandivahetuse (ikka 19st 20ndaks) kunstist ja kirjandusest suudavad isegi enamus keskkooli lõpetanuid tuua sobivaid näiteid, kuid ma ise sooviks tähelepanu juhtida T.S. Ellitoile, kelle luuletused nagu “The Waste Land” ja “The Hollow Men” mulle sügavat muljet avaldasid just tänu nende fragmenteeritusele ja isegi arhailisusele, mis suudavad edasi anda elu suurlinnas ja meie jätkuvaid püüdlemisi end lühikesed elud mingisse suuremasse konteksti panna; anda nendele väikestele kildudele, mis moodustavad terviku...tähenduse, mis modernismiga kaasneva pideva progressi varjus ja võimaluste valangus tunduvad kuhugi kaduvat.
Ellioti luule teeb ka üle pika aja jälle aktuaalseks ka tema usk, mis vähemalt minu arvates oli tingitud mitte niivõrd usust jumalasse, kuivõrd kindlusest ja väärtustest, mida kirik suutis tundlikule kirjanikule pakkuda segasel ajal, kus traditsioonid leidsid rohkem põlastust kui kunagi varem.
Lääne tsivilisatsioonis leidus tuhandeid inimesi, kes olid suutelised ja valmis modernismi teistele sõnastama ning näitama, kuid moslemite seas ei tundu neid praktiliselt üldse olevat. Need vähesed (Salman Rushide?), kes siiski midagi julgevad kirja panna, tõrjutakse ühiskondadest välja kui jumala teotajad ning lääne dekadentliku tsivilisatsiooni tallalakkujad. Iraani ajatolla arvates väärivad nad aga surma.
Traagiline vaatepilt seni kuni islamil pole oma T.S. Ellioti.
Aastavahetus on lihtsalt üks lõppev ring ümber päikese, kuid samas ka suurepärane võimalus mõelda elu, olemuse ja kannatuse peale, kust on ikka ja jälle võimalik välja noppida hetki, ilu ning elusid.
Head vana aasta lõppu ja huvitavat uue algust!
Sajandivahetuse (ikka 19st 20ndaks) kunstist ja kirjandusest suudavad isegi enamus keskkooli lõpetanuid tuua sobivaid näiteid, kuid ma ise sooviks tähelepanu juhtida T.S. Ellitoile, kelle luuletused nagu “The Waste Land” ja “The Hollow Men” mulle sügavat muljet avaldasid just tänu nende fragmenteeritusele ja isegi arhailisusele, mis suudavad edasi anda elu suurlinnas ja meie jätkuvaid püüdlemisi end lühikesed elud mingisse suuremasse konteksti panna; anda nendele väikestele kildudele, mis moodustavad terviku...tähenduse, mis modernismiga kaasneva pideva progressi varjus ja võimaluste valangus tunduvad kuhugi kaduvat.
Ellioti luule teeb ka üle pika aja jälle aktuaalseks ka tema usk, mis vähemalt minu arvates oli tingitud mitte niivõrd usust jumalasse, kuivõrd kindlusest ja väärtustest, mida kirik suutis tundlikule kirjanikule pakkuda segasel ajal, kus traditsioonid leidsid rohkem põlastust kui kunagi varem.
Lääne tsivilisatsioonis leidus tuhandeid inimesi, kes olid suutelised ja valmis modernismi teistele sõnastama ning näitama, kuid moslemite seas ei tundu neid praktiliselt üldse olevat. Need vähesed (Salman Rushide?), kes siiski midagi julgevad kirja panna, tõrjutakse ühiskondadest välja kui jumala teotajad ning lääne dekadentliku tsivilisatsiooni tallalakkujad. Iraani ajatolla arvates väärivad nad aga surma.
Traagiline vaatepilt seni kuni islamil pole oma T.S. Ellioti.
Aastavahetus on lihtsalt üks lõppev ring ümber päikese, kuid samas ka suurepärane võimalus mõelda elu, olemuse ja kannatuse peale, kust on ikka ja jälle võimalik välja noppida hetki, ilu ning elusid.
Head vana aasta lõppu ja huvitavat uue algust!
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home