2007 kuni 1E19 ehk Wikipediaga universumi lõpust

Täna saab täis veel üks tiir Päikese ümber, mis annab põhjust möödunud aastale tavalisest mõnevõrra mõtisklevamalt tagasi vaadata, kuid ühtlasi mõelda sellest, mis on alles ees. Ja kui juba tulevikust mõelda, siis miks mitte lõpuni välja?

Wikipedias on isegi täitsa eraldi artikkel olemas nimega Ultimate fate of the universe, kus erinevate stsenaariumite lühikirjeldused on kokku võetud ühtseks ülevaatlikuks artikliks, kust võimalik edasi minna kümnes eri suunas - alustades füüsikaga ja lõpetades ulmekirjandusega.

Eraldi huvitav küsimus loomulikult kauaks seda universumit ikka jätkub. Artiklist 1 E 19 selgub, et kauemaks kui arvata oleks võinud. Isegi nii kaua, et toimima hakkab Poincare'i kordumise teoreem ehk kõik, mis varem juhtus juhtub uuesti.

Samas ei näi pääsu totaalsest lõpust olevat ilma intelligentse elu loomingulisuseta. Frank Tipler pakub enda Omega Punkti teoorias ühe võimaliku lahenduse:

According to his Omega Point Theory, as the universe comes to an end at a singularity in a particular form of the Big Crunch, the computational capacity of the universe is capable of increasing at a sufficient rate that this computation rate is accelerating exponentially faster than the time running out. In principle, a simulation run on this universal computer can thus continue forever in its own terms, even though the universe lasts only a finite amount of proper time. Prof. Tipler states this theory requires that the current known laws of physics are true descriptions of reality, and it requires there be intelligent civilizations in existence at the appropriate time to exploit the computational capacity of such an environment.

Aeg, eksistents, lõplik lõpp...lahe. Jääme ootama.

Head vana-aasta lõpu ja uue algust kõigile.