pühapäev, oktoober 29, 2006

Lahates Leo Kunnase pealiskaudset "analüüsi"

Mõni aeg tagasi kirjutasin, et on põhjust tutvuda Leo Kunnase värske teosega "Viiv pikas sõjas" ja eriti selle teoses sisalduva väidetava majandusliku analüüsi aspektidega. Pean tunnistama, et kaanest kaaneni teost läbi ei lugenud, kuid piisavalt põhjalikult, et leida üles "analüüs" ja mõned muud huvitavad palad, mis võimaldavad järeldada, et ega Kunnasel NATO vastu mingit erilist sümpaatiat pole.

Kunnase NATO vaenulikusest seekord juttu ei tee vaid keskendun pigem "analüüsile".

Kogu "analüüs" taandub tegelikult neljale leheküljele teose lõpus (lk 235 - 238), kust puuduvad viited ja täpsustused, mille tõttu jääb minul arusaamatuks, kust tulevad ja mida tähendavad numbrid nagu 16 000 kaitseväe operatiivstruktuuris, administratiiv- ja väljaõppestruktuuris 3000 ning täiendus reservis 30 000 inimest? Vähemalt on Kunnas nõus tunnistama, et sõjalist jõudu on võimalik rakendama kuni 50 000 meest.

Ähmaselt optimistlik number, kuhu võib autor vabalt arvata ka ilma sõjalise väljaõppeta inimesi näiteks operatiivstruktuuri 16 000 inimeste sekka. Need, allikad, mis on avalikud ja millele on ligipääs lihtsurelikel, toovad Kaitseväe rahuaja keskmiseks suuruseks ca 5500 inimest, kellest pooled on ajateenijad. Kust tuleb aga Kunnasel selline ulatuslik reserv?

Michael H. Clemmesen kirjutas 2000. aasta Baltic Defence Review's (PDF lk 117), et Eestis on parimal juhul võimalik välja arendada kuni 20 000 meheline reserv, kuhu oleks hea tahtmise juures võimalik lülitada täiendavalt 50%, kes sobiks küll pigem tagalasse tegutsema. Brigaadikindral Clemmesen'i sulest pärineb ka väide, et tänapäeval pole võimalik rohkem kui 5 aastat tagasi ajateenistuse läbinuid ilma nädalate pikkuse täiendõppeta rindele saata. Eesti tingimustes tähendab see täna maksimaalselt 3000 meest aastas ehk 5 aasta peale 15 000 meest.

Igasuguse tõsiselt võetava analüüsi eelduseks on sama väärne suhtumine algandmetesse erinevate stsenaariumite puhul, kuid kahjuks ei soovi Kunnas sellest kinni pidada. Kui jutt läheb elukutselisele kaitseväele (Kunnase sõnastuses palgaarmee), siis selgub üpris kiiresti, et elukutselise kaitseväe puhul lakkaks reserv eksisteerimiast - võimalik oleks kasutada ainult täiendavat ligi 5000 liikmelist kaitseliitu. Eriti huvitavaks teeb sellise vassimise tõsiasi, et sama peatükki alguses selgitab Kunnas USA reservistide rolli. Reservistide, kellest enamus on teeninud elukutselistena sõjaväes, kuid on mõõduka lisatasu eest ennast reservi arvanud ja käivad pidevalt ennast täiendamas.

Elukutseline kaitsevägi toodaks ka Eestis reservi, ainult et mõne kuulise kogemuse asemel oleks neil aastate pikkune kogemus ja motivatsioon ka iseseisvalt kordusõppustele tulla vastupidiselt ajateenijatele, kes pole esialgsest teenistusest sageli huvitatud ja veel vähem hilisematest kordusõppustest. Tegu ei oleks kaugeltki nii suure reserviga, kuid samas oleks see tõsiselt võetavam ja usaldusväärsem.

Täiesti kohatu on Kunnase poolt Eesti ja Kuveidi võrdlus. Jah, mõlemad on väikeriigid, kuid vastupidiselt Kuveidile, mida ründas Iraagi armee Saddami eestvedamisel, on Eesti nii NATO kui Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Kuveidil puudus usutav sõjalise heidutuse võimalus, kuid Eesti saab toetuda mõlema organisatsiooni toele juba ennetavalt ning heidutus, mis kaasneb nende kahe organisatsiooni liikmelisusega on märksa tõsiselt võetavam kui iseseisev kaitsevõime.

Murelikuks tegi mind aga see osa Kunnase raamatu viimasest peatükist, mis algab palju lubavalt: "Kui analüüsida palgaarmee loomise majanduslike aspekte...", kuid tähendab Kunnase jaoks ainult kasvavaid personalikulusid ja suuremat osakaalu SKP'st. Ei sõnagi koolituskulude vähenemisest ja koolitusega seotud personali vabanemisest, ega alternatiivkulust. Jah, elukutselisele kaitseväele üle minnes personalikulud kasvavad, kuid sellega kaasnevad ka mitmed kokkuhoiud alustades koolituskuludega ja lõpetades kinnisvaraga, mida kaitsevägi peab haldama.

Üks suurimaid probleeme ajateenistuse olemuse selgitamisel on tema näiline odavus kuna ajateenijatele ei maksta palka nende vabatahtlikuks kaasamiseks vaid sunnitakse teenistusse vabaduskaotuse ja vägivalla ähvardusega. Sund annab võimaluse mitte tasuda ajateenijatele nende ajateenistuse eest vaid võtta nende poolt loodav väärtus neilt endilt - sisuliselt ajateenistusmaksu näol. Selle asemel, et katta personalikulud maksutuludest, millesse oleks sunnitud panustama valdav osa eestlastest (kõik, kes makse maksvad) finantseerivad ajateenistust praegu ajateenijad ainuisikuliselt samas kui ülejäänud ühiskond pääseb selle kulutuse tegemisest.

Sellepärast on äärmiselt tervitatav praeguse Kaitseministri eestvedamisel sisse viidud kõrgemad kompensatsioonid ajateenijatele, mis hajutavad vähemalt mingis ulatuses koormat, mis on praegu langenud ainult ajateenijatele. Ilmselgelt jääb minu arvates sellest väheks, kuid väited nagu oleks kuni 4000 krooni maksmine ajateenijatele kuidagi kohatu on asjatundmatu ja petlik.

Sellest, kui suureks ajateenistusmaks on Eestis kujunenud kirjutasin enda kolme aasta taguses bakalaureusetöös, kus arvutasin ka ajateenistusmaksu välja. Tõsi, aeg on edasi läinud ja numbrid natuke muutunud. Näiteks Kunnas toob lihtsõduri palgaks 12- 15 tuhat krooni, mis muudab ka ajateenistusmaksu suurust - mõistagi üles poole. See, et kulutused ei kajastu ühelgi eelarvereal ei tähenda, et neid poleks.

Elukutseline kaitsevägi on täiesti võimalik, kuid kahtlemata tähendab see täiendavaid kulutusi. Seni kuni kulutused on varjatud ja vähemalt osa sõjaväelasi ja poliitikuid teeskleb, et neid pole üldse olemaski, ei saa juttu olla mingist erilisest informeeritud debatist. Eesti Kaitsevägi saab eksisteerida sellisena nagu ta täna on ainult tänu teadmatusele.

Kunnasel on päris huvitav lõik enda "analüüsi" lõpu pool:
Need, kes on kaitseväe kohta kasutanud ilkuvaid väljendeid "massiarmee", "hiigelsuur rahvaarmee" või "ajateenijatest kahuriliha", pole üldjuhul teeninud päevagi üheski armees ning neil pole arvestatavaid sõjalisi teadmisi ega oskusi, nad on lihtsalt diletandid."
Ma pole teeninud päevagi üheski armees, kuid olen kasutanud väljendit "ajateenijatest kahuriliha". Kas see teeb minust diletandid jääb nagu ikka iga lugeja enda otsustada.

Samas vaimus tahaks Kunnasele aga südamele panna, et inimene, kes pole omandanud majandusalast haridust, kuid hakkab enda lihtsustatud arusaama majandusest analüüsiks nimetama ei sära silma millegi muu kui diletantismiga.

Kunnas ei argumenteeri - ta väidab ja oletab, näitab asju temale sobiva nurga alt - aga mida muud saab paadunud ajateenistuse toetajalt oodata. Mõistagi ei käi see kogu raamatu kohta, mis sisaldab kohati üpriski huvitavaid kirjeldusi ja mõtisklusi.

Post Scriptum

Pühapäevases Olukorrast Riigis võis samuti kuulda päris huvitavaid mõtisklusi ajateenistuse teemal. Saade pole veel interneti üles pandud, kuid loodetavasti on ta juba homme kuulatav SIIT.

12 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

Jäi silma liitude kasulikkus väikeriikidele. Kuveit & Eesti.Ma usun, et kui venemaa ründaks Eestit siis nii Nato kui EU vibutaks ainult pabereid. Aga kui Eestil oleks põlevkivi asemel nafta, siis liiguksid abiväed kiirelt siia.

29. oktoober 2006 20:50  
Anonymous Eke said...

anonüüm tabas naelapea pihta... pealegi on asjale empiiriline tõestus: eelmise aastavahetuse ümber lendles eesti kohale venemaa poolt nii sõja- kui tavalennukeid... sama soomega... eesti kuulub natosse, soome mitte... ÜKSKI rahvusvaheline organisatsioon ei astunud kummagi kaitseks välja... väikeriigid on (vähemalt siinpool sood) niisiis sõjaähvarduse puhul ihuüksi, ükskõik mis paberid neil alla on kirjutatud ja ükskõik kellega... ja kaitsestrateegia tuleb sellele rajada, kui seda üldse millegile rajada...

29. oktoober 2006 21:43  
Anonymous andrus said...

Kunnas ei tegelegi selles raamatus mingi erilise argumenteerimisega.

Aga Sinu :"kutsealustest kahuriliha" on tõesti solvav ja näitab alavääristavat suhtumist.

Mul isiklikult oleks küll piinlik mõnda kutsealust kahurilihaks nimetada. Eesti sõjavägi on nagunii niivõrd väike- ja iga inimene hinnaline- et mingist kahurilihamentaliteedist EKV küll rääkida ei saa. Kahuriliha õpetatakse hoopis teistmoodi välja, kui meie kutsealuseid.

Kõneled koolituskulude vähenemisest jmt.
See kõik võib ollagi nii jne- peamine küsimus aga jääb: kuivõrd see "väike, mobiilne ja hästivarustatud" üksus suudab talle pandud sõjalisi ülesandeid täita?

Teatavasti võrdub armee võitlusvõime tema arvulise suuruse, varustatuse, väljaõppe ja motivatsiooni korrutisega.

Loodusseadused kehtivad isegi "väikese, mobiilse ja hästivarustatud" armee puhul. Seega pole väikesest mobiilsest ja hästivarustatud armeest palju kasu, kui ta kohtub suurema, mobiilse ja hästi varustatud vaenlasega.

kordan veelkord: "väike, mobiilne, hästivarustatud armee" on suurepärane sihtmärk- ta on mobiilne- st liikuv- st kergesti avastatav ja takistatav, ta on väike- st lihtsalt kotti aetav(kurnatav, tapetav) ja blokeeritav, ta on hästi varustatud- st väga tundliku tagalaga. Lisaks on rakkeüksuste suurus otsese sõjategevusega seotud üksustega võrreldes märgatavalt suurem.

Tänapäevasele moodsale sõjatehnikale pole raskemini lahendatavat ja tülikamat probleemi, kui hajutatud maaväed. See ei tähenda mingit pimedat sissitegevust "kuni põlvepikkuse poisikeseni" vaid armee mobiilse osa toetuseks ülesehitatud loomulikku sõjalist tegevust vaenlase väljakurnamisel, viivitamisel ning luurel.

Kas saab siin rääkida "kahurilihast"? Kahuriliha olid ehk võibolla need mehed, kes I MS vintidega vaenlase kuulipildujaid ja okastraattõkkeid ründasid. Ja isegi nemad saavutasid "märkimisväärset sõjalist edu".

1. november 2006 0:46  
Anonymous Eke said...

"Samas vaimus tahaks Kunnasele aga südamele panna, et inimene, kes pole omandanud majandusalast haridust, kuid hakkab enda lihtsustatud arusaama majandusest analüüsiks nimetama ei sära silma millegi muu kui diletantismiga."

Tahaks südamele panna, et inimene, kes pole omandanud riigikaitsealast haridust, kuid hakkab enda lihtsustatud arusaama...

Tead, Jüri, vaata ette ja pane hoolega tähele, kui mingit siirast debatti veel näha tahad.

2. november 2006 9:22  
Blogger Jüri Saar said...

Anonym.: Rahvusvahelisted organisatsioonid saavad toimida (ja eksisteerida) seni kuni kokkulepitud reeglitest kinni peetakse. Eestile sõjalise rünnaku omapäi jätmine tähendab de facto NATO lõpu. Kindlasti ei ole sellest huvitatud USA. Euroopa riike peaks ohjama aga üha tihenev julgeolekualane koostöö ja lahinggruppide moodustamine, mis paljuski dubleerivad NATO't. Euroopa Liidu ühe liikme ründamine ja sellele lihtsalt pealt vaatamine tähendab ka de facto Euroopa Liidu lõpu, sest kellelegi ei jaguks sellele organisatsioonile enam usaldust. Lisaks sellele pole me ainuke väikeriik siini regioonis ja meilt pole lihtsalt midagi võtta, mida ei saaks paremini Lätist või Leedust.
---------------
Andrus: jah, mul on elukutseliste kaitseväelaste vastu austust, kuid mitte harrastajate vastu, kes pärast mõnekuulist koolitust arvavad, et nad on nüüd sõjaväelased. Kahjuks on sinu kommentaar aga sedavõrd täis sisemisi vastuolusid. Kui inimene on nii kõrgelt EKV's hinnatud nagu sa väidad, siis miks sunnitakse inimesi vastu tahtmist ajateenistusse? Miks on enamus ajateenistuse pooldajaid ajateenijatele korraliku tasu maksmise vastu? Sunniga saavutatud ei näita seda, et inimene oleks hinnaline vaid seda, et teda saab kohelda kui orja - kamandada ja käskida!

Ma olen juba selgitanud korduvalt ja vägai põhjalikult erinevaid stsenaariume ja millist rolli elukutselistest kaitseväelastest koosnev kaitsevägi nende mängib. Need stsenaariumid, mis tulevad ajateenistuse pooldajatelt, on aga II maailmasõja sündmused 1:1 tänapäeva tõstetud, samas ei ole arvestatud ei muutunud poliitilist ega majandusliku keskkond rääkimata tehnoloogia arengust.

"kordan veelkord: "väike, mobiilne, hästivarustatud armee" on suurepärane sihtmärk- ta on mobiilne- st liikuv- st kergesti avastatav ja takistatav, ta on väike- st lihtsalt kotti aetav(kurnatav, tapetav) ja blokeeritav, ta on hästi varustatud- st väga tundliku tagalaga. Lisaks on rakkeüksuste suurus otsese sõjategevusega seotud üksustega võrreldes märgatavalt suurem."

Kas sulle endale ei tundu kentsakas, et kiirem, väiksem ja kogenum sõjaväelaste grupp on sinu sõnastuse märksa lihtsam sihtmärk?!

Kummaline tundub mulle ka suhtumine, et elukutselised kasutaks Eestile kuidagi sobimatut taktikat või laseks ennast nagu loomi ühte kohta karjatada või hakkaks muidu lamba moodi käituma. Kõik meie sõjaline võimekus ja kogemus taandub juba praegu elukutselistele ning väljaõppet teevad elukutselised mitte ajateenijad.

"Teatavasti võrdub armee võitlusvõime tema arvulise suuruse, varustatuse, väljaõppe ja motivatsiooni korrutisega."

Elukutselisel kaitseväel on (1) parem varustus, (2) parem väljaõppe ja (3) parem motivatsioon nagu igal inimesel, kes teeb midagi vabatahtlikult.
----------
Eke: Mõtest enda jaoks lahti, mis on riigikaitsealane hairdus. Vatupidiselt sinule tõin aga mina välja konkreetseid argumente ja puudusi Kunnase argumentatsioonis/väidetes, millel alusel sai ka sinu tsiteeritud väide kirja pandud. Sina lihtsalt lahmid. Jõudu!

"Tead, Jüri, vaata ette ja pane hoolega tähele, kui mingit siirast debatti veel näha tahad."

Mida ma tähele pean panema ja ette vaatama?

2. november 2006 19:46  
Anonymous Eke said...

"Elukutselisel kaitseväel on (1) parem varustus, (2) parem väljaõppe ja (3) parem motivatsioon nagu igal inimesel, kes teeb midagi vabatahtlikult."

Ehk saad aru, kui tõsiselt tasakaalust väljas nende eesmärkide maksimeerimine on: nad kõik välistavad suurearvulist sõjaväge, mis on suurearvulise vaenlase vastu hädavajalik.

PS NATO läks minu hinnangul Iraagi sõjaga de facto laiali - ei osale Saksamaa, Prantsusmaa, Norra ega Türgi. Sama kinnitavad Vene lennukite ülelennud Baltimaade ja Poola kohal. Nato liikmed ei teinud isegi vormilist kaitseliigutust, mitte mingisugust ametlikku nooti ega näpuviibutust Venemaa suunas.

3. november 2006 18:20  
Blogger Jüri Saar said...

Eke: Sa kommenteerid siin, mis tähendab, et sul on ligipääs internetil. Kas tõesti on Google sedavõrd keeruline tööriist, et enne kui huupi midagi väitma hakata ei saaks neid väiteid kontrollida? Nii Saksamaa (3000), Norra (450), Türgi (825) kui Prantsusmaa (1700) on saatnud Afganistaani vägesid ja osalevad ISAF'i koosseisus.

Vene lennukid pole juba aastaid Baltimaadest ilma loata üle lennanud. Need intsidendid, mida meedias on mainitud, puudutavad õhupiiri rikkumisi ja sedagi peamiselt Soome lahes. Tegu on mõne minutiliste juhtumitega, mis võivad sama hästi tuleneda mõnest tehnilisest veast, kui tahtlikust provokatsioonist. Vähemalt ei varjanud ning vaikinud meie Valitsus neid juhtumeid maha. Seda ei saa aga öelda Soome kohta, kus sarnased juhtumit teadlikult ning süstemaatiliselt Venemaa hirmus maha vaikiti.

Sa tee endale selgeks NATO funktsioonid ja tegevusvaldkonnad enne kui hakkad neilt "mingisugust ametliku nooti" ootama.

4. november 2006 16:52  
Anonymous Eke said...

Tegelikult ma rääkisin Iraagist, kuhu USA üritas Natot kaasata, aga ükski oluline riik ei tulnud kaasa (välja arvatud Suurbritannia). Afganistani puhul, kui uudiseid mäletad, läksid suuremad Nato liikmed väga suurte kõhklustega kaasa (välja arvatud Suurbritannia - see läks ilma kõhklusteta). Minu subjektiivse hinnangu kohaselt niisiis Afganistani sõda kahjustas Natot ja Iraagi sõda halvas selle. Kas mu hinnang paika peab, seda näitab järgmine Nato operatsioon.

Ja mida Nato üldiselt teeb või ei tee... Vaata näiteks: http://www.nato.int/docu/update/2006/10-october/e1026a.htm
Nato surub Putini käppa ja arutab Gruusia ja Venemaa suhteid - NB! Gruusia ei ole Nato liige. Et Venemaa provotseerivalt või "inimlikust eksitusest" Poola, Baltimaade ja Soome kohal lendas (Leedus kukkus koguni Vene sõjalennuk alla https://www.epl.ee/?artikkel=301134 http://www.jamestown.org/edm/article.php?volume_id=407&issue_id=3473&article_id=2370270 ), seda ei ole Nato Venemaaga sellel tasemel puudutanud. Leedu juhtumi uurimisel tehti ekspertide tasemel koostööd http://en.wikinews.org/wiki/Russian_fighter_crash_in_Lithuania:_investigation_concludes ; kõrgemal tasandil polnud juhtumit olemas.

Baltimaad ja Poola on Nato liikmed ja nende õhuruumi kaitsmine on Nato ülesanne, aga ära saa minust valesti aru - ma ei oota tõesti Natolt midagi. Lihtsalt mul oleks nagu meeles, et Natosse astumise eesmärgiks oli meie riigi kaitsmine. Seda eesmärki Nato ei ole täitnud ja ei hakka iialgi täitma. Eesti riigikaitse seisukohalt on Nato täiesti tühi koht ega vääri mingisugust arvestamist.

PS Kas oli piisavalt linke? Äkki paned oma seisukohtade kaitseks ka midagi?

4. november 2006 19:38  
Anonymous Anonüümne said...

"Tegelikult ma rääkisin Iraagist, kuhu USA üritas Natot kaasata...."

Tegelikult on sul need asjad endal piisavalt sassis, et mingit sisulist diskussiooni siit tulemas ma ei näe.

1. Loe NATO põhikiri läbi (http://www.nato.int/docu/basictxt/treaty.htm). Sinu poolt viidatud uudises pole midagi imeliku - keegi ei taha sõda, ega agitereida relvastatud konflikte. NATO on enne kõike julgeolekuline organisatsioon, mis soovib julgeoleku tagamiseks teha koostööd võimalikult paljude riikidega. Gruusai ei ole NATO liige, kuid on liikmeks saamisest selget huvi üles näidanud ja NATO on huvitatud laienemisest.

2. Kas sa tead palju üks SU-27 maksab? 35 miljonit dollarit. Arvestades sellega, et Venemaa lennukeid sajab üha sagedamini taevast alla, siis on tõenäoline pigem tehniline rike. On odavamaid viise õhuturvet kontrollida, kui kümneid miljoneid vanarauaks lükata. NATO's tehti kindlasti juhtumist omad järeldused, kuid kuni pole tõestatud vastupidist on tegu rikke ja õnnetusega. Pealegi, sinu enda poolt viidatud wikist võib välja lugeda, et venelaste FoF süsteemi langemine NATO kätte võib neile maksma minna miljardeid.

NATO kui julgeoleku organisatsioon funktsioon peamiselt heidutav. Eestlaste jaoks kõige olulisemat NATO funktsiooni, mis tuleneb artiklist 5, pole aga veel kordagi kasutatud - ei Afganistaanis ega Iraagis.

Kui NATO'le pole sinu arvates mõtet loota, siis kuidas sa kujutad ette Eesti kaitsemist Venemaa (õhu, mere, maa) rünnaku eest?

5. november 2006 15:45  
Anonymous Eke said...

Maaslamajat ei lööda, aga ma ainult natukene :)

"On odavamaid viise õhuturvet kontrollida"

Nato õhuturvet tunnevad venelased juba ammu enne kui see Baltimaadesse jõudis. Tegu oli hoopis kontrolliga, kas Nato ÜLELENDUDE puhul lillekest liigutab, diplomaatiliselt ähvardab vms. Ei miskit. Loe teist poolt ka: Russian General Ridicules NATO Over Lithuanian Incident http://www.globalsecurity.org/wmd/library/news/russia/2005/russia-050926-rferl01.htm

"Kui NATO'le pole sinu arvates mõtet loota, siis kuidas sa kujutad ette Eesti kaitsemist Venemaa (õhu, mere, maa) rünnaku eest?"

Selle oleme siin juba ära rääkinud, Andrus põhjalikumalt kui mina. Sul polnud midagi asjalikku vastata, selle asemel teed hoopis näo, nagu me polekski asjast rääkinud.

5. november 2006 17:42  
Anonymous Anonüümne said...

Isegi Andrus lähtus sellest, et me saame abi NATO'lt - lihtsalt tuleb vastu pidada. Sina välistad NATO. Küsimus seega täiesti õigustatud. Ja kui Andrus on juba vastanud, siis copy&paste on lihtsamast lihtsam.

Iga lugeja ise otsustab, millised argumendid tunduvad talle veenvamad ja kumb meist see "maaslamaja" on :)

5. november 2006 19:08  
Anonymous Anonüümne said...

runescape money runescape gold runescape money runescape gold wow power leveling wow powerleveling Warcraft Power Leveling Warcraft PowerLeveling buy runescape gold buy runescape money runescape items runescape gold runescape money runescape accounts runescape gp dofus kamas buy dofus kamas Guild Wars Gold buy Guild Wars Gold lotro gold buy lotro gold lotro gold buy lotro gold lotro gold buy lotro gold runescape money runescape power leveling runescape money runescape gold dofus kamas cheap runescape money cheap runescape gold Hellgate Palladium Hellgate London Palladium Hellgate money Tabula Rasa gold tabula rasa money lotro gold buy lotro gold Tabula Rasa Credit Tabula Rasa Credits Hellgate gold Hellgate London gold dofus kamas buy dofus kamas wow power leveling wow powerleveling Warcraft PowerLeveling Warcraft Power Leveling World of Warcraft PowerLeveling World of Warcraft Power Leveling runescape power leveling runescape powerleveling eve isk eve online isk eve isk eve online isk 血管瘤 肝血管瘤 音乐剧 北京富码电视 富码电视 富码电视台 7天酒店 7天连锁酒店 7天连锁 自清洗过滤器 过滤器 压力开关 压力传感器 流量开关 流量计 液位计 液位开关 温湿度记录仪 风速仪 可燃气体检测仪 宿县最帅的胖子

3. detsember 2007 7:17  

Postita kommentaar

<< Home