pühapäev, veebruar 12, 2006

Töötamist ja aja kasutamisest Rootsis, Saksamaal ning USA's

Üks liberaalse turumajanduse vastaste populaarsemaid argumente on viimasel ajal olnud, et eurooplastel on vaba aeg rohkem, et eurooplased hindavad vaba aega kuidagi kõrgemalt või neil on võimalust vaba aeg tänu "sõbralikule" maksu- ja tööseadusandlusele rohkem nautida.

Vabast ajast ja sellest, kuidas turumajandus seda inimestele on viimase 175 aasta jooksul juurde loonud, oli juttu eelmises postituses ja põgusalt sai peatutud ka sellel, et tegelikult jaguneb vaba aeg oma korda kaheks: aeg, mis kulub erinevatele toimetustele majapidamise (majapidamistootmine) ja aeg, mis sisustakse erinevat sorti meelelahutusega, mille käigus ei toodeta midagi.

Gary Becker juhtis juba 1965. aastal tähelepanu sellele, et lisaks tööle turul kulub märkimisväärne osa ajast ka tööle kodus, mille käigus toodetakse midagi, olgu see siis puhtus toas, õhtusöök laual või puhtad nõud kapis (Becker, 1965).

Kuna eelnevalt mainitud tegevusi keegi rahaliselt ei kompenseeri, siis on kalduvus liigitada need tegevused vaba aja alla ja vaadelda ainult kahte aja kasutamise kategooriat, mille varjus tundub tõesti, et 35 tunnine töönädala on märksa sõbralikum töötajale kui 40 tunnine töönädal. Seega seadusega reguleerida, et töönädal peaks olema 35 tunnine võiks tavalisele töötajale vabaaeg juurde tuua.

Sama mõttekäiku jälgides võib oletada, et kõrgemad maksud võimaldaks samuti inimestele vaba aega juurde luua, sest peamine ajend töötamiseks - palk - ei kasvas samas tempos tehtud tööga, eriti astmelise tulumaksu puhul.

Kahjuks ei soodusta aga jäik tööalane seadusandlus ja karm maksupoliitika tööjaotust. Jah, inimesed loobuvad tööst, kuid selle asemel, et maksta paljude teenuste eest nagu näiteks maja värvimine või muru niitmine teevad inimesed seda ise. Kuna aga ise tehes välditakse spetsialiseerumist on majapidamises toodetud hüved ka kallimad ja kvaliteedilt madalamad - kannatab tootlikus.

Rootslaste ja sakslaste aja kasutamisest

Näiteks rootslased töötavad tegelikult rohkem (47% kogu tööajast majapidamistöid tehes) kui ameeriklased (35% kogu tööajast majapidamistöid tehes) ja seda madalama palga juures. Tööturul töötab aga keskmine ameeriklasest mees keskmiselt 4,3 tundi rohkem kui keskmine rootslane, kes aga töötab kodus ameeriklasest 8,1 tundi rohkem ehk kokku töötab keskmine Rootsi mees USA mehest nädalas üle 4 tunni rohkem - aeg, mida ameeriklane kulutab tõeliselt vaba aja sisustamiseks. USA naised saavad aga Rootsi naistest 3,5 tundi rohkem nädalas tõeliselt vaba aja sisustamiseks kulutada (Sanandaji, 2005).

Kuigi eelnevad arvud pärinevad blogist võivad teemast lähemalt huvitatud üles otsida Assar Lindbecki artikli "Limits to the Welfare State" ajakirjast Challenge (1986, Vol. 28 Nr.6 pp. 31-37), kus teema leiab põhjalikumat empiirilist ja teoreetilist käsitlust.

Üpris sarnast olukorda Saksamaal kirjeldab Ronald Schettkat'i uurimus 2003. aastast, kust selgub, et kuigi mehed töötavad nii USA's kui Saksamaa sama palju, siis mehed veedavad Saksamaal majapidamistöid tehes ligi 4 tundi nädalas rohkem kui nende USA sookaaslased. Naiste puhul võib aga märgata, et sakslannad veedavad majapidamistöödele ligi 10 tundi nädalas rohkem kui sookaaslased teiselpool ookeani (Schettkat 2003).

Schettkat'i uurimuse aga üheks huvitavamaks järelduseks on, et ajendite struktuur (maksupoliitika, tööturu seadusandlus) mõjutavad oluliselt seda, kas inimesed töötavad rohkem kodus või tööl:
A lower wedge and a wider wage dispersion makes market work more attractive and this may actually be the key variable explaining transatlantic differences in time-use. In addition, women are represented a much higher share among the high-wage earners in the US than in Germany, that is that for relatively more women the decision will be made in favor of market work and market provision rather than housework and self-provision in the US.
Lõpetuseks sooviks juhtida tähelepanu ka sellele, et mõni aeg tagasi oli Vabalogi kommentaarides lühidalt juttu sellest, millist mõju avaldab kultuur inimeste tööhõivele ja kas hoopis kultuur mitte maksupoliitika või tööturu seadusandlus on USA ja Saksamaa vaheliste erinevuste oluline mõjutaja. Ehk sõna taas Ronald Schettkat'ile:
The differences in labor force participation and market provision observed between the US and Germany are actually likely to be substantially influenced by differences in the incentive structure rather than by differences in culture or taste.
Mõned huvitavad vaba aja täheldused USA'st

Hiljuti avaldati Mark Aguiar'i ja Erik Hurst'i uuring vaba aja mõõtmisest, kus selgus et ameeriklased on viimase 40 aasta jooksul vaba aega mitte kaotanud vaid juurde saanud. Ajavahemikus 1965 - 2003 on nii meest kui naiste tööle (nii kodus kui turul) kulutatud aeg vähenenud peaaegu 8 tunni võra ehk vaba aega on vastava hulk juurde tulnud.

Lisaks sellele väärib eraldi mainimist see, et USA's on vähem vaba aega just kõrgema hariduse ja suurema sissetulekuga inimestel.

Kõrgema sissetulekuga inimesed teevad rohkem tööd ja seda peamiselt vabaaja arvelt, samas kui madalama sissetulekuga inimesed on töö asemel otsustanud vaba aja kasuks, mida neil on nädalas keskmiselt 4 tundi rohkem meestel ja 6 tundi rohkem naistel (Aguiar ja Hurst, 2006).

Tulles tagasi eelmise postituse juurde, siis väide nagu vaba aega oleks just omanikele kõige rohkem juurde tulnud, ei vasta tõele. Pigem vastupidi, mida väiksem sissetulek ja madalam haridus, seda rohkem on sul vaba aega.

Tõenäoliselt ei ole kõrgemalt haritud inimeste puhul tegu teadmatusega sellest, et nad teevad rohkem tööd vaid teadlike valikutega. Ja kui eelnevalt mainitud uurimuse andmeid uskuda, siis ei ole kartus, nagu just kõige madalama sissetulekuga inimesed "orjastatakse", õigustatud.

Inimesed on ise suutelised otsustama, kas nad soovivad kõrgemat sissetulekut või rohkem vaba aeg ilma mingi tobeda seaduse piiranguteta.

Kasutatud kirjandus:

Aguiar, M. and Hurst, E. (2006). Measuring Trends in Leisure: The Allocation of Time over Five Decades. Federal Reserve Bank of Boston working paper.

Becker, G. (1965). A Theory of the Allocation of Time. Economic Journal 75:493–517.

Sanandaji, T. (2005). Euro-Excuserosis. Truck and Barter blog postitus 27. juunist 2005.

Schettkat, R. (2003). Differences in US-German Time-Allocation: Why do Americans work longer hours than Germans? Department of Economics Faculty of Social Sciences, Utrecht University discussion paper.

7 Comments:

Blogger Larko said...

Reaalses elus kipub kõrgema sissetulekuga inimestel tõepoolest olema võimalik ise otsustada kas rohkem aega töö või ise enese ja perekonna jaoks kasutada. Aga oled Sa kindel, et madalama sissetulekuga inimesed on just ise vabatahtlikult ja teadlikult vaba aja kasuks otsustanud? Äkki mõni tahaks rohkem töötada ja seeläbi kõrgema sissetulekuga inimeseks saada, aga paraku ei leia selleks tööturul võimalusi?

12. veebruar 2006, kell 22:28  
Blogger Jüri Saar said...

Minu jaoks oli küsimus selles, et madalamsisstulekuga inimesed pole sugugi mingid tööorjad. Madalam sissetulek korreleerus aga madalama haridusega, mis minu arvates viitab inimese valikutele.

USA's on sageli madalama sissetulekuga perekonnast inimesel lihtsam kõrgharidust omandama pääseda, sest enamus kõrgkoole on seadnud vastavad kvoodid ning pakuvad helgelt ka finantstoetusi ja pigistavad ka nigelamate tulemuste kohalt silma natuke kinni. Küsimus on tahtes ja pingutamises, seega minu arvates valikutes.

"Äkki mõni tahaks rohkem töötada ja seeläbi kõrgema sissetulekuga inimeseks saada, aga paraku ei leia selleks tööturul võimalusi?"

Hea tähelepanek, mille raames tasub küsida, et miks ta tööturul ei leia võimalusi?

1) Kui sul pole peale kõige elementaarsemate oskuste midagi pakkuda, siis pead konkureerima teiste samasugustega, kellest sai ei erine millegi poolest. Kõrgem pakkumine surub hinna alla.
2) Tahad tegelikult kauem töötada, kuid ületundide eest peab ikkagi täiendavalt maksma, kuid miks maksta täiendavalt kui saab samade oskustega inimese asemele. Ühe inimese asemel töötab hoopis kaks või kolm.
3) Teatud liiki tööpuhul (koristamine, nõudepesemine, pakkija, aednik jne.) võid ennast surnuks rabada, kuid ega sissetulek sellest arvestavalt ei kasva. Kõrgem sissetulek on ikkagi paljuski hariduse (diplomi?!) küsimus.

12. veebruar 2006, kell 23:44  
Blogger Larko said...

Ja Sa oled siis selles veendunud, et haridustase on valiku küsimus? Ainuüksi?

Minu kogemus väidab, et oskuste piiratus pole sugugi ainus põhjus selleks et inimesed ei leia tööturul endale jõukohaseid võimalusi. Tööturg ei reaalses elus tööta niimoodi, et igale oskajale piisab oma oskustele ja tahtmisele vastavalt tööotsi. See võib nii õperaamatutes olla, aga reaalne elu sageli õpetuste järgi ei käi.

13. veebruar 2006, kell 00:07  
Blogger Jüri Saar said...

Jutt sai alguse sellest, et madalam haridusega ja madalama sisstulekuga inimestel on rohkem vaba aega. Kõrgem haridus ja kõrgem sissetulek tähendavad aga enamasti umbes tunni jagu pikemat tööpäeva.

Ma olen paaris kohas seda Vabalogis maininud, kuid enamus otsuseid tehakse piir peal mitte kõik või ei midagi olukorras. Nii nagu januse inimese jaoks on iga järgmine klaas vett vähem väärtuslik kui eelmine nii on ka iga töötatud tunniga. Kui sinu tunni palk on näiteks 100 krooni, siis see viimane ekstra tund ei ole sinu jaoks enam nii väärtuslik kui ekstra tund vaba aega. Kui sinu tunni palk on aga näiteks 10 000 krooni, siis see ekstra tund tööd on tõenäoliselt sulle väärtuslikum kui täiendav tund vaba aega. Nii võtab madalama sissetulekuga inimene viimase tunni meelsamini välja vabas ajas kui täindavas tunnis töös.

"Ja Sa oled siis selles veendunud, et haridustase on valiku küsimus? Ainuüksi?"

Ma julgen väita, et see osa USA rahvastikust kelle jaoks haridus ON valiku küsimus on kordades (ikka mitmetes kordades) suurem kui see, mille jaoks haridustase ei ole valiku küsimus. Loomulikult on teisi mõjutajaid, kuid väga vähesed neist suudavad järjekindlalt piirata inimese võimalusi täiendavaks hariduseks. Keskhariduse omandamine ei käi enamusel elanikkonnast üle jõu ja bakalaureuse kraadiga saab samuti hakkama üha suurem osa elaikkonnast (http://factfinder.census.gov/jsp/saff/SAFFInfo.jsp?_pageId=tp5_education). Ma ei väida, et täiendava hariduse hankimine keskeas oleks sama kerge kui kohe pärast keskkooli, kuid kus tahe, seal võimalus.

"Minu kogemus väidab, et oskuste piiratus pole sugugi ainus põhjus selleks et inimesed ei leia tööturul endale jõukohaseid võimalusi. Tööturg ei reaalses elus tööta niimoodi, et igale oskajale piisab oma oskustele ja tahtmisele vastavalt tööotsi. See võib nii õperaamatutes olla, aga reaalne elu sageli õpetuste järgi ei käi."

Oskused ja haridustase (enamasti väljendatav mingi haridusasutuse lõpetamist tõendava dokumendiga) ei ole kahjuks üks ja see sama. EconLog'is käib juba pikemat aega debatt teemal, mida haridustase siis ikkagi näitab. Soovitan seda diskussiooni sirvida (http://econlog.econlib.org/) vähemalt 5. veebruarini, sest seal on muuhulgas juttu sellest, kui palju on haridustasemel ja oskustele mingit pistmist inimese palkamisega.

Ma pole kunagi väitnud, et oskused on ainus põhjus miks inimesed ei leia tööturul endale jõukohaseid võimalusi. Pigem korduvalt kritiseerides ülereguleeritud tööturge olen mõista andnud, et tööpuuduse peamised põhjused ei tulene mitte inimestest vaid riigi poolt seatud piirangutel alustades miniimumpalgast ning kõrgetest maksudest ja lõpetades jäiga tööseadusandlusega. Seega olen sinuga nõus :)

Mis aga puutub tahtmisesse, siis ma tahan miljonit dollarit juba pikemat aega, kuid keegi ei anna - raisad :P

13. veebruar 2006, kell 02:28  
Blogger Larko said...

Pikemalt seda debati arendamata (et vältida Punase Hanrahaniga sarnast suluseisu) pean nentima, et viimases punktis me kokkulepele ei jõua ega saagi jõudma. Mina nimelt arvan et ilma regulatsiooni oleks tööpuudus veel praegusestki hullem. Aga lepime kokku et selles kokku ei lepi, eks?

Sul on kõrge haridus, oskused ja kange tahtmine, aga dollarimiljonär veel ei ole. Võib-olla kunagi saad, aga võib-olla vajad selleks veel midagi muud kui haridust, oskusi ja tahtmist.

13. veebruar 2006, kell 14:14  
Anonymous Anonüümne said...

Jah, selles suhtes on sul õigus. Mäletan ise kui sai osaletud mingis vestluses televiisoritest Helsingis. Minu soovitus sõpradele põtradele oli selle asemel, et 2 nädalavahetust mööda linnaäärseid gigante ja onoffe luusida, osta see telekas esimesest ettejuhtuvast poest esimese ettejuhtuva hinnaga, kuna see oma vaba aja kukutamine on alati ja ikka kallim kui mingi 50 eurone hinnavõit :-) Või siis teha see nädalavahetus poodides luusimise asemel tööd ja teenida 500 euri....

Samas jälle see kõrgemalt tasutud tüüp saab rohkem tööd sisse osta kui madalama palgaga tüüp. Viimane saab näiteks maja värvimise sisse osta, aga lehti peab ise riisuma ja oma vaba aega tööks kulutama. Esimene saab ka leheriisumise sisse osta ja tema vaba aja kulu ses näites on null. Mingis mõttes võrdsustab see tema kauem töötamist.

Last but not least, ega sul ei ole andmeid Euro vs USA tööl käimise kuludest. Peaasjalikult transa ja sellele kuluv aeg?

13. veebruar 2006, kell 22:28  
Blogger Jüri Saar said...

kapitalist: midagi taolist olen kuskil näinud, kuid pean natuke ringi vaatama. Kui leian, siis panen siia viite.

14. veebruar 2006, kell 01:02  

Postita kommentaar

<< Home