kolmapäev, veebruar 08, 2006

Kaks kirjutist "Karikatuuri sõja" tagamaadest

Tundub, et ma pole ainuke, kelle arvates on Jyllands-Posten'is avaldatud karikatuuride üle lahvatanud vaen ja vägivald kuidagi kummaline. Nii on National Review avaldanud Lorenzon Vidino põhjalikuma artikli, Creating Outrage, poliitilisest manööverdamisest, mida Taanis resideeruv Abu Labani nimeline imam on orkestreerinud vaenu õhutamise nimel:
In September, the imam immediately condemned Jyllands-Posten's cartoons and led protests at the local level. Danish politicians and media, busy with local elections, ignored him. But Abu Laban is not the kind of person who gives up easily.

After having contacted ambassadors from Muslim countries in Copenhagen, he put together a delegation with the goal of touring the Middle East to "internationalize this issue so that the Danish government would realize that the cartoons were not only insulting to Muslims in Denmark but also to Muslims worldwide," as he explained in an interview with "Islam Online". The delegation met with, among others, Arab League Secretary Amr Moussa, Grand Imam of Al-Azhar Sheikh Mohammad Sayyed Tantawi, and Sunni Islam's most influential scholar, Yusuf al Qaradawi. The delegation showed each of these leaders the 12 cartoons published by Jyllands-Posten, along with others that had never been published by any Danish publication. The new cartoons were every more offensive, as showing the Prophet Mohammed with a pig face or having sexual intercourse with a dog. While the delegation claimed that the differentiation was pointed out to their interlocutors, there is no other evidence, and rumors about the more blasphemous images began to circulate in the Middle East. Moreover, the booklet that was presented by the delegation contained several other lies about the "oppression" of Muslims in Denmark, claiming Muslims do not have the legal right to build mosques and are subjected to pervasive racism.
Artiklist on inspiratsiooni ammutanud ka EU Referendumi postitus A politically motivated crisis, kus peatutakse pikemalt poliitilise opportunismil, mida selline juhtum võimaldab - kuidas nii Süüria, Saudi-Araabia kui Palestiina valitsused olukorda enda huvides ära kasutasid:
The point that emerges from all this is that the "Cartoon Wars" have less to do with Islamic sensibilities than they do political manoeuvring by a wide-ranging amalgam of Islamist groups, each for their own particular advantages – including London group where, as we are informed, Gamaa Islamiya is known to operate.

Anyone who thinks this is about freedom of speech, therefore, or about "multiculturalism" or community relations, is sadly deluded. We are being embroiled in a vicious, unprincipled, politically-motivated campaign aimed at securing advantage for the militant Islamic fringe.
Spontaansusest näib kogu intsident kaugel olevat ja tundub, et selliste juhtumite tagamaadest teadmine tuleb meile kõigile kasuks.

6 Comments:

Blogger Marek said...

kui võtta loogiliselt siis lõikavad muslimid selle sõjaga endale valusalt sõrme (või täpsemalt: saevad seda kätt, mis neid veel oksa küljes hoiab). sest visioon molotovi kokteiliga araablasest, kes kulm kortsus valget meest vaatab (huvitav, et Time pole seda veel oma kaanel näidanud), paneb arvatavasti suu kinni enamikel läänemaailma liberaalidel, kes seni on näinud usa lähis-ida poliitikat kui ebainimlikku ja inimõigusi "rängalt" rikkuvat. koomiksisõda loodetavasti kainestab pisut seda naiivselt idealiseerivat suhtumist araabia maade paljudel juhtudel väga fundamelistliku kultuuri, mis vasakintellektuaalide hulgas peale 9/11 on nii moodi läinud. samas see loogika ei pruugi muslimite jaoks kehtida. nagu ei kehti euroopalik mõtteviis tänapäevastest demokraatlikest väärtustest enamikes araabiamaades.

8. veebruar 2006, kell 13:37  
Blogger Jüri Saar said...

Millest mina aru ei saa on see, et moslemid on pöördes sellest, mis kuskil neisse täiesti mitte puutuvas riigis toimub. Endale nõuavad kohtlemist nende reeglite järgi igal pool maailmas aga hakkad rääkima naiste õigustest või sõnavabadusest ja järsku on see kuidagi kultuuriline imperialism ja nad tuleks rahule jätta.

Tehku enda liivakastis nagu tahavad kuni vägivallatsemiseks nõrgemate vastu ei lähe, kuid igasugune õigus nõuda vabandusi tervelt ühiskonnalt selle eest, mida mõned inimesed on avaldanud on absurd.

8. veebruar 2006, kell 17:38  
Blogger Indrek said...

kogu asi on USUS. ja kuna meie oleme uskumatud (moslemite jaoks) siis igasugune meiepoolne käitumine, mis on nende tavade vasta on SOLVAMINE. ja kui nad juhtuvad sellele peale siis nad seda ka kohe välja näitavad ja ütlevad. ja halvemal juhul uskumatut ka teotamise pärast karistavad.

8. veebruar 2006, kell 23:02  
Blogger Marek said...

võibolla olen ma liiga küüniline, aga minule tundub järjest enam, et asi ei ole mitte usus vaid võimus.

9. veebruar 2006, kell 10:36  
Anonymous Anonüümne said...

Jagan arvamust, et pikemas perspektiivis moslemid pigem tõrjuvad teistest uskudest ja ateistidest toetajaid endast kaugemale, kui et kehtestavad euroopas islamitavad. Pole normaalne, et mitut sorti islamiusulisi põgenikke vastu võtnud Taani peab nüüd oma kultuuri ja kombeid nendesamade lahkelt vastu võetud põgenike soovil muutma hakkama! Kui Taanis ei meeldi, siis minge oma koju! Ja kui äkki hakkab meeldima eesti, siis Kallid IMAAMID, te ei ole siia oodatud!

9. veebruar 2006, kell 20:03  
Blogger Indrek said...

usk=võim

ja seda juba maailma loomise algusest saati

12. veebruar 2006, kell 19:38  

Postita kommentaar

<< Home