"La la la la -ma ei kuule sind- la la la.." näpud kõrvades ja ümisedes

Eesti välisminister Urmas Paet 16. jaanuari Päevalehes:

“Mitte ükski riik ei ütle seda, et lepinguga ei peaks edasi minema. Praegune meeleolu on täiesti erinev sellest, milline see oli möödunud aasta esimesel poolel,” ütles Paet. Paeti sõnul ei välista ka Holland, et protsessiga on võimalik edasi minna.

Hollandi välisminister Bernardt Bot 12. jaanuaril Telegraph'is :

Federalist hopes of reviving the draft European Union constitution were snuffed out yesterday when the Dutch foreign minister, Bernard Bot, said the treaty was "dead".

He swept away months of euphemisms and half-truths, as European leaders struggled to avoid being the first to declare an end to the constitutional project, after its rejection in referendums by French and Dutch voters.
. . .
Mr Bot, standing beside Mrs Plassnik (Austria välisminister - Vabalog), said: "We have discussed the constitution, which for the Netherlands is dead."

Suur-Britannia välisminister Jack Straw samas 12. jaanuari Telegraph'i artiklis:

Jack Straw, the Foreign Secretary, said on Tuesday: "Since the best that can be said about the draft constitutional treaty is that is in limbo, which is somewhere between Heaven and Hell, it is difficult to argue that it is not dead."

Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ratifitseerimise jätkamine on aja raiskamine, mis ei tohiks olla mingiks prioriteediks. See dokument peaks riiulil tolmu koguma mitte ringlema Riigikogus või selle komisjonides.

Millega tegelevad aga meie ajakirjanikud? Nende suutmatus Euroopa Liidust midagi kirjutada, mis neile pole ette söödetud on hämmastav. Kuhu on jäänud kaua lubatud diskussioon, mille eestvedajaks peaks olema ajakirjandus - miks ei toimu mingit avaliku arutelu selle üle, millist rolli hakkab Euroopa Liit mängima meie seadusandluse kujundamisel (juba mängib!) ja mille üle jääb õigus otsustada koju? Kas on midagi, milles me jätame lõpliku otsustus õiguse Eestisse ja kui on, siis millal ja kes selle selgelt välja ütleb?

Põhiseaduslik leping on veel üpris lihtne teema võrreldes näiteks Gallileo implikatsioonidega või ühise kaitsepoliitika arenguga. Meie ajakirjanduse suutmatus neid küsimus lahata kurvastab mind, kuid mingi Kadrioru "peoskandaali" taustal juba masendab, sest kui Euroopa Liit ei lagune järgmise 10 aasta jooksul tehakse praegu otsuseid ka järgmiste põlvkondade eest.

Äkki ma pole piisavalt põhjalikult otsinud?

Vähemalt on olemas blogid nagu EU Referendum, mis kirjutavad Euroopa Liidu ametnike ja poliitikute sahkerdamisest - midagi neile, kellele läheb rohkem korda ka see, mis toimub enda konnatiigist kaugemal.