teisipäev, august 09, 2005

Miks pole keegi veel Tuiksood vallandanud?

Tänases Postimehes taunib Carri Ginter arvamusloos Riigi rahaga konkurentsi moonutamas põllumajandusministri soovi riigirahadega kohalikele põllumajandussaadustele reklaami teha:

Milleks siis ikkagi on vaja sekkuda tarbija valikusse – peamiseks eesmärgiks on mõjutada teda loobuma imporditavast kaubast omamaise kauba vastu.

Heaks näiteks siinkohal on kaheksakümnendate algusest kaasus, kus Iiri valitsus toetas kampaaniat «Buy Irish», mille käigus muu hulgas töötati välja ka toodetele «Buy Irish» logo (kaasus C-249/81 Komisjon vs Iirimaa). Kuigi valitsus ei olnud kampaania otsene läbiviija, tehti seda riigi rahade eest. Euroopa Kohtu lahendiga tunnistati süsteem ühenduse reeglitega vastuolus olevaks.

Kohus nägi läbi Iiri valitsuse programmi tegeliku eesmärgi, milleks oli impordi asendamine riigisisese toodanguga.

Selline sekkumine tarbija valikusse läheb aga vastuollu ühisturu eesmärkidega.

Kuidas me saakski rääkida piirideta ühisturust, kus kaubad ja teenused liiguvad vabalt, kui riigid siiski üritavad iga hinnaga mõjutada tarbijaid loobuma teistest liikmesriikidest tulevatest kaupadest?

Asjalik ja konkreetne jutt, kus jõutakse samale järeldusele, mis Vabalogis peaaegu kolm kuud tagasi, 19. mail, kui Tuiksoo enda võhiklust Euroopa asjadest esimest korda demonstreeris.

Miks see inimene veel põllumajandusministrina jätkab? Mis alust on mul arvata, et Tuiksoo enda teadmatusega meile veel mingeid trahve kaela ei tõmba?

2 Comments:

Blogger Andreas said...

Kuigi ma pean sinu mõttekäiku printsipiaalselt õigeks, ei ole paraku võimalik täna öelda, et Euroopa Komisjon konkurentsiõiguse kohaldamise järelvalvet siiski liiga agressiivselt teostaks. Seni kuni EL eelarvest pool läheb CAPi (ja sellest kümme korda väiksem on nende inimeste protsent, kes tegelikult on põllumajanduses hõivatud), võivad nii Prantsuse, Itaalia kui ka Kreeka põllumajandusettevõtjad end turvaliselt tunda. Rääkimata tegelikult täiendavatest kaasustest nii krediidiasutuste kui ka transpordiettevõtete vallas, kus mitmed riigid üsna rahulikult lasevad ettevõtjad ühendusesisest konkurentsireeglistikku riivata.

Täiendav aspekt on EL konkurentsivabaduse loogika vastuolu sarnase loogika kehtivusega meie koduplaneedil universaalselt. Seni kuni (vähemalt näiliseltki) kehtib ühenduse-sisene vaba konkurentsi ruum, mis samas piirab globaalset konkurentsi (mille humanitaarses mõõtmes moraalseks hinnaks on üldiselt nälgiv Aafrika), on raske Tuiksoole midagi ette heita.


Tolliliiduna

9. august 2005 19:46  
Blogger Andreas said...

Kuigi ma pean sinu mõttekäiku printsipiaalselt õigeks, ei ole paraku võimalik täna öelda, et Euroopa Komisjon konkurentsiõiguse kohaldamise järelvalvet siiski liiga agressiivselt teostaks. Seni kuni EL eelarvest pool läheb CAPi (ja sellest kümme korda väiksem on nende inimeste protsent, kes tegelikult on põllumajanduses hõivatud), võivad nii Prantsuse, Itaalia kui ka Kreeka põllumajandusettevõtjad end turvaliselt tunda. Rääkimata tegelikult täiendavatest kaasustest nii krediidiasutuste kui ka transpordiettevõtete vallas, kus mitmed riigid üsna rahulikult lasevad ettevõtjatel ühendusesisest konkurentsireeglistikku riivata.

Täiendav aspekt on EL konkurentsivabaduse loogika vastuolu sarnase loogika kehtivusega meie koduplaneedil universaalselt. Seni kuni (vähemalt näiliseltki) kehtib ühenduse-sisene vaba konkurentsi ruum, mis samas piirab globaalset konkurentsi (mille humanitaarses mõõtmes moraalseks hinnaks on üldiselt nälgiv Aafrika), on raske Tuiksoole midagi ette heita.

9. august 2005 19:48  

Postita kommentaar

<< Home