Kui riigil pole vanglate jaoks raha, siis äkki erasektoril on?

Alex Tabarrok blogist Marginal Revolution käsitles esmaspäeval vanglate teenuse erastamist ja sellega kaasnevat (peamiselt positiivset) ning arendas teemat edasi eile lähtudes mõnedest kriitilisematest kommentaaridest. Üks huvitavamaid punkte tema argumentatsioonis:

We should not be surprised that private prisons are cheaper. Mueller (2003), for example, looks at 71 studies comparing public and private firms from Australian airlines, to German mail delivery, to Indian manufacturers. In only 5 of 71 studies were public firms found to be more efficient. In 56 studies private firms were more efficient (the remaining studies found no difference). Tellingly, the private firms were most efficient in the least regulated industries.

Teema peaks eestlastelegi huvi pakkuma, eriti Postimehes ilmunud Rein Langi intervjuu taustal, kust võis leida ka järgmise mõttetera:

Oponendid ütlevad, et paneme ta siis Tartusse, kambertüüpi vanglasse?

See oleks Ameerika tee, kuid ameeriklased pole kuritegevusevastases võitluses olnud just eriti edukad.

Aga olgu, arutame selle üle, et teeme kõik vanglad kambertüüpi karistusasutusteks. Üks vangimaja maksab praegustes hindades 800 miljonit krooni, ehk isegi ligi miljard. Kui jääme 4500 vangi juurde, on meil vaja vähemalt neli sellist vanglat. Tartu on, Jõhvi tuleb, kaks ehitame juurde. Nüüd küsigem, kust võetakse need kaks miljardit lisakrooni vangimajadele. Kas see on ikka mõistlik? Mina väidan, et ei ole.

Siin tuleb mängu mõiste «kriminaalökonoomika». Paneme inimese vangimajja, kus tema üks kuu maksab riigile vähemalt 5500 krooni ja ta ise sealt midagi tagasi ei tooda.

Nagu ärksamad kodanikud on juba täheldanud on ka vangla asutus, kus on omad püsikulud, mis vangide vähendamisest sugugi vähene. Langi poolt mainitud 5500 krooni kuus võib 1000-1500 vangi lahti laskmise tagajärjel osutuda 6500 või isegi 7500 krooniks.

Kui Eestis on tõesti praeguse seisuga puudu 2 vanglat ja riigil selle jaoks raha ei ole (prioriteedid on teised), siis tasub tõsiselt mõelda erasektori lahendustele. Ma arvan, et isegi Eestis oleks eravangla tõsiselt võetav lahendus.

Mõni aeg tagasi õnnestus kuskilt (vist ETV'st Profits of Punishment) näha dokumentaalfilmi eravanglatest USA, kus tuli välja ka see, miks eravanglad on odavamad: ulatuslikum tehnoloogia kasutamine, mis võimaldab püsikulusid vähendada.

Valvuritel polnud isegi mitte relvi ja neid oli üllatavalt vähe. Vange jälgiti pidevalt kaameratega ning suunati ühest suurest juhtimiskeskusest, kust oli võimalik avada uksi ja vajadusel vange korrale kutsuda.

Mõnele tööpuuduses virelevale piirkonnale Eestis võiks eravangla olla võimalus pakkuda inimestele tööd (valvurid, administraatorid, koristajad, isegi õpetajad) ja hoida elus maapiirkondi ilma ulatuslike dotatsioonideta.