laupäev, juuni 04, 2005

Kas vaba turumajandus vajab religiooni?

Sattusin täna lugema The Wilson Quartely's ilmunud arvustust (via Arts & Letters) raamatust Sacred and Secular: Religion and Politics Worldwide. Raamat ise proovib vastata küsimusele, millist rolli mängib religioon tänapäeva ühiskondades ja seda teaduslikust/akadeemilisest vaatenurgast.

Järgnev lõik tuletas mulle aga meelde ühe huvitava inimesega mõni aeg tagasi peetud kirjavahetust:
Norris and Inglehart’s theoretical explanation of religion’s current condition will be more controversial: a revised version of the secularization thesis, which they base on the “existential security” offered by religion. In contrast to Weber’s view of modernization as “rationalization,” or Durkheim’s as “differentiation,” they trace the growing irrelevance of religion in the modern world to the fact that people can take security for granted. The more secure people become in the developed world, the more they loosen their hold on religion; religion, meanwhile, retains its authority among the less secure but faster-growing populations of the less developed world. “The result of these combined trends,” the authors conclude, “is that rich societies are becoming more secular but the world as a whole is becoming more religious.”
Ma kaldun üha rohkem ja rohkem arvama, et usklik ühiskond, mis on suutnud modernismiga enam-vähem kohaneda, võimaldab turumajandusel märksa vabamalt areneda kui ilmalik ühiskond, mis on religioonist loobunud ning otsib uusi universaalseid väärtusi mujalt - peamiselt riigilt.

Kui võtta aluseks veel eelnev tsitaat ja seal välja käidud "eksistentsiaalse julgeoleku" tees, siis võiks ju väita, et ameeriklased suudavad turumajandusega kohaneda paremini kuna seal tagab paljude jaoks "eksistentsiaalse julgeoleku" usk. Samas tagab ilmalike eurooplaste "eksistentsiaalse julgeoleku" inimeste eludesse üleliia (minu arvamus) sekkuv "heaoluriik", seda peamiselt läbi sotsiaaldemokraatliku poliitika, kus haridus, teenistus, töö, ravi- ja pensionikindlustus on kõik tagatud riigi poolt, mis ühtlasi üritab vähendada igasugust turumajandusega kaasnevat riski.

2 Comments:

Blogger Jüri Saar said...

Kunagi märtsikuus kirjutasin postituses mainitud kirjavahetuses: "Ma pean natuke rohkem seda mõtet seedima, kuid mulle tundub, et ameeriklaste positiivsem suhtumine ettevõtlusesse ja ärisse on tingitud suurest kaalust, mida religioon omab nende kultuuris. Tegutsetakse rohkem tahtest midagi teha, kui raha kokku ajada. Meil kipub esialgu veel raha peamine olema, kuid kui mõned eelarvamused ettevõtluse suhtes kaoksid, siis näeks rohkem inimesi ettevõtluses ennast teostamas. Ka kultuuri jaoks on siin omad võimalused rohkem kui olemas...PöFF vist päris hea näide."

4. juuni 2005 23:53  
Blogger Paul said...

Juba Karl Marx kirjutas, et usk on oopium rahvale. Kaldun pigem arvama, et ameeriklaste suurem "armastus" turumajanduse vastu ei tule põhiliselt mitte usu poolt antud turvatundest vaid rohkem asjaolust, et usk suunab neid autoriteetide poole, kes on jällegi turumajanduse eestvedajad. Ehk teisisõnu -Marxil on õigus: usu läbi (või seda ära kasutades) on valitsejatel lihtsam valitseda ja oma eesmärke saavutada.

5. juuni 2005 15:45  

Postita kommentaar

<< Home