Res Publica viljeleb Tallinnas e-populismi
Minu definitsioon populismist: idee, mis esmapilgul jätab positiivse ja õigustatud mulje, kuid mis väiksemagi mõttetöö tagajärjel enda võlu kiiresti kaotab.
Case in point - Res Publica tahab tallinlastele pakkuda tasuta internetti:
Kas linn ehitab välja enda infrastruktuuri või hakkab olemas olevat teenust doteerima? Isegi kui tegu oleks uue võrguga ja see oleks WiFi põhine, siis kes teenust hakkab pakkuma? Linn? Kes linnale teenust pakub? Mis saab teistest pakkujatest - nad ei oleks tasuta teenuste kõrval enam konkurentsivõimelised? Sisuliselt kehtestaks linn munitsipaalmonopoli - kuidas reageerivad konkurentsiamet, eraettevõtted ja kas see ei lähe vastuollu Euroopa Liidu konkurentsialase seadusandlusega?
Milliseks osutub teenuse kvaliteet? Milliseks osutub teenuse kvaliteet ühe aasta pärast, kui tasulist interneti püsiühendust pakub ainult üks firma, sest teised suretati linna poolt välja?
Mis piirkondi arendatakse eelisjärjekorras, sest olgem ausad, kuskilt ei tule suurt töömeeste armeed, kes samaaegselt kõikjal uut võrku üles seaks. Millal jõuaks "tasuta" interneti püsiühendus Tallinna äärealadele?
Palju on Tallinnas vanemat elanikkonda, kes ei ole internetist üldse huvitatudki? Palju on Tallinnas inimesi, kellel pole kodus arvutit - kas neile kingitakse arvutid või pistavad nad kaabli endale p...e, püüavad WiFi signaali juustega? Kas ettevõtted saavad ka tasuta interneti? Kui ei, siis kuidas seda on plaanis piirata? Aga FIE'd?
Res Publica PR-masin väidab, et see tõstab tallinnlaste "konkurentsivõimet ja muudab Tallinna talentide linnaks". Loomulikult, tühja nendest koolidest, las lapsed surfavad internetis ja saavad "talentideks". Ja kindlasti aitab internet kaasa koristajate, kokkade, juuksurite, müüjate, bussijuhtide ja paljude teiste teenindavate töötajate konkurentsivõime kasvule.
Kui minnakse dotatsiooni teed ja need, kellel ei ole interneti saavad mingi rahalise kompensatsiooni, siis jääb üle ainult küsida: miks kuradis meid maksudega kooritakse kui pärast raha tagasi antakse? Äkki jätaks raha inimestele kätte ja väldiks bürokraatiat, mõttetuid lisakultusi?
Praegu kättesaadava informatsiooni põhjal on Res Publica initsiatiivi näol tegu rumalusega.
TÄIENDATUD: Peeter Marvet samal teemal - mulle jättis kahjuks liiga usutava mulje sellistele initsiatiividele eelneva diskussiooni "näidis".
Case in point - Res Publica tahab tallinlastele pakkuda tasuta internetti:
Res Publica läheb sügisestele võimalikele koalitsiooniläbirääkimistele ettepanekuga hakata kõigile tallinlastele pakkuma tasuta internetiühendust.Kuidas seda ettevõtmist finantseeritakse? 40 miljoni krooni eest saab nii üht kui teist ja selle summa suunamine internetiühendusele tähendab teiste investeeringute tegemata jätmist. Aga kas ma peaks tõesti uskuma, et "tasuta" interneti püsiühendus on ühekordne kulutus?
«Tasuta interneti püsiühendus parandab kõigi tallinlaste konkurentsivõimet ja aitab Tallinnal kujuneda talentide linnaks,» ütles Res Publica liige ja Tallinna abilinnapea Toivo Promm.
/.../
Hinnanguliselt kuluks kõigile linlastele tasuta kiire interneti pakkumiseks 40 miljonit krooni.
Kas linn ehitab välja enda infrastruktuuri või hakkab olemas olevat teenust doteerima? Isegi kui tegu oleks uue võrguga ja see oleks WiFi põhine, siis kes teenust hakkab pakkuma? Linn? Kes linnale teenust pakub? Mis saab teistest pakkujatest - nad ei oleks tasuta teenuste kõrval enam konkurentsivõimelised? Sisuliselt kehtestaks linn munitsipaalmonopoli - kuidas reageerivad konkurentsiamet, eraettevõtted ja kas see ei lähe vastuollu Euroopa Liidu konkurentsialase seadusandlusega?
Milliseks osutub teenuse kvaliteet? Milliseks osutub teenuse kvaliteet ühe aasta pärast, kui tasulist interneti püsiühendust pakub ainult üks firma, sest teised suretati linna poolt välja?
Mis piirkondi arendatakse eelisjärjekorras, sest olgem ausad, kuskilt ei tule suurt töömeeste armeed, kes samaaegselt kõikjal uut võrku üles seaks. Millal jõuaks "tasuta" interneti püsiühendus Tallinna äärealadele?
Palju on Tallinnas vanemat elanikkonda, kes ei ole internetist üldse huvitatudki? Palju on Tallinnas inimesi, kellel pole kodus arvutit - kas neile kingitakse arvutid või pistavad nad kaabli endale p...e, püüavad WiFi signaali juustega? Kas ettevõtted saavad ka tasuta interneti? Kui ei, siis kuidas seda on plaanis piirata? Aga FIE'd?
Res Publica PR-masin väidab, et see tõstab tallinnlaste "konkurentsivõimet ja muudab Tallinna talentide linnaks". Loomulikult, tühja nendest koolidest, las lapsed surfavad internetis ja saavad "talentideks". Ja kindlasti aitab internet kaasa koristajate, kokkade, juuksurite, müüjate, bussijuhtide ja paljude teiste teenindavate töötajate konkurentsivõime kasvule.
Kui minnakse dotatsiooni teed ja need, kellel ei ole interneti saavad mingi rahalise kompensatsiooni, siis jääb üle ainult küsida: miks kuradis meid maksudega kooritakse kui pärast raha tagasi antakse? Äkki jätaks raha inimestele kätte ja väldiks bürokraatiat, mõttetuid lisakultusi?
Praegu kättesaadava informatsiooni põhjal on Res Publica initsiatiivi näol tegu rumalusega.
TÄIENDATUD: Peeter Marvet samal teemal - mulle jättis kahjuks liiga usutava mulje sellistele initsiatiividele eelneva diskussiooni "näidis".
posted by Jüri Saar at 3:46 PM
2 Comments:
1. Wifi munitsipaalvõrgud pole midagi uut ei siin ega sealpool lompi http://www.wifi.ee/?p=news&lang=est&id=854
2 tegemist Idee tasandi mõttega elik küsida sedavõrd teravas toonis nt Millal jõutakse äärealale on veidi ennatlik?
3. Etteheide, et kõikidel inimestel pole arvutit on demagoogia sest see et minul autot ei ole ei pane mind veel arvama, et milleks ehitab Tln linnavalitsus sõiduteid rohkem kui jalgratta teid
4. Tõepooleset äri üheks eelduseks on teabe saamine ja levitamine ja Internet selleks vägagi hea võimalus
aga muidu mulle sinu arvamused meeldivad... seekord olid sa minu meelest veidi "äkiline" oma väljaütlemistes
Täna märkuste eest, kuid:
1. Kuigi viide minu jaoks ei töötanud, siis mäletan hästi, et Kristiine linnaosa taheti WiFi'stada. Ühes uuemas postituses tuli ka USA võrkudest juttu.
2. Küsida tasub sellepärast, et kui võrku ehitab munitsipaal, siis tuleb hakata tegema valikuid sellest, kust alustatakse ja kus lõpetatakse. Mingi ametnik ütleb, et siit alustame ja seal lõpetame ning kui temale mingi piirkond mingil põhjusel ei meeldis, siis jätab selle viimaseks. Seega samal ajal kui teised naudivad tasuta interneti maksad sina enda ja teiste ühenduse eest.
3. Ma ei ole sinu demagoogia süüdistusega nõus. Interneti installeerimine on erasektori poolt pakutav teenus, mis valdava enamuse eestlaste jaoks igati taskukohane ning konkurentsi tõttu on paljudel võimalik valida teenusepakkujate vahel. Kuna ühendus läheb otse sulle koju, siis on võimalik sinult ka tasu võtta. Kui vanuril ei ole arvutit, siis pole internetiga midagi teha. Kui vanuri pole jalgratast või autot on tal doteeritud ühistransport.
Teid ei hakka ükski eestalne enda raha eest ehitama (maksma kellelegi et ta ehitaks), see oleks lihtsalt liiga kallis. Tavalisi teid eelistatakse rattateedele aga sellepärast, et lisaks ühistranspordile (vajalik vanematele ning nõrga tervisega või jalgrattata inimestele ja loomulikult väike lastega emadele ja invaliididele jne) kasutab teid ka teenindav transport, kiirabi, tuletõrje - keegi neist ei jõuaks õigeagselt sinuni jalgrattaga.
Kas sa sõidad talvel hangede vahel jalgrattaga või kasutad ühistransporti, mis liigub...mitte jalgratta teel?
4. Kui äridele on samuti WiFi tasuta, siis kuidas tagatakse piisavalt hea teenuse kvaliteet? See tähendab suuri investeeringuid võimsusesse ja mingist lihtsast või elemenaarsest lahendusest peab sellisel juhul loobuma. Inimesi, kes interneti kasutavad vähe või üldse mitte pole sugugi vähe.
Maksudest rahastakse peamiselt ikkagi avalike kaupu (see ei ole päris nii, kuid peaks olema...minu arvates) ja teed ning tänavavalgustus on avalikud kaubad. Tallinna teede ehitamiseks tuleb raha näiteks bensiiniaktsiisist, mida maksavad kõik autojuhid mitte jalgratturid.
Kui vähegi võimalik peaks teenuse kulud katma teenuse kasutaja, siis on võimalik valdia, teenuse osutajate vahel, ostustada hinna või kvaliteedi kasuks. Teede puhul on tegu suurte investeeringutega ja seega peab keegi raha koguma teiste eest või välja mõtlema finantseerimisskeeme. Alternatiivi mina eisalgu veel ei näe.
Lõpetuseks küsiks, et kui sul oleks valida kas tasuta vesi või tasuta internet, siis kumma sa valiksid?
Täna kommentaari eest, pani mõtlema.
Postita kommentaar
<< Home