Mitte MÖTE vaid MÖTTETUS?
Täna ilmus siis Päevalehe vahel Möte, milles pidin taas kord pettuma. Kinnitust leidis ka üha süvenev veendumus, et sotsioloogiaga tegelevad inimesed kas lihtsalt ignoreerivad seda, mis majandusteaduses toimub või pole seda suutelised endale selgeks tegema.
Ma ei ole enda arvates eriti nõudlik inimene, kuid elementaarsed tõed võiks ikka enne selgeks teha kui ajalehtedesse kirjutatakse.
Poliitiline maailmavaade, mis Mötest välja koorus on samuti masendavalt ühekülgne: korporatsioonid -pahad, riik - hea; tarbimine - paha, askeetlikus - hea; eile - hea, homme - paha...kahtlaselt sotsiaaldemokraatia maiguline.
Veel mõned küsimused: miks said tarbimise ja sisuliselt ka kaubanduse teemadel sõna sotsioloogid aga mitte majandusteadlased? Ma ei arva, et Möte peaks olema 50-50 majandusteadlaste ja sotsioloogide vahel jaotatud, kuid ühest majandusteadlasest oleks piisanud, isegi inimesest, kes oleks selgitanud vabakaubandust, turumajandust ja toonud välja seda, kuidas turumajandus on inimtsivilisatsiooni edasi viinud, võimaldanud paljudele seda, mis 100 aastat tagasi oli võimatu.
Eestis on säravaid majandusteemadel kirjutajaid maru vähe ja nemadki tegelevad pigem enda teadusega kuskil pool salaja. Aega ajalt torkab mõni Rasmus Pikkani või Hardo Pajula või Kaire Põder silma, kes käsitlevad majandusteadust natuke laiemalt, kuid enamasti kirjutavad nad millestki konkreetsest ja ei leia aega ümber lükata kõiki neid eelarvamusi/valearusaamu, mida osad sotsioloogid meelsasti tõe pähe serveerivad.
Ma ei leia, et majandusteadus oleks midagi sellist, milles inimesed orienteeruda ei suudaks. Jah, majandusteadus näeb kole matemaatiline välja, kuid seda pigem sellepärast, et Eestis viljeletaks ökonomeetriat (Tartu ja TTÜ), mis põhjustab olukorra, kus põhimõttelisi küsimus ei soovita ega osata lahata ka majandusteaduses vähem orienteeruvatele inimestele arusaadavas keeles. Tegeletakse enda arvutuste ja valemitega - "tahvliökonoomika" ja inseneriprobleemidega - mille seose reaalse maailmaga on kohati liigagi küsitav, kuid mida siiski uljalt analüüsiks nimetatakse.
Tõenäoliselt tuleb ise natuke konkreetsemalt kui blogis hakata kirjutama majandusest ja vähemalt proovida inimesi panna mõtlema sellele, et kõik, mis näeb hea ja õilis välja ei pruugi seda olla. Enne peab aga endale mõned asjad selgeks tegema ning mitukümmend raamatut läbi lugema....
Ma ei ole enda arvates eriti nõudlik inimene, kuid elementaarsed tõed võiks ikka enne selgeks teha kui ajalehtedesse kirjutatakse.
Poliitiline maailmavaade, mis Mötest välja koorus on samuti masendavalt ühekülgne: korporatsioonid -pahad, riik - hea; tarbimine - paha, askeetlikus - hea; eile - hea, homme - paha...kahtlaselt sotsiaaldemokraatia maiguline.
Veel mõned küsimused: miks said tarbimise ja sisuliselt ka kaubanduse teemadel sõna sotsioloogid aga mitte majandusteadlased? Ma ei arva, et Möte peaks olema 50-50 majandusteadlaste ja sotsioloogide vahel jaotatud, kuid ühest majandusteadlasest oleks piisanud, isegi inimesest, kes oleks selgitanud vabakaubandust, turumajandust ja toonud välja seda, kuidas turumajandus on inimtsivilisatsiooni edasi viinud, võimaldanud paljudele seda, mis 100 aastat tagasi oli võimatu.
Eestis on säravaid majandusteemadel kirjutajaid maru vähe ja nemadki tegelevad pigem enda teadusega kuskil pool salaja. Aega ajalt torkab mõni Rasmus Pikkani või Hardo Pajula või Kaire Põder silma, kes käsitlevad majandusteadust natuke laiemalt, kuid enamasti kirjutavad nad millestki konkreetsest ja ei leia aega ümber lükata kõiki neid eelarvamusi/valearusaamu, mida osad sotsioloogid meelsasti tõe pähe serveerivad.
Ma ei leia, et majandusteadus oleks midagi sellist, milles inimesed orienteeruda ei suudaks. Jah, majandusteadus näeb kole matemaatiline välja, kuid seda pigem sellepärast, et Eestis viljeletaks ökonomeetriat (Tartu ja TTÜ), mis põhjustab olukorra, kus põhimõttelisi küsimus ei soovita ega osata lahata ka majandusteaduses vähem orienteeruvatele inimestele arusaadavas keeles. Tegeletakse enda arvutuste ja valemitega - "tahvliökonoomika" ja inseneriprobleemidega - mille seose reaalse maailmaga on kohati liigagi küsitav, kuid mida siiski uljalt analüüsiks nimetatakse.
Tõenäoliselt tuleb ise natuke konkreetsemalt kui blogis hakata kirjutama majandusest ja vähemalt proovida inimesi panna mõtlema sellele, et kõik, mis näeb hea ja õilis välja ei pruugi seda olla. Enne peab aga endale mõned asjad selgeks tegema ning mitukümmend raamatut läbi lugema....
posted by Jüri Saar at 5:19 PM
5 Comments:
tõsi ta on.. MÖTTETUS taas teoks ja paberile pandud..
aa see et sa selel läbi lugesid.. mhmm.. ma suutsin vaid tegelastele korra pilgu pelae visata.. ja selgus kohe et miski jamaga taas hakkama saadud..
Tunnistan, kõik ma ei lugenud, kuid natuke kõigist küll. Just sinna maale, kui vererõhk hakkas tõusma ja tekkis meeleheite tunne. Seega eriti kaugele enamusega ei jõudnud.
Hmmm, arvan, et sa teed praegu kiireid üldistusi ilma teemasse süvenemata ja erapoolikult.
Harrastasin kiirlugemist kõigi artiklite kallal, mõned lugesin lausa rida-realt läbi ning ei täheldanud, et oleks enamuses selline must-valge teemakäsitlus olnud, nagu sa väidad.
Üks artikkel oli isegi täiesti tarbimist pooldav. Autoriks küll Linnar Priimägi, mis muidugi on omajagu naljakas, kuid seal on rõhutud sellele, et tarbimine on aidanud inimkonda, kuigi sa väitsid, et sellist artiklit pole.
Esimeses kuues artiklis on minu arusaamist mööda vaadeldud tarbimist ja sellega seoses toimunud muutusi võrreldes tänapäeva ja nõukogude ajaga. Ja teemakäsitlus on puhtalt ühiskonnas toimunud muudatustest ja protsessidest ning inimeste suhtumiste ja arvamuste kujunemisest, millega sotsioloogid tegelema peavadki, kuna see on nende eriala.
Ei täheldanud ma nendes esimestes artiklites vanade aegade tagasiigatsemist või tarbimise mahategemist, tarbimist on vaadeldud kui üht ühiskonna osa ning võrreldud erinevusi eilse ning tänase päeva vahel.
Seitsmendas artiklis on natukene sellist tarbimisvastast tunnet, kuid enamjaolt käsitletakse naiste ja meeste rolli "shoppamises".
8-s artikkel ja siis veel 9-s, 10-s ja 12-s on sellised, mis on kas tarbimise või näiteks kloonimise osas negatiivselt meelestatud.
Nii et ma ei mõista sinu väljendatud arvamust nagu MÖTE levitaks poliitilist maailmavaadet nagu tarbimine oleks paha, sest 12-st artilklist võib sellist läbivat mõtet välja lugeda vaid 4,5-st!!
Teiseks selline teema, et kuigi ma pole MÖTEt kordagi varem lugenud, siis ilmselt ongi tegemist sellise arvamuslehega. Ja see kuidas nad tasakaalustavad seda on nende enda probleem. Näiteks Äripäev on suhteliselt paremale kaldus, kus ettevõtjad arvamust avaldavad. Ju siis Eestis ongi mõeldud igale grupile oma koht ideede avaldamiseks?!
Kolmandaks soovitaks vaadata filmi The Corporation (2003), mis käsitleb sellist suurepärast teemat nagu inimese väärtuseid ja tegutsemisviisi indiviidina ja korporatsiooni esindajana. Igati hariv film.
Tjah, kuidagi (hale)naljakas oli lugeda seda arvamusavaldust viimase Mötte kohta. Saime teada, et sotsioloogid ei tea asjast õieti midagi ja tõtt öelda on ka majandusteadlased pisut teise suunitlusega kui antud juhul vaja oleks. Et puusse on pannud nii toimetus kui ka autorid/intervjueeritavad. Saan nii aru, et kõige parem oleks, kui ajakiri poleks üldse ilmunud. Leian, et kui olla ettevaatlikum väljenditega a la "elementaarsed tõed", "tõe pähe serveerima" jne, siis vast ei süvene edasi ka veendumus sotsioloogide (ja üldse kõikide TEISTE) suutmatusest.
Ja mind ikkagi huvitab bloggeri arvamus nt Kaplinski - kes minu arvates oli seekord lausa uskumatult tasakaalustatud ja vaat ei positiivnegi - artikli kohta. Sisuliselt.
Tundub, et lugejad hoiavad bloggeri ausana :)
Ma ei hakka kõiki Möttes ilmunud artikleid ja intervjuusid analüüsima, sest see võttaks üüratult aega ja tõenäoliselt ei pakuks just eriti paljudele huvi. Aga siiski, sain pealiskaudsuse eest pragada ja tõesti, lugesin Mötet pealiskaudselt. Lugenud kommentaare otsustasin kõik otsast lõpuni läbi lugeda ja leian, et midagi ülekohtust minu kirjutatus ei olnud.
Pigem täpsustaks üht teist. Ma ei kirjutanud, et sotsioloogid midagi ei tea vaid et mõned elementaarsemad kontspetsioonid nagu turumajandus ja tööjaotus oleks abiks mitmekülgsema arusaama kujundamisel.
Majandusteadlastega on aga probleem selles, et vähemalt Eestis majandusteadus ökonomeetriaga piirnebki. Kui sul ei ole pool uurimusest arvutused ja abstraksed elukauged mudelid, mis mingite teooriatega mängivad, siis pole ka asja majandusteadusesse. Ülispetsialiseerumise tulemusena kirjutatakse ülivähe mitte spetsialistidele. Ega maailmas tervikuna olukord eriti parem ei ole, kuid mõned lootust andva tendentsid siiski on...USAs.
Tõesti, minu kirjutatust võib jääda mulje, et Möte oleks võinud ilmumata olla, kuid tegelikult olen ma lihtsalt kade :)
Miks ei panda kokku sarnast majandusteemalist lehte, kus saab kajastada mõtteid natuke pikemalt ja mitmekülgsemalt? Kas probleem on kirjutajates või potentsiaalsetes lugejates? Ok, eraldi leht ei paku huvi, kuid mõni majandustagataustaga inimene võiks siiski sõna sekka öelda - majandusteadus ju ikkagi sotsiaalteadus enne kõike.
Nagu "kg" märgib, siis tõesti "elementaarsed tõed" ja sarnased väljendid on...järsud ning võivad alust anda eelarvamusteks, seega pärsida diskussiooni, mida ma tegelikult teha ei taha.
John Doe: lugenud läbi kõik artiklid otsast lõpuni jäi mulle ikkagi mulje, et tarbimine - eriti millegi odava - on negatiivne nähtus, mida tuleks vähendada, sest inimesed ei ole õnnelikud, ei tea mida nad teevad, hindavad ja väärtustavad valesid asju, mis tähendab, et nende väärtushinnangud oleskid nagu valed.
Mis maailmavaatesse puutub, siis ei väitnudki, et ta mingit konkreetset maailmavaadet levitab, pigem et inimesed, kes seal kirjutavad näivad suht sarnast mõtteviisi viljelevat, mis minul lihtsalt seostub sotsiaaldemokraatiga. Vabalog ei pretendeerigi erapooletule teadusblogi staatusele. Avaldan siin enda arvamust - vahel lohakamalt, vahel konkreetsemalt, kuid enda arvates siiralt enda veendumustest ja arusaamadest lähtuvalt.
Muide, ma kaalusin pikalt, kas tuua Priimäge eraldi välja, kuid ka temal pöörab lõpp ära ja muutub vähegi odavama kauba vastu vaenulikuks. Probleem on selles, et just odavam kaup on see, mis tuleb piirkondadest, mis raha kõige rohkem vajab.
Nagu eelpool kirjutasin, siis natuke kadedaks teeb meele, et sotsioloogidel on võimalus pikemaid kirjutisi avaldada, samas ku Äripäevas on ainult üks lehekülg.
Lõpetuseks Kaplinskist. Tõesti, tavalisest tasakaalustatum, kuid tema "lahendustega" ei saa ma nõustuda.
Olen juba varem kirjutanud sellest, kuidas inimpotentsiaali keeruliste probleemide lahendamisel alahinnatakse ning kuidas tuleviku projektsioone (ennustusi) tehes lähtume sellest, et probleemidele, mis meid vaevavad ei leita lahendusi, isegi mitte väliaegseid. Ehk siis probleemid muutuvad teravamaks aga lahendused jäävad samaks.
Aitäh teile kõigile.
Postita kommentaar
<< Home