teisipäev, veebruar 08, 2005

Poliitilise tsirkuse järjekordne hooaeg on alanud

Mõned päevad tuure kogunud "dokumendiskandaal" on jõudmas lõpp-mänguni, mis võib lõppeda Ojulandi tagandamisega ja võib-olla isegi koalitsiooni lagunemisega. See, et Ojulandi asutakse tagandama enne kui lõplikud uurimuse tulemused käes, haiseb aga poliitilise manööverdamise järgi.

Ega seal eriti midagi imestada ei ole.

Res Publica peab kuidagi enne järgmisis valmimisi Reformierankonda peedistama, sest muidu võib nende saak jääda kohalike omavalitsuste valimistele kesisemaks Europarlamendi valimistest.

Parts on juba välja tulnud vägagi "riigimeheliku" avaldusega, kus muu hulgas ütleb, et:
Välispoliitika põhineb usaldusel ja Kristiina Ojuland on selle kaotanud.

Riik peab siinkohal näitama õppimisvõimet ja välisminister valmisolekut kanda poliitilist vastutust.
Huvitav, kaua läheb, enne kui keegi tuletab meelde Ken-Marti Vaheri patte? Kas ka õigussüsteem ei põhine usaldusele ja kas ei õõnesta selle tõsiselt võetavust null-tolerantsi kuulutav justiitsminister, kes on tegelikult sama hästi kui liiklushuligaan?

Aga ikkagi, mis saab edasi?

Kui koalitsioon püsima jääb, siis võib arvata, et reformikad hakkavad respublikaanide tegemisi koktapilguga jälgima. Rahvaliit sepitseb aga enda väikseid intriige edasi, kuid antud juhtumist neil suurt midagi võita ei ole. Erakorralised valimised ei ole välistatud, kuid vaevalt seda enamus suuremaid erakondi soovib.

Kuid üks mees praegu kindlasti vähemalt muheleb. Edgar, vana kala, võttis seni kaua rahulikult kuni teised tema eest suure töö ära tegid. Paar soolast kommentaari on kindlasti kohe-kohe tulemas.

Saab näha. Igaljuhul igav ei tohiks hakata!