kolmapäev, detsember 14, 2005

REACH mõjub halvasti ka Aafrikale

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi leheküljelt võib leida teate REACH'i värske kokkuleppe kohta:
Eesti jaoks on positiivne näiteks lihtsustatud lähenemine väikeses koguses (1-10 tonni) toodetavate/imporditavate ainete registreerimisel, kohustuslik andmete jagamine nii loomsete kui mitteloomsete katsetuste puhul, aga ka Lisade I-III ümbervaatamine Euroopa Komisjoni poolt 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Viimane annab Eestile võimaluse kaaluda täiendavate ainete lülitamist REACH erandite alla.
Kas sellest siiki piisab ja mida tähendab "lihtsustatud" - palju "lihtsustatud" maksab?

REACH'i tagajärgedest Euroopale laiemalt ja Eesti keemiatööstustele kitsamalt on Vabalogis varem juba juttu olnud (vt. Ettevaatusprintsiibist II - REACH), kuid teistest piirkondadest on juttu olnud ainult kaudselt seoses eestlaste importidega Venemaalt.

REACH'i näol on tegu paljuski ka varjaturd protektsionismiga, mis tabab kõige teravamalt just väike-ettevõtteid, mis ei suuda teha vajalike kapitaliinvesteeringuid või finantseerida ulatuslike REACH poolt kehtestatud analüüse. Tõenäoliselt saavad ühe valusaima löögi REACH'ist mitmed riigid Aafrikas, mis on orienteerunud toormaterjalide ekspordile.

Mida siis REACH ikkagi tähendab mitmetele Aafrika riikidele:
Last year over half sub-Sahara's total mineral exports of US$23.billion went to the EU. With the exception of South Africa, most of the minerals exported are in raw bulk form and many of these ores contain substances considered hazardous in the EU that will require authorization under REACH. The result may be the promotion of substitution away from these ores and concentrates.

But it may also encourage some African state-owned companies to invest in downstream operations in order to beneficiate the products and keep a market share. Again, this involves significant initial cost. Beneficiation of minerals is a line SA has begun pressing vigorously for all Africa, starting with its own diamond industry.
. . .
South-African Chamber of Commerce estimates REACH could cost the sub-Saharan mining industry around Euros2 billion over ten years from the date of implementation of the legislation. REACH would also mean a 2 percent loss of GDP for South Africa, said Jerry Majtila.
. . .
It (REACH - Vabalog) would hit small-scale mining companies by making their penetration of the EU market more difficult. Industry sources say that if a company is small, the EU importer is likely to be more reluctant to get involved in the red-tape necessary for small quantities and would make going to a large producer would be more attractive.

SA's small black empowerment companies look thus more vulnerable to the consequences of REACH. And since many mines in sub-Saharan Africa are still state-owned or partially financed by governments, if the state has to step in to maintain their viability, this could mean a redirection of resources away from social, health and education programmes, says Majtila
Põhjust jälle eurokraatide üle naerda annab tõsiasi, et LAV'i suursaadik Brüsselis Jerry Majtila arvates on REACH vastuolus EL'i "Strategy for Afirca"-ga, mis peaks abistama mandrit võitlusse vaesusega. Kas see on irooniline või lihtsalt masendav jääb aga iga lugeja enda otsustada.

1 Comments:

Anonymous paul said...

Eks oma särk on ikka.... Ja suurfirmade särk on veel eriti kitsas! Mulle tuletab see lugu kangesti eesti ravimipoliitikat meelde, kus lääne suurte firmade survel kehtestati ka ranged ravimite kontrolli ja testimise nõuded (ikka patsiendi huvides!), millega suruti odavad ravimid turult välja. Pole ju võimalik eesti ravimituru pisitillukeste mahtude juures teha kalleid teste ja siis veel ravimit odavalt müüa.
Eks nende kemikaalidega on enam-vähem sama lugu. Võidavad suurfirmad ja kemikaalid muutuvad kallimaks.
Muide, eile otsustati, et Helsinki saab vastava asutuse kodulinnaks. Miskit 500 kõrgelt kvalifitseeritud keemikut ja ametnikku saab tööd! Eks mõni eestlanegi...

14. detsember 2005 11:38  

Postita kommentaar

<< Home