Londoni ühistranspordi pommitamise tagajärgedest

Inglased on visa ja sitke rahvas ning ma jagan Andrew Sullivani arvamust, et inglased ei süüdista terrorirünnakutes enda valitsus ja käituvad neil omase stoilise rahuga:

Brits regard the best response to outrage to carry on as if nothing has happened. Yes, they will fight back. But first, they will just carry on as normal. Right now, a million kettles are boiling. "Is that the best you can do?" will be a typical response. Stoicism is not an American virtue. Apart from a sense of humor, it is the ultimate British one.

Arvan, et pommide panijad või nende kaasosalised leitakse varem või hiljem nagunii.

Kas tegu on kodanike, aastate taguste immigrantidega, värskete immigrantidega või hiljuti islami omaks võtnud tegelastega saab olema huvitav? Kui peaks selguma, et tegu on vastsete immigrantide labasusega, siis tunduvad karmimad piirangud immigratsioonile vältimatud, isegi siis kui need lähevad vastuollu Euroopa Liidu regulatsioonidega.

BC blogis konkreetne ja piltide/fotodega postitus.