Globaalse likviidsuskriisi viirastuslik fantoom

Ma ei ole makroökonoomik ja teemad, milles ma tunnen ennast piisavalt mugavalt, et arvamust avaldada pöörlevad innovatsiooni ja ettevõtlus ümber ehk paljuski mikrotasandil. Sellegi poolest on kapitaliturgudel oluline roll mängida ettevõtluse juures, kus suuremad projektid pole ilma välisfinantseeringuta sageli üldse mõeldavadki ja sellepärast jälgin ma vaikselt kapitaliturgudel toimuvat ja võimaliku likviidsuskriisi sündi.

Minu sümpaatia langeb paljuski Austria koolkonnale ja sellepärast loen Stefan Karlssoni, kes kirjutas hiljuti mõned kommentaarid juurde George Reismani selgitusele sellest, kuidas me tänasesse olukorda üldse sattusime võttes aluseks vahepeal üpriski marginaalseks nähtuseks kujunenud Austrian Theory of the Business Cycle. Mulle tuli seda lugedes meelde Bryan Caplani Why I am not an Austrian Economist, kust Caplan (punkt 3.4) lükkab ümber just neid samu argumente, mida Reisman välja käib. Nüüd on aga kõrvale panna konkreetne juhtum ja Reismani jutt on veenvam kui Caplani oma. Reismani tõlgendus kattub ka Gerlad O'Driscolli omaga, mis ilmus Wall Street Journalis nädal tagasi (PDF kuna muidu tasuline).

Üks versioon võimalikest põhjustest on seega olemas. Järgmiseks kulub kindlasti ära see, mida praegu toimub ja mis suunas liigutakse. VoxEU on peamiselt Euroopa majandusteemasid käsitlev blogi, kuhu kirjutavad majandusteadlased Euroopas toimuvast. Väga selge ja arusaadava jutu pani kirja Stephen Cecchetti, kes on keskpanganduse süsteemi seest poolt näinud ja vastab rahuliku selgusega ka kõige lihtsamatele küsimustele. Kes kapitaliturgude toimimisest midagi ei tea võiks Cecchetti artiklist alustada, mis ühtlasi annab mõista, et mingiks paanikaks põhjust pole.

Gary Becker, kes üldjuhul soovitaks turgudega manipuleerimisest hoiduda, selgitab, miks eelmiste nädalate sekkumised olid paljuski üldisema stabiilsuse nimel vajalikud.

Martin Wolf Financial Times'ist annab oma hinnangu olukorrale ja postitusele järgnevates kommentaaridest võib lugeda nii nõusolekut kui ka spekulatsioone nagu:

What has been particularly interesting to me has been the significant injection of liquidity by the ECB when compared to that of the Fed. While ECB policymakers continue to say that the situation is under control, I have difficulty believing this. The huge addition of funds by the ECB makes me think that something more serious is brewing in the eurozone. After all the exposure of German state banks to the US subprime sector is another indication that the banking system in the Eurozone could possibly be under threat. The ECB, in my opinion, is covering something up.

Marc Adreessen viitab ühel suuremale supile, mida ahned Eurooplased praegu süüa saavad.

Huvitavad küsimused, mis jäävad õhku rippuma:

1. Mis toimub Euroopa Keskpangas? Kas mingi Euroopa suurpank päästeti poolsalaja kokku kukkumisest või on tegu süstemaatilisema jamaga, mida võib meilegi jaguda?

2. Kas mõneti irratsionaalne aktsiaturupelglikus, mis sai alguse USA'st, ohjeldab kohalike (ehk Eesti) investoreid ja ettevõtjaid ettevaatlikkusele, mis omakorda võimaldab stabiilsemat majanduskasvu pikas perspektiivis?

Kõik asjakohased viited ja sõnavõtud kommentaarides on igati oodatud.